2-07-29473/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2-07-29473

Tallinna Ringkonnakohus

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja

Urmas Reinola

17.10.2008, Tallinn

OÜ Markus Õigusbüroo hagi KÜ Sikupilli 3 vastu

kahju hüvitamiseks

Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus

OÜ Markus Õigusbüroo apellatsioonkaebus

29.09.2008, avalik kohtuistung

OÜ Markus Õigusbüroo (registrikood 10182031;

Sikupilli 3-1, Tallinn), esindaja Oksana Sobko; KÜ

Sikupilli 3 (registrikood 80177008; Sikupilli 3,

Tallinn), lepinguline esindaja Jelena Metsalu, seaduslik

esindaja Tatjana Pitšugina

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulud jätta Markus Õigusbüroo OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

08.06.2007 toimus Sikupilli 6 asuvas hoones, esimese ja teise korruse vahelaest vee

läbijooks. Vee torustikust väljavoolu põhjuseks oli ühiskanalisatsioonipüstiku ummistus.

Hageja on 19.06.2007 esitanud kostjale pretensiooni, milles on tehtud ettepanek kahju

hüvitamiseks 71 622 krooni maksmiseks. Kostja kahju hüvitanud ei ole.

Hageja on kahju suuruse määranud ekspertide Lembit Sõmeri ja Pille Kose 14.06.2007

arvamuse alusel. Remondi maksumuseks on eksperdid määranud 66 100 krooni. Kahju

suuruse selgitamiseks tehtud kulutusteks hindab hageja 5522 krooni.

Reovee läbijooksu tagajärjel said kahjustusi hageja ruumid 1, 2 ja 3. Niiskuse tõttu

tursusid lagede ja põrandate katted. Ruumide endisesse seisukorda viimiseks olid vajalikud

täielikud viimistlustööd. Hageja oli sunnitud sõlmima kahjustuste likvideerimiseks

töövõtulepingu, mille täitmiseks on hageja 21.08.2007 tasunud töövõtjale 83 083,45 krooni.

Kostja on olnud kanalisatsioonisüsteemi hooldamisel hooletu. Hageja on kostjalt kahju

hüvitise nõudmisel lähtunud hea usu põhimõttest ega nõua hagejalt kogu töövõtulepingu

alusel tasutud summat, vaid lähtub ekspertide nimetatud kahju suurusest.

Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja möönis, et 08.06.2007 toimus Sikupilli 6 asuvas

elamus vee läbijooks, mille põhjuseks oli kanalisatsioonitoru ummistus, mitte hageja hooletus

torustiku hooldamisel. Kostja asus sündmusest teada saamisel koheselt kahju minimiseerima.

Kostja sulges koheselt vee, likvideeris ummistuse ning organiseeris vee koristuse. Kostja

pakkus hagejale vee kahjustuste likvideerimist, millest hageja keeldus. Kostja loeb end kahju

hüvitamise eest vastutavaks põhjusel, et puudub võimalus selgitada, kelle tegevuse tõttu

torustik ummistus.

Hageja on kahju suuruse määramisel liialdanud; hageja esindajate selgitused kahjustuste

kohta on vastuolulised ja otsitud; hageja eksperdid ei mäletanud kahjustuste ulatust. Vee

läbijooksu tagajärjel ei tekkinud selliseid tagajärgi nagu hageja väidab. Ruumide ülevaatusel

tuvastati, et ruumis nr 2 tilkus laest vett; põrandal vett ei olnud; ruumis nr 3 oli lagi ja põranda

vaipkate märg. Hageja on teinud takistusi kostja esindajatele või spetsialistidele ruumide

ülevaatamiseks; kostja esindajaid ei kutsutud ekspertiisi läbiviimise juurde. Eksperdile antud

ülesanne oli määrata ruumide remondi maksumus, mis ei ole täies mahus seostatav vee

kahjustuste likvideerimise vajadusega. Ekspert on lähtunud kahjustatud ruumide pindala

määramisel. Veekahjustuste ulatus ei olnud nii suur, kui kostja on esile toonud. Hageja

ruumide siseviimistlus oli vee läbijooksule vahetult eelnenud ajal tugevalt amortiseerunud.

