2-07-25397/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-25397

TARTU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2008. a Tartu

Tsiviilasja number

2-07-25397

Tsiviilasi

D. hagi K. OÜ vastu 1 300 000 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

- hageja D.

- hageja esindaja OÜ Majanduskaitse Büroo (registrikood

10547018; asukoht Tihase 27, 10615 Tallinn);

- kostja K. OÜ

- kostja esindaja vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo

Lillo & Lõhmus; asukoht Ülikooli 4, 51003 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

18. september 2008. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

Jätta D. hagi K. OÜ vastu 1 300 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud D. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-7)

Hagiavalduse kohaselt sõlmis D. (edaspidi hageja) 20.07.2006. a töövõtulepingu Iirimaa firmaga W.

. Vastavalt lepingule kohustus hageja tarnima ja paigaldama Iirimaal asuvale objektile puitaknad ja -

uksed. Lepingu sõlmimise eelduseks oli K. OÜ (edaspidi kostja) poolt tehtud hinnapakkumine.

Hageja ja kostja täpsustasid tellimuse üksikasju ja jooniseid 2006. aasta juunis-juulis. Pärast jooniste

ja tingimuste kooskõlastamist lubas kostja saata hagejale nendevahelise töövõtulepingu projekti.

28.07.2006. a sai hageja kostjalt ettemaksuarve. Kuna hageja oli huvitatud tellimuse võimalikult

kiiremast täitmisest, tasus hageja augusti alguses kostjale ettemaksuarve ja pidas sellega tellimuse

kinnitatuks. Kostja saatis töövõtulepingu projekti e-posti teel 23.08.2006. a. Hageja tegi lepingu

projekti parandusi, saates allkirjastatud eksemplarid postiga kostja aadressile. Kostja ei ole omalt

poolt allkirjastatud lepingu eksemplari seniajani hagejale tagasi saatnud.

Vastavalt poolte kokkuleppele pidi hageja kogu tellimuse eest maksma kostjale kokku

141 934,76 EUR. Hiljem tekkinud lisatellimuse alusel pidi hageja tasuma veel 964,80 EUR. Seega

oli lepingu tasu suuruseks kokku 2 235 892,20 krooni (Eesti Panga kurss 15,6466). Esimene tarne

pidi toimuma 2006. aasta 36. nädalal (s.o ajavahemikus 04.-10.09.2006. a) ja järgmised tarned

saabuma 2-3 nädalaste vahedega täiskoormatena. Kokku oli arvestatud 4 tarnet. Kogu kaup pidi

kostja poolt olema väljastatud hiljemalt 2006. aasta 45. nädalal (s.o 12.11.2006. a).

Probleemid kokkuleppe täitmisel tekkisid koos esimeste tarnetega. Kostja viivitas tarnetega pidevalt

ja ei väljastanud kogu kaupa kokkulepitud tähtajaks. Hageja sai kogu kauba kätte alles 2007. aasta

jaanuari kuu lõpus. Tarnitud aknad ja uksed ei vastanud kvaliteedinõuetele (konstruktsioonide

liitekohtades olid mustad vahed, viimistlus ei olnud kvaliteetne, kremooniaugud ei sobinud

aknalinkidega, mõned klaasid olid paigaldatud valesti) ega ka lepingu tingimustele (toodete mõõdud

ja mõned klaasid ei vastanud tellituile). Hageja teavitas kostjat korduvalt kauba mittevastavusest,

saates kostjale analoogse toodangu fotosid. Tekkinud probleemide tõttu kulus hagejal ebamõistlikult

palju aega tarnitud akende ja uste õigeks paigaldamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Hageja oli

sunnitud pahteldama, värvima ja tegema tihendustöid, et puudusi likvideerida või siluda. Tarnete

hilinemine põhjustas hagejale temast mitteolenevaid lisakulutusi: töötajate tööaja pikenemise ja

peatellija

sanktsioonid

(maksete

kinnipidamise,

leppetrahvinõuded).

Kõikidest

nimetatud

probleemidest teatas hageja ka kostjale. Vaatamata kostja töö rohketele puudujääkidele oli hageja

sunnitud kogu lepingulise hinna ära maksma, sest kostja keeldus viimase tarne saatmisest enne kui

kogu raha talle tasutud on. Sellega pandi hageja sundolukorda, kuna akna tarnete edaspidine

viibimine oleks tähendanud temale peatellija leppetrahvinõude suurenemist ja hageja maine täielikku

kahjustamist.

