2-07-29663/15 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2-07-29663

Tallinna Ringkonnakohus

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonuim ja

Urmas Reinola

17.10.2008, Tallinn

Pavel Gaponenko hagi KÜ Veeru 4 vastu ühistu

26.07.2007 otsuse tühisuse tuvastamises

Harju Maakohtu 04.04.2008 otsus Pavel

Gaponenko apellatsioonkaebus

29.09.2008, avalik kohtuistung

Hageja Pavel Gaponenko (IK xxxxxxxxxxx, elab

xxxxx x-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja adv Aleksei

Smelov

Kostja KÜ Veeru 4 (reg. kood 80032155, asub Veeru

4, 74102, Maardus), esindaja adv Hannes Olli

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 04.04.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulud jätta hageja Pavel Gaponenko kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

15.07.2007 on vormistatud korteriühistu Veeru 4 üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt

jäi koosolek läbi viimata kvoorumi puudumise tõttu. Samas on otsustatud korraldada

teistkordne koosolek 26.07.2007. 26.07.2007 toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorras

arutati ja otsustati juhatuse valimine. Koosolekul otsustati juhatus tagasi kutsuda ja valida uus

juhatus. Üldkoosoleku otsuse alusel on 06.08.2007 tehtud registrikanne.

Hageja esitas 10.08.2007 Harju Maakohtule hagi, milles palus tuvastada kostja

üldkoosoleku otsuse tühisus. Koosolek ei olnud õigustatud vastu võtma otsuseid, kuna selle

kokku kutsumisel ja läbi viimisel on rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid. Ka teistkordse

koosoleku kokkukutsumisel peab järgima seaduse ja põhikirja nõudeid. Teistkordse

koosoleku kokkukutsumisel peab tegutsema samal viisil, kui esmakordse koosoleku puhul.

Teistkordse koosoleku kokku kutsumine on õigus, mitte kohustus. Juhatusel on õigus hinnata,

kas esinevad põhjendused koosoleku kokku kutsumiseks või mitte. Teistkordset koosolekut ei

kutsunud kokku juhatus; keegi ei ole juhatuse poole teistkordse koosoleku kokkukutsumise

taotlusega pöördunud. Üksnes D. Stšerbini poolt allkirjastatud koosoleku kokkukutsumise

teadet ei esitatud kirjalikult kõikidele korteriühistu liikmetele. Teates ei ole näidatud arutusele

tulevaid küsimusi ega lisatud otsuse projekti. Koosoleku läbiviimisega rikuti ühistu liikme

õigust võtta osa koosolekust ja kaitsta enda huve. Koosolekul vastuvõetud otsus on vastuolus

heade kommetega.

Kostja hagi ei tunnistanud. 15 korteriühistu liiget pöördusid ühistu juhatuse poole palvega

kutsuda kokku üldkoosolek 15.07.2007. Koosoleku kokkukutsumise põhjusena märgiti senise

juhatuse tegevusetus. Juhatusele saadetud teade pandi juhatuse postkasti, trepikodade

stendidele, kõigi ühistu liikmete postkasti ning saadeti tähitud kirjaga kahele juhatuse liikmele

(N. Butusova, P. Gaponenko). Juhatus koosolekut kokku ei kutsunud. Korteriühistu liikmed

kogunesid juhatusele saadetud teate alusel 15.07.2007 koosolekule. Märgitud ajal ei saanud

koosolekut läbi viia kvoorumi puudumise tõttu. Samal päeval postitasid koosoleku kokku

kutsujad ühistu liikmete postkastidesse kutsed koosoleku läbiviimiseks 26.07.2007; teated

pandi ka trepikodade stendidele. Selline koosolekust teatamine on kostja juures tavaline.

Korduva koosoleku kokkukutsumiseks ei pea eelnevalt pöörduma juhatuse poole. Sellist

nõuet ei tulene seadusest ega ühistu põhikirjast.

Esimese astme kohtu otsus

Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata.

Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on

määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg. 4

järgi võivad juhatuselt üldkoosoleku kokku kutsumist taotlenud isikud ise koosoleku kokku

kutsuda juhul, kui juhatus ei kutsu koosolekut kokku vaatamata ühingu liikmete seaduses

ettenähtud korras esitatud taotlusele. Ühistu koosolek kutsutakse kokku samas korras, mis

kehtib juhatusele. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 15 ühistu liiget (15,3%) esitas kostja

juhatusele taotluse üldkoosoleku kokku kutsumiseks 15.07.2007. Märgitud asjaolu kinnitab ka

vastav teade. Kostja põhikirja p 5.4 järgi olnuks koosoleku kokku kutsumise taotluse

esitamiseks piisav seitsme liikme pöördumine.

Hageja ei vaidlustanud asjaolu, et on koosoleku kokkukutsumise taotluse kostja juhatuse

liikmena kätte saanud. Teates on märgitud koosoleku kokkukutsumise põhjendusena juhatuse

tegevusetus oma ülesannete täitmisel. Teates on märgitud koosoleku päevakord, sh juhatuse

valimine. Seega vastab taotlus seaduses ettenähtule.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et juhatus taotluse alusel koosolekut kokku ei kutsunud.

Üldkoosoleku kokku kutsumise taotlus on vormistatud viisil, mida saab pidada koosoleku

kokku kutsumise teateks, millena see ka toimis. 15.07.2007 üldkoosoleku kokku kutsumine

toimus seega õiguspäraselt.

Ühistu liikmeskond kogunes 15.07.2007 koosolekule, kus selgus, et päevakorras

ettenähtud küsimuste arutamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks ei ole osalejate arv piisav.

Koosolekul on otsustatud üksnes korduva koosoleku korraldamise aeg.

2(5)

MTÜS-s ei ole korduva koosoleku kokkukutsumise korda konkretiseeritud. Osundatud

õigusakti mõtte kohaselt toimub korduva koosoleku läbiviimine lihtsustatud korras.

15.07.2007 koosolek oli õigustatud otsustama korduva koosoleku läbiviimise. Samas on

otsustatud ka koosoleku läbiviimise aeg 26.07.2007. Hageja väited selles, et teistkordse

koosoleku kokkukutsumiseks tulnuks uuesti pöörduda juhatuse poole, ei ole kooskõlas

seaduse ega kostja põhikirjaga. Kostja põhikirja p 5.7 järgi viiakse kvoorumi puudumise tõttu

teistkordne koosolek läbi seitsme päeva pärast sama päevakorraga. Kostja põhikirja mõtte

kohaselt on korduva koosoleku läbiviimise otsustus põhikirjaline, so antud kategoorilises

sõnastuses „...teistkordne koosolek viiakse läbi...". Seega ei tulene kostja põhikirjast nõuet, et

teistkordse koosoleku läbiviimisel tulnuks uuesti taotleda selle kokkukutsumist ühistu

juhatuselt. Juhatusel puudub õigus otsustada, et korduvat koosolekut läbi ei viida.

Seaduses ega kostja põhikirjas ei ole konkretiseeritud korduva koosoleku kokkukutsumise

teate vormistamist. Seega ei oma määravat tähendust, kes korduva koosoleku teatele alla

kirjutab. Põhikirja p 5.2 järgi teavitatakse üldkoosoleku kokku kutsumisest iga ühistu liiget

kirjalikult vähemalt 7 päeva ette enne selle toimumist, näidates ära arutusele tulevad

küsimused ja otsuse projektid nende kohta. Ühistu liikmete 15.07.2007 teatega on tõendatud

üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamine. Teates on määratletud üldkoosoleku

päevakord, millele on osundatud 15.07.2007 teates. Seega pole õige hageja seisukoht selles, et

teistkordse üldkoosoleku kokku kutsumisel ei ole märgitud päevakorda.

15.07.2007 teade on koosoleku toimumise aja osas kooskõlas 15.07.2007 koosoleku

protokollilise otsusega. Teade on vormistatud viisil, mis andis ühistu liikmetele teistkordse

koosoleku toimumise aluse, aja, koha ja päevakorra kohta piisavalt teavet. Korduv koosolek

kutsuti kokku sama päevakorraga kui esmakordne. Esmakordne koosolek on üksnes

otsustanud korduva koosoleku toimumise aja; otsustus on kooskõlas esmakordsele

koosolekule ilmunud ühistu liikmeskonna seisukohaga ja põhikirjaga.

Kostja põhikirja p-st 5.2 tuleneb, et koosoleku kokku kutsumisel tuleb lisaks päevakorrale

ära näidata ka päevakorda lülitatavates küsimustest tehtavate otsuste projektid. Teistkordse

koosoleku päevakorra osas on tehtud viide esmakordse koosoleku teates sisalduvale

päevakorrale, milles sisalduvad ka vastavate otsuste projektid. Koosolekul on arutatud üksnes

juhatuse tagasikutsumist ja uue juhatuse valimist. Selles küsimuses otsuse projekti puudumine

ei riku liikmeskonna õigusi. Kostja põhikirjas ei ole juhatuse liikmete kandidaatide

esitamiseks ajalisi piiranguid; p 6.1 järgi valitakse juhatus üldkoosoleku. Seega tuleb lugeda

piisavaks juhatuse valimise päevakorras märkimist.

