2-08-51302/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-51302

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2008.a Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-08-51302 Tsiviilasi TF’i hagi TL’i vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TF (ik. XXX, elukoht XXX); Kostja: TL (ik. XXX, elukoht XXX). Läbi vaadatud kirjalikus menetluses istungit pidamata

16. oktoober 2008.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista TL’ilt TF’i kasuks laste TL’i (isikukood XXX) ja TUL’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2008.a. – 27.07.2008.a. eest summas 25 900 (kakskümmend viis tuhat üheksasada) krooni.

2. Välja mõista TL’ilt TF’i kasuks lapse TL’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha summas 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni kuus alates 28.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. Välja mõista TL’ilt TF’i kasuks lapse TUL’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha summas 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni kuus alates 28.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

4. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus

5. Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv summas 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord

2-08-51302

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja hageja nõue

28.07.2008 esitas TF hagi TL’i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustusi. Hageja igakuised kulutused lastele kokku moodustavad keskmiselt 11 000 krooni kuus (kulutused korteri üürile, seal hulgas elekter, kaabeltelevisioon 2 000 krooni; kulutused toidule 4 000 krooni; kulutused riietele ja jalanõudele 3 000 krooni; kulutused transpordile 200 krooni, kulutused telefonile 200 krooni, kulutused trennile 1 000 krooni; kulutused tervishoiule 100 krooni; kulutused koolikohustuste täitmiseks 500 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista laste TL’i ja TUL’i ülalpidamiseks elatusraha tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2008 – 27.07.2008.a. eest summas 25 900 krooni ning alates 28.07.2008.a. kuni lapse TL’i täisealiseks saamiseni XXX.a elatusraha summas 2 750 krooni kuus ja alates 28.07.2008.a. kuni lapse TUL’i täisealiseks saamiseni XXX.a elatusraha summas 2 750 krooni kuus.

Menetluse käik maakohtus

Hagiavaldus koos lisadega on kostjale isiklikult 23.09.2008.a kooskõlas TsMS § 307 lg 1 ja § 313 lg

1 kätte toimetatud ja kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kostja ei ole esitanud kohtule taotlust vastamise tähtaja pikendamiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2 175 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-08-51302

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 49 500 krooni (2x9 x 2 750) ning RLS § 56 ning seaduse lisa 1 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 2 750 krooni. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 2 750 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 16.10.2008.a.

Ärakiri õige. Kohtunik