Viimistlusmaterjalid olid veekahj ustusele eelnenud ajal väga halva kvaliteediga. Kahju

hüvitamise tagajärjel peab hageja olukord sarnanema kahju tekitamisele eelnenud ajale.

Esimese astme kohtu otsus

Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 30 000

krooni kahju hüvitamiseks. Menetluskuludest jäid 58% hageja ja 42% kostja kanda.

Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja vara sai 08.06.2007 kahjustada seoses kostja

majandatavas elamus toimunud kanalisatsiooni torustiku lekkega. Pooltel puudub vaidlus ka

selles, et kostja vastutab hageja kahju eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 436 lg 4

järgi on poolte ühine hinnang märgitud asjaolule kohtule siduv. Kohus lähtus vaidluse

lahendamisel eeldusest, et kostja on vastutav hagejale põhjustatud veekahj ustuste eest.

Pooltel on vaidlus kanalisatsiooni lekkest tingitud kahju suuruses. Kohus nõustus kostjaga

selles, et kostja vastutab üksnes selle kahju eest, mis on hagejale tekkinud 08.06.2007

toimunud vee läbijooksu tagajärjel. Hageja kahju seisneb vee läbijooksuga põhjustatud vara

väärtuse vähenemises ning selle taastamiseks tehtud kulutustes.

Kahju olemasolu ja suuruse ning teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tõendamise

koormus lasub kannatanul, so hagejal. Hageja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja

on kogu hageja nõude ulatuses kahju põhjustanud. Hageja erinevad esindajad on andnud vee

läbijooksu, veekahj ustuste ulatuse ja remonttööde tegemise kohta menetluse kestel erinevaid

selgitusi. Hageja erinevate esindajate seletused kattuvad selles, et vee läbijooksus sai

2(7)

kahjustada ruumi nr 2 laekate ning ruumi nr 3 lae- ja põrandakate. Selles osas on selgitused

kooskõlas ka kostja seletuse, 08.06.2007 ülevaatuse aktiga ning 08.06.2007 aktiga.

30.05.2008 ekspertiisiaktis TR 1295/2008 väljendatud arvamusega ja paikvaatlusel tehtud

fotodega on tõendatud, et hageja ruumides laekatete aluste, lae- ja põrandakatete

veekahjustusi ei tuvastatud.

Eksperdi arvamusega on kummutatud OÜ Ehitusekspert 14.06.2007 arvamuses tõstatatud

kahtlus selles, et lagede ja põrandate katete reoveega niiskumise tõttu võivad need hakata

hiljem punduma ning tekkida soodus keskkond bakteritele. Paikvaatlusega on tuvastatud, et

selliseid kahjustusi tekkinud ei ole.

Hageja kahju suuruse tuvastamisel ei saa tugineda OÜ Ehitusekspert 14.06.2007

arvamusele, kuna see on kahjustuste osas üldsõnaline ja umbmäärane. Osundatud dokument

on hinnatav eksperdi arvamusena, kuna kohtuistungil üle kuulatud eksperdid L. Sõmer ja P.

Kosk kinnitasid, et jäävad selles dokumendis sisalduva arvamuse juurde. Eksperdid ei ole

kontrollinud, kas teoreetiliselt võimalikud niiskuskahjustused tegelikult tekkisid või mitte.

Hinnates ekspertide L. Sõmeri ja P. Kose arvamust ja kohtus antud selgitusi, on eksperdid

arvamuse andmisel lähtunud võimalikest niiskusest tekkivatest kahjustustest, mitte konkreetse

vee läbijooksu tegelikest tagajärgedest. Arvamuses ei sisaldu kahjustuste üksikasjalikku

kirjeldust.