Kostja on tõendanud teistkordse koosoleku kokku kutsumise õiguspärasuse. Kostja on

esitanud esmakordse koosoleku toimumise õiguspärasust kinnitavad tõendid. Selle koosoleku

toimumisega seonduva õiguspärasust ei ole hageja ka kahtluse alla seadnud. Teistkordse

koosoleku kokkukutsumine toimub lihtsustatult. Kostja on esitanud esmakordse koosoleku

protokollilise otsuse ja selle põhjal koostatud teate. Koosolek on toimunud, sellel osales 39

liiget. Seega on tõepärane kostja selgitus, et koosoleku toimumise teated pandi ühistu liikmete

postkastidesse ja ühistu teadetetahvlile. Ebamõistlik on eeldada, et ühistu liikmeid kutsuti

koosolekule valikuliselt nagu hageja väidab.

Hageja pidanuks juhatuse liikmena näitama üles suuremat hoolsuskohustust ühistu asjade

ajamisel. Hageja on jätnud juhatuse liikmena ühistu liikmete taotluse saamisel koosoleku

kokku kutsumata. Hageja ei pidanud ka vajalikuks koosolekul osaleda. Hilisemalt koosoleku

otsuse vaidlustamine tuginedes üksnes formaalsetele etteheidetele, ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega.

Hinnates eeltoodut kogumis puudub alus kostja 26.07.2007 otsuse tühisuse tuvastamiseks.

Hageja on minetanud põhjendatud tuvastushuvi. Ainsa otsustusena on koosolekul otsustatud

ühistu juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine. Sama küsimus on olnud ühistu

3(5)

koosolekul päevakorras ka ühistu järgneval koosolekul. Mõlema otsuse alusel on

registripidaja teinud muutmiskanded.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning uue

otsusega rahuldada hagi ja menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme

Vaidlust ei ole selle üle, et korduva koosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine ei ole

seaduse ega KÜ Veeru 4 põhikirjaga reguleeritud, kuid antud juhul peab teistkordse

üldkoosoleku kokkukutsumisel tegutsema samal viisil kui esimese üldkoosoleku

kokkukutsumisel. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud MTÜS § 20 lg-tes 3 ja 4.

Selline reegel oleks põhjendatud ja mõistlik ning vastab headele kommetele. Samuti on see

kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4, mille kohaselt õigussuhet reguleeriva

sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast

õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile.

Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.

Kostja põhikirja p 5.7 annab ainult õiguse teistkordse üldkoosoleku läbiviimiseks, sest

MTÜS-s ega korteriühistuseaduses (KÜS) ei ole sätestatud millal ja mis põhjusel saaks

teistkordse üldkoosoleku kokku kutsuda ja läbi viia. Juhul kui korduva koosoleku

kokkukutsumine ja läbiviimine ei ole seaduse ega KÜ põhikirjaga reguleeritud, siis peab

teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumisel tegutsema samal viisil kui esimese üldkoosoleku

kokkukutsumisel. Seega peavad korduva koosoleku kokkukutsumise teatele alla kirjutama kas

juhatus

või

need

isikud,

kes

tegid

juhatusele

vastava

avalduse

üldkoosoleku

kokkukutsumiseks.

Üheks ja peamiseks põhjuseks hagi esitamisel oli see asjaolu, et ühistu liikmed ei olnud

vastavalt seadusele ja korteriühistu põhikirjale informeeritud teistkordse üldkoosoleku

toimimisest. Kostja väide, et kõikidele ühistu liikmetele edastati vastavasisulist teade, on

paljasõnaline, kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta.

Vastus apellatsioonkaebusele

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja

kohtuotsuse muutmata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 04.04.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud

otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis

ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.

Maakohus on õigesti leidnud, et korteriühistu üldkoosolek oli pädev otsustama, millal

toimud teistkordne üldkoosolek sama päevakorraga. Põhjendatud on vastustaja seisukoht,

mille kohaselt pöördusid 15,3% korteriühistu liikmeid avaldusega hageja poole, kes oli üks

juhatuse liige, kuid juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsunud. Esimene üldkoosolek kutsuti

kokku just 15,3% ühistu liikmete poolt. Maakohus on otsuse tegemisel õigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme ning tuginenud põhjendatult ühistu põhikirjale. Kaebuses kordab

hageja juba maakohtus avaldatud asjaolusid ja kõigile neile on maakohus hinnangu andnud.

Paljasõnaline on ka hageja poolt kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole tõendatud, et

üldkoosoleku teistkordsel kokkukutsumisel oleks edastatud ühistu liikmetele kirjalik teade.

Selline kirjalik teade on maakohtule esitatud (t.1.50). Otsuste projektid olid juba varem ühistu

liikmetele väljastatud (t.1.48-49).

Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse

tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

4(5)

5(5)