Hageja leiab, et kostja on rikkunud nii seaduse sätteid kui pooltevahelise töövõtulepingu tingimusi,

tekitades sellega hagejale suurt rahalist kahju. Hagejale tekitatud kahju koosneb peatellija

leppetrahvist summas 352 478,78 krooni ja akende ning uste puuduste kõrvaldamiseks hageja kantud

lisakuludest summas 1 304 895,10 krooni, mistõttu hagejale tekitatud kahju ulatub 1 657 373,80

kroonini. Hageja vähendab oma nõuet 1 300 000 kroonini.

Hageja palub rahuldada hagi ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 300 000 krooni tekitatud

kahju katteks. Menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 89-94)

Vastuse kohaselt on hagi ehitatud üles kahele väitele, mille kohaselt olevat kauba tarnete

hilinemisest tulenenud hagejale leppetrahv, mida hageja peab endale tekitatud kahjuks, ja teiseks, et

hageja olevat teinud kulutusi kauba puuduste kõrvaldamiseks. Hageja väidab, et 2,2 miljonilise

kogutarne juures olevat puudustega kauba osakaal 1,3 miljonit krooni. Kostja ei saa sellega kuidagi

nõustuda.

2006. aasta juulis esitas hageja kostjale tellimuse akende ja uste tarnimiseks vastavalt hageja esitatud

joonistele. Kostja oli valmis tellimust täitma ja edastas hagejale 28.07.2007. a ettemaksuarve.

Vastavalt kokkuleppele lugesid pooled müügilepingu sõlmituks alates hageja poolt ettemaksuarve

tasumisest. Hageja lisatingimuseks lepingu sõlmimisel oli, et kostja tellib akendele ja ustele käivad

lisatarvikud (sulused, lingid, lukud jms) firmast AS A. . Kuna ettemaks laekus 01.08.2007. a, oli

kostjal alles 2007. aasta augustikuust alus ja võimalus tellitud kauba valmistamist planeerima hakata.

Kostja soovis täpsemate tingimuste sätestamiseks kirjalikku tarnelepingut ja edastas selle projekti

hagejale allakirjutamiseks. Arvestades asjaolu, et hageja soovis sellesse erinevaid kostjale kahjulikke

lisatingimusi võrreldes suuliselt kokkulepituga, siis ei allkirjastanudki pooled mingit kirjalikku

lepingut. Hagis väidetakse, et poolte vahel oli kokkulepe tähtaegade osas, kuid siinjuures võetakse

aluseks

allkirjastamata

jäänud

lepingudokument.

Hageja

ei

ole

tõendanud

kokkulepet

tarnetähtaegades ja veel vähem nende rikkumisi kostja poolt. Kauba tarnimine ja tellimuse täitmine

toimus vastavalt sellele, kuidas kostja oli võimeline kaupa tootma, arvestades võimalikult hageja

esitatud soove tarnimistähtaegade suhtes, samuti lisatarvikute tootja kauba tarnimist kostjale.

Lepingu täitmisel tekkinud küsimused ja logistilised üksikasjad lahendati telefoni teel ning E-

kirjavahetuse teel. Pooltevahelisest kirjavahetusest on tuvastatav hageja esindaja valdavalt

lakooniline ja ebaviisakas toon kogu lepingu täitmise jooksul. Erimeelsused on tekkinud eelkõige

kauba transpordiküsimuste osas Iirimaale, hageja viivitused arvete tasumisel ja hageja pidevad

ühepoolsed tahteavaldused (dikteerimised) seoses tarnetähtaegadega ning tellimuse muutmistest

lepingu täitmise kestel.

Asja juurde esitatud materjalidest ei selgu, mis alusel on hagejale esitatud ja arvestatud leppetrahvi.

Hagi lisaks olevas 12.04.2007. a kirjas palutakse hagejal teatada tarneajad ja tehakse ettepanek

mingis summas kokku leppida. Hagi lisaks on inglisekeelne (lepingu)dokument, kuid asja juurde ei

ole esitatud selle tõlget. Kostja on seisukohal, et isegi kui hagejale on rakendatud leppetrahvinõuet

kostja tarnitud akende ja ustega seoses, ei saa neid summasid kostjalt välja nõuda, kuna antud

situatsioon on kohtupraktikast tulenevalt juba läbi vaieldud ning ühtlasi seadusega reguleeritud –

lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise

võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja ei tea hageja lepingulistest suhetest kolmandate

isikutega, s.h W. -ga, mistõttu ei olnud kostjal ka müügilepingu sõlmimisel võimalik ette näha, et

tema võimalik rikkumine võiks kaasa tuua hageja allumise leppetrahvinõuetele kolmandate isikute

ees. Hageja ei edastanud kostjale müügilepingu sõlmimisel hageja ja W. vahelist töövõtulepingut

ning selles kokkulepitud tööde teostamise võimalikku graafikut, samuti võimalikku leppetrahvi

kokkulepet vms. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et kahjuhüvitis, mis puudutab leppetrahvinõuet,

tuleb jätta kostja vastu rahuldamata.

Kostja müüs hagejale kaupa ja andis selle üle viies osas. Hageja tasus kauba eest osamaksetena –

osaliselt oli tegemist ettemaksetega ja osaliselt tasus hageja peale kauba kättesaamist. Hageja on

kogu kauba kätte saanud ja selle eest täielikult tasunud. Peale esimest kaubatarnet saatis hageja küll

akende fotod ja palus anda hinnangu kvaliteedi kohta, kuid mingit täpsemat teavet võimalike

puuduste osas ei antud, puudusi ei kirjeldatud ega tehtud ettepanekut kauba asendamiseks või

võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Edasiselt ei ole hageja mingeid viiteid võimalikele

kvaliteediprobleemidele teinud. Pooled täitsid lepingut edasi – kostja tarnis hagejale järgmised neli

kaubakoormat perioodil oktoober kuni detsember 2006. a. Kostja väidab, et majandussuhetes ei ole

tavapärane, et pool, kes enda arvates on saanud puudustega kauba, tasub ilma nurisemata nii selle

kauba eest kui ka järgmiste kaubatarnete eest. Hageja väide sundolukorrast ei ole tõsiseltvõetav –

hagejal oleks olnud võimalus teha asendustehing, nõuda lepingu täitmist koos kvaliteetsema kauba

tarnimisega jne.

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud ebakvaliteetse kauba müümist. Ostjale üleantav asi peab

vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Hageja on

puudustega kauba müügi tõendamiseks esitanud asja juurde 05.01.2007. a tõlkedokumendi. Kostjale

jääb arusaamatuks, millise dokumendiga on üldse tegemist – ei nähtu, et selle oleks keegi

allkirjastanud ning kes ja mis eesmärgil ning kelle tellimusel on nimetatud dokumendi koostanud.

Kostjat ei ole kutsutud kirjeldatud dokumendi koostamise juurde, ka ei ole teada, kas fotodel

kujutatud objektid on kõik kostja tarnitud. Kostjale jääb mulje, et dokumendis on keskendutud

eelkõige akende ja muude objektide paigaldamise probleemidele, mille eest ei pea vastutama kostja.

Kostja kinnitab, et ta on edastanud Iirimaale igati kvaliteetse kauba, olles tegutsenud aknatootmise

turul viimased 6-7 aastat. Arvestades kostja esindajate visiiti hageja ehitusplatsile ja seal fikseeritud

akende-uste hoiutingimustele ning akende paigaldamisele otse betooni peale või enne hoonele katuse

rajamist, siis on tõenäoline, et tarnitud kaup võib olla rikutud tulenevalt hageja enda hooletusest.

Isegi, kui hagejal õnnestub tõendada tarnitud kauba ebakvaliteetsust, on kostja ikkagi seisukohal, et

antud asjas ei ole kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutav. Kui ostja on müügilepingu

sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle

vaadata laskma. Eelnev tähendab seda, et hageja pidi kauba üle vaatama viivitamatult iga kauba

tarnimise järgselt. Hageja ei ole seda kohustust täitnud või kui on, siis ei ole tuvastatud mingeid

puudusi. Müüja vastutuse eelduseks on ostja poolt müüjale puudustest teatamine mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või

kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel

piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja arvates on ilmne, et hageja ei ole puudustest mõistlikul ajal

teatanud ega puudusi täpselt kirjeldanud. Hageja viitab 05.01.2007. a valminud aktile, mis kirjeldab

väidetavalt kostja tarnitud akende puudusi, kuid nimetatud aktiga on kostja saanud tutvuda alles

hagiavalduse saamisel kohtult, s.o ca 9 kuud peale eelnimetatud akti valmimist. Hageja väited, et

kõikidest probleemidest teatati kostjale, kusjuures hageja olevat esitanud ka kahjunõudeid ja pooled

olevat pidanud läbirääkimisi, on ebaõiged, pealegi tõendamata.

Hageja ei ole andnud kostjale kordagi võimalust tarnitud kaubal puuduste kõrvaldamiseks

(parandamiseks). Hageja kirjeldab, et tal on kahju tekkinud sellest, et peale puuduste kõrvaldamise

ettekirjutuse saamist tuli tal endal puudused kõrvaldada. Samas on mingite kulutuste hüvitamise

nõude eelduseks see, et ostja nõuaks enne asja parandamist ja alles seejärel, kui müüja seda ei tee,

avaneb võimalus asi ise ära parandada või lasta seda teha kolmandal isikul. Asja materjalide juures

puuduvad tõendid, millest nähtuks müüjale puuduste kõrvaldamise võimaluse andmine, mis

tähendab seda, et hagejal puudub sellekohane nõudeõigus kostja vastu. Tegelikult puudub mõistlik

põhjendus, miks ei edastanud hageja kostjale 05.01.2007. a akti koos ettepanekuga puudused

mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldada. Reeglina võib kahju hüvitamist nõuda pärast kohustuse

täitmiseks täiendava tähtaja andmist.

Omaette kritiseeritav on hageja esitatud 20.01.2007. a kahjude tekkimise tõend, mis on

allkirjastamata ega ole dokument üldisemalt. Hageja esitatud dokumendis tuuakse esile hageja poolt

"tehtavad tööd ja nende hinnad", kuid vastavad kulutused peavad juba tehtud olema. Samas saab

nõuda vaid mõistlike kulutuste hüvitamist, kuid hageja on pidanud vajalikuks lähtuda enda soovitud

tunnihindest, mis vastab ca 550 kroonile, olles selgelt ebamõistlik määr. Nimetatud dokumendis on

mitmeid kuluartikleid, mis ei ole seotud akende kvaliteediga, pigem paigaldamisega (nt akende

läbivajumine). Kui analoogseid paberid saaks võtta kahjuhüvitise nõudmise aluseks, siis oleks

tsiviilkäive avatud kõikvõimalikeks kuritarvitusteks.

Kostja palub jätta D. esitatud hagiavaldus K. OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud mõista hagejalt välja kostja kasuks.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 175-178)

Kostja väite selgituseks, et ettemaksuarve esitati 28.07.2007. a ja raha laekus hagejalt üle kuu aja

hiljem, nimelt 01.08.2007. a, siis juulikuus on teadaolevalt 31 päeva, seega toimus pankadevaheline

ülekanne 4 päeva jooksul. Arvestades aga tõsiasja, et 28. ja 29. juuli olid laupäev ja pühapäev, siis

laekus raha kostja pangaarvele 3 pangapäevaga, mis ongi praktikas tuntud tähtaeg rahvusvaheliste

maksekorralduste puhul. Seega kostja väide esimese arve maksmisest kuuajalise viivitusega on väär.

Kostja väidab, et akende sulused tuli tellida Ü.V. venna R.V. seotud firmast AS A. . Hageja oli

tarninud aknaid Eestist ka teistelt aknatootjatelt ja kuna üldine praktika ning heakskiit on siiski antud

AS A. toodangule, siis sellise mahuga objekti puhul ei saanud hageja riskida ebakvaliteetsete

sulustega. Ü.V. sugulusaste või selle puudumine R.V. ei oma siinkohal mingit tähtsust. Kostja

ülesandeks oli korraldada kõik nii, et uste ja akende täielik valmimine oleks õigeaegne. Samas oli

kostja juhatajat teavitatud AS A. pikaajalistest tellimuste täitmisest ning palutud kaubad tellida õigel

ajal (arvestades pikka tarneaega).

Hageja korduvate palvete peale (telefonivestlused) ja alles pärast ettemaksuarve tasumist edastas

kostja lepingu projekti kavandi. See oli kõigest lepingu algvariant, mille pooled pidid üheskoos läbi

vaatama ning allkirjastama. Mõningad lepingu punktid ei sobinud hagejale ja need muudeti vastavalt

hageja soovidele ning tema tarnelepingule W. -ga. Kostja ei esitanud vastuväiteid ei kirjalikult ega

verbaalselt. Seega võis hageja lepingu sõlmituks lugeda ja saatis tema poolt allkirjastatud lepingud

kostjale. Hageja poolt kostjale saadetud lepingu variant ei ole saanud mingit vastukaja (ei negatiivset

ega positiivset). Ei ole pakutud välja ka täiendustega varianti.

Kõik veokulud korvas hageja. Temale reserveeritud kaubaveokid olid pooliku koormaga, mistõttu

kulutas hageja transpordile suure rahasumma. Kahjuks puudus hagejal võimalus korraldada Iirimaalt

veokite saatmine kostja tehasesse, sest kostja väited kauba väljastamise valmisolekust olid valed ja

kohale saabunud vedaja oleks pidanud asjatult ootama. Transpordi tellimiseks andis hageja loa

kostjale, paludes veokid tellida DFDS Transpordist.

Ebakvaliteetse toote kohta esitati kirjalik avaldus, millele kostja ei reageerinud. Huvi ei tuntud ka

vigade parandamise vastu. Hageja leping W. -ga oli allkirjastatud ning vajas täitmist, seetõttu ei

olnud võimalik ka teistelt tootjatelt aknaid osta, kuna tarneaeg ei oleks sellesse lepingusse mahtunud.

Sel põhjusel pidas hageja õigeks osta toode kostjalt, lootes kriitika soovitud tulemustele ja tootja

huvile müüa kvaliteetset toodet ning teenida kasumit. Telefonivestlustes sai korduvalt palutud

kostjapoolset esindajat tulla asja vaatama ning vigu parandama. Hageja märgib, et toodete kvaliteeti

ei ole saabumisel kohe võimalik tuvastada, sest tooted on tihedalt pakendis ja kõikide pakendite

avamine ja kokkupandud akende lahtikruvimine võtaks palju aega ega ole otstarbekas, kuna kaupa

tuleb pärast veel liigutada, mille puhul on pakendamata kauba kahjustamine väga tõenäoline. Paljud

vead selguvad alles paigaldamise käigus. Telefoni teel oli kostjale korduvalt teatatud kauba kehvast

kvaliteedist ja nõutavatest lisatöödest. Kaup saadeti osaliselt sulustamata. Ustel puudusid lukuraamid

ja käepidemed, mille kostja oleks pidanud külge kinnitama. Samuti ei olnud akendel käepidemeid

küljes. Sellist kokkulepet, et need oleksid olnud hageja paigaldada, ei ole pooltel olnud. Kostja ei

teinud omalt poolt muud, kui saatis hagejale kastide kaupa nii käepidemeid kui ka lukuraame. Samuti

lubas hageja kasutada rõduustel odavamat lukustuse süsteemi, mis ei olnud toodetud AS A. is, kuna

kostja ei esitanud tellimust kõigile lukkudele ning käepidemetele õigeaegselt. Seega ei seisne hageja

lisakulud ainult puuduste kõrvaldamises ja praagi parandamises, vaid ka kostja tegemata töö

lõpetamises.

21.11.2006. a sai hageja teada, et kostja esindaja ootab hagejat objektil ja nõuab seletusi. Vastavalt

W. soovile sai kostja esindaja osaleda ka objektil toimunud iganädalasel koosolekul, kus alltöövõtjad

peavad aru andma tehtud töödest. Hageja tellija esitas oma küsimused otse tootjale. Küsimused olid

suuresti tarnetes ning nende regulaarses hilinemises. Vastavalt kostja esindaja pakutud kuupäevadele

pandi paika uus tarnegraafik. Omavahelises vestluses selgus aga, et kostja ei plaaninudki tellimusi

õigeaegselt täita, kuna toodeti hoopis teistele klientidele, osaliselt olevat probleem ka klaasi

defitsiidis, toormaterjali puuduses jne. Hageja ei tundnud mingit huvi kostja esindaja fotode vastu,

küll aga näitas ta kostja esindajale probleemseid, ebakvaliteetseid aknaid ning palus vead kõrvaldada.

Tehase esindaja väitel ei olevat temal võimalik seda teha vastavate tööriistade ja vahendite

puudumise tõttu. Pealegi lahkus töötaja samal päeval Iirimaalt. Kui juba oktoobri alguses oli teada, et

saabunud olid ebakvaliteetsed tooted, siis on seda arusaamatum, miks saadeti tehase esindaja

objektile ilma vastava ettevalmistuse ning töövahenditeta. Siit saab oletada, et tootjal puudus üldse

huvi oma tooteid parandada. Väide, et pärast esimest tarnet saadetud fotod toodete kehva kvaliteedi

kohta olid esimesed ning viimased, ei vasta tõele, sest tehase esindaja nägi kohapeal vigu ning tõdes,

et tegu on tootja praagiga. Kostja väide, et hageja pakkus objektil tehtud fotode eest raha, on vale.

Siin on tegemist hageja maine mustamisega, sest hageja ei ole akende paigaldamise ega hoidmisega

vigu teinud. Seega puudus hagejal ka mistahes vajadus kostja fotosid välja osta.

Kauba eest tasuti iga kord ettemaksuga. Kui vastavat ettemaksu ei oleks laekunud, ei oleks ka tooteid

väljastatud. Sel põhjusel oligi tootjal raha enne käes, kui hageja kauba sai.

Tarnetähtaegade kohta on olemas kostja väljastatud dokument, mille nõudeid ta ei ole täitnud.

Hageja juhib tähelepanu ka esitatud arvetele ja tegelikult saadud kauba osale. Hageja ei saanud kogu

ettemaksu ulatuses oma kaupa kätte mitte ühelgi korral.

Asja juurde on lisatud akende ja uste kontrollakt. Tegemist oli ehituse kvaliteedi akrediteeritud

kontrollijaga, kes kontrollib Iirimaal kohalike ehitusnormide ning kvaliteedi täitmist. Antud objektil

teostas tehnilist järelkontrolli Adrian Doyle. Tema antud korraldused täideti viivitamata. Esitatud akt

on ainult osa ettekirjutustest ja nõuetest, millest osad olid ka suusõnalised. Fotode rakurss ja trükk on

väga kvaliteetsed, nii et aknatootja võib fotodelt leida vastavad puudused. Igal fotol on juures

puuduse kirjeldus. Aknatootja ei ole esitanud oma toodete kvaliteedi sertifikaati ega ka

kvaliteedikontrolli dokumente. Hoiustamise ega ladustamise ning kasutamise juhendeid ei ole

esitatud kordagi ja seda pole mainitud ka kostja toodetud aknaid ostes.

Lisatööde maksumuse osas märgib hageja, et tööde hind 35 EUR töötund ühe töömehe kohta on väga

levinud hind Iirimaal ehitustööde tegemisel. Keskmine töötunni hind firmadel on aga 40 EUR ühe

töötunni eest. Arvestada tuleb, et tegemist on välismaise firmaga.

Kostja pidi võimalikke leppetrahvi nõudeid peatellija poolt hageja vastu ette nägema. Sellest on

olnud juttu hageja saadetud e-mailides ja ehitusobjekti koosolekul, kus osales ka kostja esindaja.

KOHTUISTUNG (tl 200-201, 218-226, 243-247)

Hageja lepinguliste esindajate, Vassili Kosteitšuki ja Lauri Vitsuti selgituste kohaselt jäädakse

kahjuhüvituse nõude 1 300 000 krooni väljamõistmise juurde. Pooled on õiguslikult seotud alates

2006. aasta juunist kui täpsustati tellimusi ja vahetati näidiseid. Leping tuleb lugeda sõlmituks

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Hageja on tasunud kostjale ettemaksuarve ja

saanud kostjalt lepinguprojekti, mille hageja allkirjastas ja saatis tagasi kostjale. Kostja vaikimist

tuleb lugeda tahteavalduseks TsÜS § 68 lõike 4 mõttes. Kohustuste täpne sisu on toodud

pooltevahelises lepingus. Vaidluse põhiküsimuseks on see, kas kostja on pooltevahelist lepingut

rikkunud või ei. Tulenevalt VÕS § 103 lõikest 1 vastutab võlgnik lepingu rikkumise puhul igal juhul.

Hageja leiab, et kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud kahes olulises tingimuses, kandes

tsiviilõiguslikku vastutust. Esiteks ei ole kostja järginud lepinguga võetud tarnetähtaegasid. Hageja

on seisukohal, et antud leping ei saa olla tähtajatu, kuna aknaid ei toodeta siis, kui neid on võimalik

toota, vaid siis, kui ostjal neid vaja on. Tähtaegu ei jäetud lahtisteks tingimusteks VÕS § 26 mõttes.

Käsitletavas võlasuhtes on olulised just tarnetähtajad. Lepingu p 4.2 reguleerib kaupade

kättetoimetamise tähtaegu. Tarnega tuli alustada 36. nädalal, ehk ajavahemikus 04.-10.09.2006. a.

29.09.2006. a oli tegelik tarne. Edasised tarned pidid toimuma 2-3 nädalaste vahedega. Samas oli

kõigi tarnete vahel rohkem kui 3 nädalat. Seega kostja hilines tarnetega regulaarselt. Seda on kostja

ka ise korduvalt kinnitanud. Hageja viitab siinjuures 31.10.2006. a ja 22.11.2006. a kostja e-

kirjadele. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et kostja on oma käitumisega rikkunud pooltevahelist

lepingut ja saatnud kaupu kokkulepitust regulaarselt hiljem. Teiseks oluliseks lepingu rikkumiseks

on kauba mittevastavus lepingutingimustele. Kohaldamisele kuulub kvaliteedikriteerium VÕS §-

st 77 tulenevalt. Hageja on kostjat mittekvaliteetse kauba tarnimisest teavitanud õigeaegselt. Hageja

viitab 11.10.2006. a ja 18.10.2006. a hageja poolt kostjale saadetud E-malidele. Hageja leiab, et

kostjale olid täpselt teada müüdava kauba puudused ja kostja oleks saanud selles osas võtta oma

seisukoha või need parandada. Kostja seda teinud ei ole. Oluliseks puuduseks oli sulgur ja

lisatarvikute puudumine. Pooled olid kokku leppinud, et tarnitakse kompleksseid aknaid. Kostja ei

ole oma seletuses seda eitanud. AS A. ist lisatarvikute tellimine oli kostja kohustus. Ei ole mõeldav,

et kaupa müüakse ilma vastavate sulguriteta või et hagejal endal tuleb need hiljem monteerida.

Hagejale ei ole vastuvõetav kostja seisukoht, et lisatarvikute monteerimiskohustus lepiti hiljem

muudmoodi ümber. Kui väidetav kokkuleppe ka oli, siis pole toimunud vastava tasu vähendamist.

Rikutud on dokumentide üleandmise kohustust. Kaup tarniti ilma vastavate paigaldusjuhisteta, mis

välistab kostja vastuväite selle kohta, et aknad on valesti paigaldatud. Kostja väide, et puudused

tekkisid hiljem, näiteks vihmakahjustuse tõttu, on alusetu. Aknad ei saa suureneda ega väheneda ja

nende avanemine sõltuda sellest, kas nad on saanud hiljem vihmakahjustuse või mitte. Kostja saatis

objektile oma esindaja puudustega tutvuma. Tunnistaja M.M. on öelnud, et tegeleb probleemide

lahendamisega. Ju siis probleemid olid. Ainetu on viidata kohustuse mittetekkimisel mingitele

salapärastele fotodele, kui tunnistaja M.M. on kohtus avaldatud fotolt ära tundnud ainult kostjapoolse

puudujäägi sulgurite osas. Mis puutub kostjaga töösuhtes oleva tunnistaja Maarika Rüga ütlustesse,

et kostja toodetud akendel ei ole kunagi mingeid puudusi esinenud ja puudustest ei ole kostjat

teavitatud, siis hageja asub seisukohale, et tunnistaja valetab. Kostja väited selle kohta nagu ei oleks

tal lastud puudusi parandada, ei ole õiged. Õiguslik situatsioon oli niisugune, et akende puudused

avastati alles Iirimaal. Tulenevalt VÕS § 218 lõikest 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui mittevastavaus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hagejal oli õigus puudused ise

kõrvaldada. Hageja palub kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju sisse nõuda.

Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rene Varuli selgituste kohaselt on hageja esitanud

akende müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 järgi. Hagiavalduse

kohaselt tuleneb kahju puudustega kauba tarnimisest. Kahjude hüvitamise nõue tuleb jätta

rahuldatama, kuna puudustest ei ole teavitatud mõistliku aja jooksul, samuti ei ole puudusi täpselt

kirjeldatud. Hageja tugineb kahju hüvitamise nõudes VÕS § 115 lõikele 1, mille kohaselt kui võlgnik

rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lõike 2 kohaselt võib kohustuse

täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

Samuti tugineb hageja VÕS § 222 lõikele 5, mille kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja

parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda

teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega eeldab nii VÕS § 115

kui ka VÕS§ 222 lõike 5 rakendamine seda, et võlgnikule oleks eelnevalt antud tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Hagiavalduses ei väidetud, et hageja oleks andnud kostjale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks. Alles peale hagi vastuse saamist, milles antud tegevusetust hagejale ette heidetakse,

on hageja asunud väitma, et ta on andnud kostjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Samas

hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjale oleks antud tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd puuduste kõrvaldamiseks tähtaegasid ei antud, siis kahju

hüvitamise nõuet ei saa rahuldada. Antud juhul ei ole alust rakendada ka VÕS § 115 lõiget 3, mille

kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava

tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel.