Hageja 18.04.2008 selgitusele lisatud fotod ei kinnita hageja väiteid kahjustuste ulatuse ja

iseloomu kohta. Fotodel 1-4 nähtub, milline on hageja ruumis nr 1 asuva puitkarkass-klaas

vaheseinte ja lae seisukord fotode tegemise ajal. Seega ei saa nimetatud fotod tõendada selles

ruumis veekahjustuste olemasolu ja ulatust. Fotode nr 5-10 tegemise aeg ja koht ei ole

kohtule teada; fotodel esinevad kahjustused ei ole ühegi tõendi kaudu seostatavad 08.06.2007

sündmusega. Hageja ei esitanud kohtule fotosid, mida väidetavalt tegid OÜ Ehitusekspert

eksperdid ruumide ülevaatusel; hageja ei taotlenud nende väljanõudmist ekspertidelt

vaatamata asjaolule, et eksperdid kinnitasid kohtus fotode tegemist ja nende võimalikku

säilimist.

Ruumis nr 3 ekspert T. Rattasepa poolt paikvaatlusel tehtud fotod nr 8 ja 9 ei kajasta

selliseid vahelae värvikahjustusi, millele hageja enda fotodega osundada soovib. Ekspert on

fotod teinud paikvaatluse käigus poolte ja kohtu osavõtul. Hageja ei osundanud vajadusele

avada ripplaes rohkem plaate või teha fotosid kohtades, kus hagejale teadaolevalt pidanuksid

kahjustused nähtavad olema.

Hageja ei ole arvestanud kahjustuste selgitamisel ja kahju minimiseerimisel kostja

huvidega nii kahju tekitamise järgsel perioodil kui ka kohtumenetluse kestel. Kostja väide

selles, et hageja on teinud takistusi kahju täpseks selgitamiseks, on kooskõlas 10.08.2007

ettekannetega ja OÜ Aala Ehitus 21.08.2007 ja 21.01.2008 kirjadega. Kostja 23.05.2008

avaldusele lisatud fotodest nähtub, et veekahjustuse (16.05.2008) ulatust ja tagajärge on

võimalik täpselt fikseerida ja tõendada. Hageja tegi ruumis nr 3 remonttööd pärast seda, kui

oli kohtus kinnitanud veekahjustuste nähtavust ning andnud nõusoleku kahjustuste

selgitamiseks ekspertiisi läbiviimiseks. Seega on hageja käitunud kostja suhtes pahas usus

tehes takistusi vaidluses oluliste asjaolude selgitamisel.

Hageja on kahjustused likvideerinud, millest saab järeldada, et hageja saanuks esitada

kohtule remondiga seotud kulu dokumendid. Kulutuste määramisel ei saa lähtuda hageja

esitatud töövõtulepingust ja selle alusel tehtud maksest, kuna nendes dokumentides ei ole töid

seostatud konkreetsete kahjustustega. Paikvaatlusel selgus, et hageja on lepingu perioodil

teinud remonttöid ka ruumides, millistes vee läbijooksu kahjustusi ei esinenud. Hageja

esindaja S. Kustov selgitas paikvaatlusel, et kõik remontööd ei ole seotud veekahjustustega.

Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb lugeda põhjendatuks üksnes need kulutused,

mis olid tingimata vajalikud hageja ruumide sarnasesse seisukorda viimiseks. Seega tuleb

hüvitise määramisel arvestada kahjustatud asja kuluvust (amortisatsiooni). Asja kahjustamise

3(7)

korral tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Hageja ei ole esitanud tõendeid,

mille alusel oleks võimalik tõsikindlalt määrata hageja ruumide siseviimistluse

amortisatsiooni kahju tekkimisele vahetult eelnenud ajal. Paikvaatlusel selgus, et ruumides

esines remontimata pindadel märkimisväärne amortisatsioon (ruum nr 1). Seega puudub alus

eeldada, et kahjustatud hageja ruumid olid kahjustuste eelsel ajal amortiseerimata.

Tõenditest nähtub, et 08.06.2007 vee läbijooksu tulemusena tekkisid kahjustused kahes

hageja ruumis. Elamu otsas asuvast sissepääsust ja hageja vahekoridorist vasakule jäävas

ruumis nr 2 (39,8m2) sai kahjustusi laekate ning samas suunas ruumis nr 3 (19,6m2) said

kahjustusi lae-ja põrandakate. Muude veekahjustuste teke ei ole tõendatud. Muus osas hageja

ruumides tehtud remonttööd ei ole põhjuslikus seoses 08.06.2007 vee läbijooksuga.

OÜ Ehitusekspert remontööde kalkulatsioonis on laekatete ja põrandakatte vahetamise

ruutmeetri maksumuseks arvestatud 567 krooni ruutmeetri kohta, sh otsekulude osa 299,12

krooni ruutmeetri kohta. Arvestades kahjustustega seotud remonttööde mahtu (79m = 19,6 +

19,6 + 39,8) on otsekulude maksumuseks selle kalkulatsiooni järgi 23 630 krooni ning sama

pinna maksumuseks koos üldkuludega 44 793 krooni.

Kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel tuleb arvestada, kahju

tekkimise asjaolusid, poolte võimalusi kahju ärahoidmisel ja selle minimiseerimisel, samuti

poolte käitumist ja valikuid kahjustuste parandamisel. Hinnates eeltoodud asjaolusid ja

tõendeid kogumis, on õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju eest 30 000 krooni. Hüvitise

määramisel tuleb aluseks võtta ekspertarvamusele lisatud vajalike materjalide ja töö

kalkulatsioonid

ning

kulutused

kahjustuste

kindlaksmääramisel.

Pooled

ei

ole

kalkulatsioonide vastavust töö harilikule väärtusele kahtluse alla seadnud. Töö hind on

kalkuleeritud kahjustuste tekkimisele lähedasel ajal. Samuti on hageja vara väärtus

remonttööde

tagajärjel

paranenud

vee

kahjustuse

ajale

eelnenud

siseviimistluse

amortiseerumise arvel. Kostja on pakkunud hagejale kahju heastamist remonttööde

tegemisega, mille tõrjumiseks ei ole hageja esile toonud õigustatud huvi. Kostja ei vastuta

võimalike remondiga kaasnevate prognoositavate üldkulude eest. Hageja saanuks selliste

kulude vajalikkust ja olemasolu tõenditega kinnitada, mida hageja teinud ei ole.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osaliselt ja uue otsusega

rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Maakohus on asja menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, kuna ei ole asjas

kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult, objektiivselt ja õigesti hinnanud.

Hageja on kohtule varakahju suuruse ja ennistustööde maksumuse tõendamiseks esitanud

riiklikult tunnustatud ekspertide poolt koostatud eksperthinnangu, mida saab kasutada

dokumentaalse tõendina TsMS § 229 mõttes. Ekspertiis oli tellitud just nimelt varakahju

suuruse ja ennistustööde maksumuse objektiivseks väljaselgitamiseks. OÜ Ehitusekspert

eksperdid olid kohal 11.06.2007, so praktiliselt kohe pärast kahjustuste tekkimist. Seda, et

ekspertiis oli tehtud kahjustuste tekkimisele lähedasel ajal, mainib ka kohus oma otsuses.

Kohus on ekslikult järeldanud, et OÜ Ehitusekspert 14.06.2007 arvamus on kahjustuste

osas üldsõnaline ja umbmäärane. Eksperthinnangu lisas 1 leheküljel 10 on täpselt fikseeritud

konkreetsed kahjustused kolmes ruumis. Eksperthinnangus on kirjas, et küllaltki ulatusliku

reoveeuputuse tagajärjel said kannatada osaliselt Markus Õigusbüroo OÜ ruumid 1, 2, 3.

Eksperthinnangule lisatud skeemil on fikseeritud reovee tulek läbi lagede kolmes ruumis.

Eksperdid kinnitasid veelkord kohtus ütluste andmisel, et kolm ruumi olid kahjustatud, mitte

kaks.

Eksperdid ei ole kohustatud selgitama välja vee läbiimbumise kohta ja muid asjaolusid,

kuna antud ekspertiisi eesmärk oli vaid välja selgitada reo veekahj ustuste ulatus ja

ennistustööde maksumus. Ekspertide arvamus põhineb: kahjustatud ruumide isiklikul

4(7)

ülevaatusel kahe eksperdi poolt; ülemiste korterite elanike selgitustel selle kohta, kus toimus

läbijooks; läbijooksu päeval koostatud ja KÜ esimehe poolt allkirjastatud aktil.

