2-08-26039/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-260397 Tsiviilasi M T hagi A T vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kostja A T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxxxx xxxxx xxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

10. oktoober 2008 Kohaldatud menetlusnormid TsMS §§ 442, 453 lg. 1 , 442 lg.1, RESOLUTSIOON

Lahutada M T ja A T abielu, milline on registreeritud 17. septembril 1999.a. xxxxx Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas kandega nr xx.

Abielu loetakse lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast.

Välja mõista A Tlt M T kasuks alates hagi esitamisest, s.o 27. juunist 2008 igakuiselt 1500 krooni elatusraha poeg J T (isikukood xxxxxxxxxxx), 1500 krooni poeg M T (isikukood xxxxxxxxxxx) ja 1500 krooni tütar M T (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Tunnistada kohtuotsus elatise osas viivitamatult täidetavaks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Laste elukoha määramise osas jätta hagi rahuldamata.

Kohtukulude jaotus

Abieluasjas pooltele tekkinud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Elatise asjas tekkinud menetluskulud jätta A T kanda.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et abielu on sõlmitud 17.septembril 1999 xxxxx Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas kandega nr xx. Vaimse vägivalla peatamiseks on pooled käinud aasta jooksul psühholoogi vastuvõtul, kuid see ei ole tulemust andnud. 2008.a. juunikuu lõpust elavad pooled elavad lahus. Sellele vaatamata ei soovi kostja abielu lahutada. Abielust on sündinud kolm last: xx. xxxxxxxxxx xxxx poeg J, xx. xxxxxxxx xxxx poeg M ja xx. xxxxxx xxxx tütar M. Hageja palub abielu lahutada, jätta laste elukohaks enda elukoht ja välja mõista kostjalt elatis igale lapsele 2175 krooni kuus.

Kostja seisukoht

Kirjalikus vastuses hagile ei soovinud kostja abielu lahutamist ja leidis, et hagi on ennatlik ja soovis aega leppimiseks. Perenõustaja juures käies ei soovinud hageja teha pingutusi elu normaliseerimiseks. Pooltevahelised arusaamatused tekkisid hageja eluvaadete muutuste tõttu, kuna viimane pühendus religioonile. Kostjale on hageja vaated aga vastuvõetamatud. Liialdatud usuhuvi tõttu jättis hageja kodused tööd tegemata ja viis kostjaga kooskõlastamata lapsed oma ema juurde, kui ta läks kirikusse või Tallinnasse õppima.

Kohtuistungil nõustus kostja abielu lahutusega ega soovinud enam aega leppimiseks.

Elatist on kostja nõus vabatahtlikult maksma, kuid mitte hageja poolt nõutavas summas, sest pärast hageja juurest lahkumist oli ta sunnitud endale ostma korteri ja peab tagastama pangast võetud laenun 3650 krooni kuus, igakuised kommunaalmaksed seoses korteriga on keskmiselt 1300 krooni kuus. Kostja töötab erinevates paikades ja peab tööl käima autoga, milleks kulub samuti 1300 krooni kuus. Tema viimase kuue kuu keskmine töötasu on 9474 krooni. Samas tuleb arvestada sellega, et lapsed on kuskil 12 päeva kuus kostja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja oleks suuteline maksma elatist kokku 3500 krooni kuus, kuus ühe nädala, kui hageja peab olema koolis, saaks ta ise lastega tegelda. Hageja ei ole sellega aga nõustunud.

Hageja vastus kostja seisukohale

Hageja leiab endiselt, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja on korduvalt väitnud, et ta ei kavatse elatist maksta. Pärast kooselu lõpu on ta andnud laste jaoks raha vaid ühel korraljuulikuus 2000 krooni. Hageja arvates oleks kostja korteri võinud osta xxxxxxxxxx, kus lapsed käivad lasteaias ja koolis ning kus on parem keskkond nende kasvatamiseks. xxxxxxxxxx on ka odavamad korterid. Kostjal on ostnud põhjendamatult suure - kolmetoalise korteri, kus ta elab üksinda ja kannab kulusid, milledeks puudub vajadus. Seega ei saa elatise väljamõistmisel arvestada kostja poolt nimetatud kulusid olulisteks ja vältimatuteks. Hageja keskmiseks töötasuks on 7222 krooni kuus, millest tasub kommunaalkulusid keskmiselt 550 krooni kuus, telefoniarveid keskemiselt 130 krooni kuus, laste söögile kulub ligikaudu 3000 krooni kuus, õppelaenu tuleb tagastada 1006.39 krooni kvartalis. Lisaks peab hageja hakkama tagastama krediitkaardi lepingu alusel saadud raha ligikaudu

666 krooni kuus. Lapsed ei viibi kostja juures 12 päeva kuus, hageja ei soovi ka seda.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb abielu lahutuse osas rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui selle jätkamine on võimatu. Pooled on kinnitanud, et nad elavad lahus, ei soovi aega leppimiseks ega pea võimalikuks abielu jätkamist. Seega on seaduses ette nähtud alus abielu lahutamiseks tõendatud.

Elatise nõue tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Kostja võtab omaks, et ta ei ole pärast kooselu lõppu suutnud hagejale rohkem maksta kui 2000 krooni. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kõige suurem on kulu laste riiete ning jalatsite ostmiseks. Kohtul puudub alus kahelda, et elatise alammäär iga lapse kohta oleks hagejale tema töötasu ja igakuiseid vältimatuid kulutusi arvestades vajalik. Kostja tööandja poolt antud tõendi kohaselt on kostjale välja makstud töötasu 2008.a. jaanuarikuust kuni juunikuuni olnud vahemikus 7844 kuni 10629 krooni, kohtuistungil kinnitas kostja, et tema netopalk on tõusnud 10 000 kroonini kuus. Elatise alammäär kolme lapse kohta oleks kuus 6525 krooni. Kostjale jääks sel juhul muudeks kulutusteks 3475 krooni. Pärast kooselu lõppu korteri ostmine oli möödapääsmatu. Kostjale ei saa heita ette ostetud korteri suurust ja asukohta. Ega eeldada, et ta peaks korteri müüma ja ostma väiksema. Vaatamata kooselu lõpule on kostjal õigus lastega suhelda ja nende kasvatamisest osa võtta, mille üheks eelduseks on vajaliku suurusega eluruumi olemasolu.

PkS § 61 lg. 6 p. 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista alammäärast madalamana, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja sissetuleku suurus peab niisuguseks põhjuseks olema, sest ka kostjale peab jääma küllaldaselt raha oma esmaste vajaduste rahuldamiseks ja tööl käimiseks. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks määrata elatise suuruks 1500 krooni lapse kohta. PkS § 70 lg. 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest.

Hageja on esitanud ka nõude määrata laste elukohaks enda elukoht. PkS § 51 kohaselt lepivad lahus elavad vanemad kokku, kumma vanema juures las elab ja kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Hagist ega hageja seletustest ei nähtu, et pooltel oleks laste elukoha osas vaidlust. Kostja soovib vaid aeg ajalt ka ise lastega tegelda ja enda juurde viia ning teha seda just siis, kui hageja peab kodust olema ära. TsMS § 475 lg. 1 p. 8 ja 558-563 kohaselt toimub vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses. A T on kohtule niisuguse avalduse ka esitanud. Seepärast tuleb hageja nõue laste elukoha määramiseks jätta Rahuldamata.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab abieluasja hagimenetluses tekkinud kulud kumbki pool ise; § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kohus leiab, et väljamõistetavas summas on elatis hageja hädavajalik ja otsus tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik