2-08-52516/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-52516

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-52516

Tsiviilasi

OÜ L. hagi M.L. vastu 9907,30 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ L.

esindaja Raiko Paas;

kostja M.L.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ L. hagi M.L. vastu.

2. Välja mõista M.L. OÜ L. kasuks 9907 (üheksa tuhat üheksasada seitse) krooni ja 30

senti, millest on põhinõue 8396 krooni ja viivis 1511,30 krooni.

3. Välja mõista M.L. alates 5. augustist 2008 viivis 0,03% päevas põhinõudelt 8396

krooni kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta OÜ L. menetluskulud M.L. kanda.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

OÜ L. võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

M.L. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Tartu Maakohtule 05.08.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt müüs OÜ A. OÜ-le P erinevaid

kaupu, mille kohta väljastas 05.12.2006 arve nr 40 summas 14 396 krooni, mis tuli arve järgi

tasuda kohe. OÜ P tasus arvel märgitud summast 6000 krooni, ülejäänu osas on senini võlgu.

25.09.2007 andis kostja OÜ P juhatuse liikmena kirjaliku garantiikirja, milles lubas võlgnevuse

OÜ-le A tasuda 2.-3. oktoober 2007. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, loovutas OÜ A

garantiikirjast tuleneva nõude hagejale, teavitades sellest eelnevalt kostjat. Hageja uue

võlausaldajana pöördus nii kirjalikult kui telefonitsi kostja poole garantiikirjas sisalduva

võlgnevuse (koos viivistega) tasumiseks. Kostja ei vastanud hageja ettepanekutele võlg tasuda.

Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 8396 krooni ja viivised 1511,30 krooni ning viivised

0,03% põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 101 lg 1 p 1; 108 lg 1; 113 lg 1. Hageja taotleb

menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 11.08.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 14). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 13.08.2008 (tl 16).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 05.12.2006 arve nr 40 (tl 8), 25.09.2007

garantiikirja (tl 9) ning 30.09.2007 võlateatise ja hagihoiatuse (tl 10).

Hagi nõude aluseks on hagiavalduse kohaselt kostja antud garantii. Hageja on märkinud, et kui

kohus asub kohtule esitatud garantiidokumenti tõlgendades seisukohale, et tegemist on garantii

asemel võlatunnistusega, siis taotleb hageja hagi rahuldamist sellel alusel.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 438 lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohus märkis

19.10.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-05, et kohus peab kvalifitseerima pooltevahelise

õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevatele asjaoludele.

Kohus leiab, et garantiikiri (tl 9) ei ole käsitatav garantiina ega ka võlatunnistusena VÕS § 30

mõttes alljärgnevatel põhjendustel. VÕS § 155 reguleeritud garantiikiri eeldab selle andmist

garandi majandus- või kutsetegevuse raames, kuid juriidilise isiku juhatuse liige ei tegutse

juriidilise isiku juhatuse liikmena mitte oma majandus- ja kutsetegevuses, vaid tegutseb

juriidilise isiku organina (Riigikohtu seisukoht analoogses asjas - 19.03.2008 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-9-08, p 10). Võlatunnistus on VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse

täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu. Kui garantii puhul antakse lubadus teise isiku – põhivõlgniku – kohustuse täitmiseks,

siis võlatunnistus VÕS § 30 mõttes eeldab isikliku kohustuse olemasolu. Antud juhul ei ole

tegemist M.L. isikliku kohustusega. Samas nähakse õiguskirjanduses1 ette võimalus, et

võlatunnistuse võib anda ka eesmärgiga kohustusega ühineda. Hageja poolt kohtule esitatud

asjaolude (mis hagile vastamata jätmise tõttu loetakse kostja poolt omaksvõetuks) alusel järeldab

kohus, et käesoleval juhul oligi kostja tahteks OÜ P ainuosaniku ja juhatajana ühineda OÜ P

kohustusega OÜ A ees. VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik

astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kuna

käesoleval juhul on hagis toodud asjaoludel alust eeldada kostja isiklikku huvi kohustuse

täitmise vastu, ei kuulu kohaldamisele VÕS § 178 lg 3 ja 4 selles osas, milles nähakse ette

käenduslepingu vastava regulatsiooni kohaldamine olukorras, kui kohustuse ülevõtmine toimub

võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil. Kohustusega ühinemise tagajärjel muutub kohustusega

ühinenud isik võlgnikuks, kes vastutab võlausaldaja ees kohustuse täitmise eest solidaarselt

võlgnikuga (VÕS § 178 lg 4 esimene lause). VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad

täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku

või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt,

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas.

Kuna hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma

nõuet, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku

9907,30 krooni, millest põhinõue on 8396 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivised 1511,30

krooni. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates hagi

esitamisest, s.o 05.08.2008, kuni võlgnetava põhinõude täitmiseni viivis 0,03% tasumata

põhinõudelt päevas.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik

1 P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2006, § 30, komm 4.3.