Hageja juhindus nii kahju tekitamise järgsel perioodil kui ka kohtumenetluse kestel just

hea usu põhimõttest. Seda kinnitavad järgmised faktid: hageja teavitas ruumidesse

läbijooksust viivitamatult KÜ esimeest ja selle kohta koostati akt; kahju suuruse ja

taastamistööde

maksumuse

objektiivseks

määratlemiseks

tehti

läbijooksu

päeval

ekspertiisitellimus; korduvalt oli tagatud kostjale takistamatu juurdepääs kahjustatud

ruumidesse, sealhulgas ka koos ehitusfirmade esindajatega; pärast eksperthinnangu saamist

tegi hageja ettepaneku, et KÜ Sikupilli 3 hüvitaks tekitatud kahju 50 000 krooni.

Kostja ei ole millegagi tõendatud oma seisukohta, et hageja on kahju määratlemisel

toonud esile ka selliseid remonttöid, mis on seotud ruumides siseviimistluse uuendamise

sooviga. Hageja sõlmis töövõtulepingu, mille esemeks oli ruumidesse vee läbijooksu

tagajärgede kõrvaldamine ning tööde maht piiritleti ekspertiisiaktiga. Töövõtulepingu järgi on

tasutud 83 083,446 krooni, kuid tegutsedes hea usu põhimõttel ja tulles kostjale vastu, hageja

ei nõua ennistustööde teostamisel tegelikult tasutud summat, vaid lähtub ekspertarvamuses

määratud summast.

Hageja nõue ei saa olla liialdatud, kuna seda ei määratlenud hageja. Hageja tugineb oma

kahjunõude suuruse määramisel riiklikult tunnustatud ekspertide poolt koostatud

eksperdihinnangule. Kahju suurus on kindlaks määratud objektiivselt ja vastab tegelikkusele.

17.03.2008 oli paikvaatlus, kus osales ka kohtu poolt määratud ekspert. Tutvudes

tähelepanelikult Finantsplaneerimise OÜ 25.03.2008 ekspertarvamusega nr TR 1295/2008

(allkirjastamata), leidis hageja, et enamus eksperdi oletustest on ekslikud. Ekspertarvamuse nr

TR 1295/2008 foto 7 üldse ei puuduta käesolevat vaidlust, kuna see on foto teisest ruumist,

mida vee läbijooks ei puuduta. Sellest võib teha järelduse, et ekspert tegi ülevaatuse

pealiskaudselt ning järelikult tegi ka ebaõiged järeldused.

Ekspertarvamuses nr TR 1295/2008 on kirjutatud, et ripplae paigaldamine ilma

puitkarkass-klaas vaheseinte demonteerimiseta tundub vähetõenäoline. Puitkarkass-klaas

vaheseinte ühenduskohtades puuduvad defektid, millised viitaksid ripplae hiljutisele

paigaldusele" (ekspertarvamuse nr TR 1295/2008 foto 1, 2). Hageja ei nõustu eksperdi sellise

oletusega. Puitkarkass-klaas vaheseinad olid paigaldatud 1995, mida kinnitab plaan ja seda ei

ole kunagi demonteeritud. Käesoleval ajal laes olev ripplagi ei saanud olla paigaldatud koos

puitkarkass-klaas vaheseintega, kuna nii ammu selliseid ripplagesid ei toodetud ega müüdud.

Alates 1995 kuni tänaseni on lage vähemalt kolm korda ilma vaheseinte demonteerimiseta

vahetatud. Antud tööde teostamise võimalikkust kinnitas hageja fotodega 1-4. Fotodel 1, 2, 3

nähtub, et ripplae plaadid ei ühti külgnemiskohtadega. Sellest järeldub, et neid vahetati ilma

puitkarkass-klaas vaheseinte demonteerimiseta. Fotol 4 on näha, et üks ripplae plaatidest on

demonteeritud ilma vaheseinte demonteerimiseta. Seejuures ei tekkinud vaheseinte

ühenduskohtades mingeid defekte. Maakohus ei ole hageja antud selgitusi igakülgselt ja

täielikult hinnanud ning on jõudnud seetõttu valele seisukohale.

Hageja esitas korduvalt vastuväite kostja esitatud OÜ Aala Ehitus 21.08.2007 ja

21.01.2008 kirjadele, kuna OÜ Aala Ehitus kirjalikud arvamused olid esitatud tähtaega

rikkudes ning samuti ei ole nad seaduses sätestatud protsessivormis. Samas ei pidanud kohus

vajalikuks hageja vastuväiteid arvesse võtta. Arusaamatu on, miks kohus jättis tähelepanuta

riiklikult tunnustatud ekspertide arvamuse, kuid võttis aluseks tuvastamata juriidilise isiku

arvamus.

Kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel lähtus kohus oma

siseveendumusest, samas TsMS § 233 kohaselt võib kohus teha seda vaid juhul, kui kahju

tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha.

Antud asjas kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluv summa oli täpselt kindlaks tehtud riiklikult

5(7)

tunnustatud ekspertide poolt. Hageja tugineb oma hüvitamisele kuuluva kahjunõude

määratlemisel eksperdihinnangust.

Vastus apellatsioonkaebusele

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud

otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis

ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohtaja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

Kolleegium leiab, et maakohus on otsuse tegemisel tuvastanud kõik faktilised asjaolud

õigesti, andnud hinnangu kõigile asjas kogutud tõenditele ja põhjendatult rahuldanud hagi

osaliselt. Maakohus ei ole asja arutamisel ega otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme.

Samuti puuduvad apellatsioonkaebuses väited protokolli ebapiisa ulatuse kohta. Seega võtab

kolleegium aluseks maakohtus tuvastatud asjaolud.

Hageja on ilmselgelt põhjendamatult ületähtsustanud tema enda poolt tellitud 14.06.2007

eksperthinnangu (tl. 34-35). Kõiki hagiavalduses toodud põhjendusi kordab hageja ka

kaebuses. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et tugineb vaid nimetatud

eksperthinnangule teisi tõendeid arvestamata ja leiab, et hagi on sellega tõendatud. TsMS 232

lg 1 p 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooltel puudub kokkulepe, et kahju suuruse kindlaks määramiseks

saab aluseks võtta vaid hageja poolt tellitud ja esitatud ekspertarvamuse. TsMS § 442 lg 8

kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud

järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei

arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise

alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Maakohtu otsus vastab täiesti nimetatud

nõuetele. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa otsust rajada vaid ühele tõendile,

milleks on hageja poolt esitatud eksperthinnang (tl.34-35). Kohu tegi asjas paikvaatluse ja

määras ekspertiisi (t.1.114-117, 159-169). Kõigile asjas esitatud tõenditele on kohus hinnangu

andnud ja nende alusel asjaolud õigesti tuvastanud.

Hageja poolt esitatud ekspertiisiakt ei lükka ümber teisi asjas kogutud tõendeid.

Maakohus on ka piisavalt põhjendanud, millistest tõenditest nähtub, et hageja on esitanud

kahjuna ka töid, mida tehti ruumide siseviimistluse uuendamiseks ja mis ei olnud seotud

vaidlusaluse läbijooksuga. Ja maakohus on ka põhjendatult märkinud, et hageja erinevad

esindajad on vee läbijooksu kohta andnud erinevaid seletusi. Seega pole põhjendatud hageja

poolt kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole maakohus arvestanud hageja selgitustega.

Need ei ole ka TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks. Kõike eeltoodut arvesse võttes tugines

maakohus õigesti kahju suuruse hindamisel TsMS §-le 233 lg 1 ja rahuldas hagi summas

30000,00 krooni. Kostja ei ole otsust vaidlustanud. Kokkulepet asjas hageja sõlmida ei

soovinud.

Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse

tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

6(7)

Menetluskulud tuleb jätta hageja Markus Õigusbüroo OÜ kanda.

R. 7(7)