Asjas puuduvad tõendid või asjaolud, mis lubanuksid arvata, et kostja ei kavatseks puudusi

kõrvaldada selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja ei ole kuidagi väljendanud oma keeldumist

võimalike puuduste kõrvaldamiseks, samuti ei esine VÕS § 116 lõikes 2 sätestatud aluseid. Hageja ei

ole tõendanud, et kaubal oleks esinenud puudusi. VÕS § 217 lõike 1 kohaselt peab ostjale üleantav

asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Hageja

on kaubal puuduste esinemise tõendamiseks esitatud asja juurde 05.01.2007. a tõlkedokumendi, mis

ei ole kellegi poolt allkirjastatud. Seega ei ole see dokument tõendina arvestatav. Nimetatud

arvamuse võib olla koostanud kes tahes ja millal tahes. Kostja juhtis sellele tähelepanu juba hagi

vastuses, kuid hageja ei ole esitanud asja juurde dokumendi originaali või algdokumenti. Arvamuses

endas on keskendutud eelkõige akende ja muude objektide paigaldamise probleemidele, mille eest ei

vastuta kostja. Isegi juhul, kui allkirjata arvamuses on kujutatud kostja tarnitud aknaid, siis

arvestades tunnistaja M.M. ütlusi, mille kohaselt vedelesid aknad Iirimaa objektil tsemendi juures

pori sees ja aknaid paigaldati otse betooni peale, on selge, et aknad võisid saada kahjustada just

eelnimetatud tegurite mõjul. Tunnistaja ütlusi kinnitavad selles osas kostja esitatud fotomaterjal

objektilt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tarnitud aknad olid ebakvaliteetsed. Hageja on

seisukohal, et tal on tekkinud kahju sellest, et puuduste kõrvaldamiseks tuli tal teha täiendavat tööd.

VÕS § 128 lõike 3 kohaselt on otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seega tähendab kahju vara

vähenemist teatud ulatuses, aga antud juhul ei ole hageja kuidagi näidanud, et tema vara oleks

vähenenud. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks teinud kulutusi akende väidetavate puuduste

kõrvaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et akendel olevaid puudusi oleks üldse parandatud. Kostja

on arvamusel, et paberiga, mis määratleb teatud tööde hinnad, ei saa tõendada kahju tekkimist,

pealegi kirjeldab see paber teemasid, mille eest ei pea kostja kindlasti vastutama. Hageja peab oma

kahjuks ka ehitusobjekti peatöövõtja poolt esitatud leppetrahvinõuet summas 352 478 krooni. Hageja

leiab, et kui kostja ei oleks kauba tarnetähtaegasid rikkunud, siis ei oleks leppetrahvinõuet järgnenud.

Samas ei ole esitatud hageja ja W. vahelist kokkulepet väidetava leppetrahvi kohta. Hageja on

esitanud asja juurde väljavõtte inglisekeelsest (lepingu)dokumendist, kuid ei ole esitanud asja juurde

selle eestikeelset tõlget. Seega ei ole kohtul ega kostjal võimalik näha, milles hageja ja W. kokku

leppisid. Sealhulgas ei ole inglise keelsest lepingu väljavõttest tuvastatav, kas hageja ja W. on üldse

leppinud omavahel kokku leppetrahvis. Samuti ei ole arusaadav, millise kohustuse rikkumise puhuks

on väidetav leppetrahv kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjat, et

akende tarnimise hilinemisel allub hageja leppetrahvile, mille peaks seejärel kinni maksma kostja.

Kuivõrd sellist teavitamist ei ole toimunud, ei ole juba seetõttu võimalik leppetrahvi kui kahju välja

mõista kostjalt. Pooltel ei ole vaidlust selles, et akende müügi kohta puudus ühtne lepingudokument

ja seega ei eksisteeri mingit kirjalikku kokkulepet tarnetähtaegade kohta. Kostja esindaja palub jätta

hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76

lõike 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 77 lõige 1 sätestab, et võlgnik

peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise

kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse

täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

2. VÕS § 219 lõike 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus

leiab, et antud asjas ei ole vaidlust, et hageja on sõlminud akende müügilepingu oma

majandus- või kutsetegevuses ja seega pidi ta aknad kätte saades viivitamata üle vaatama või

üle vaadata laskma.

3. Kohus nõustub kostja esindaja väidetega selle kohta, et ainuke hageja viide akna kvaliteedile

sisaldub E-malides, milles on juttu esimesest kaubatarnest ja mille puhul väljendab hageja, et

"palun vaata üle need fotod ja anna oma hinnang. Sellist kvaliteeti ei ole võimalik müüa. Siin

veel mõningad fotod praagist. Selline töö ei ole küll kuidagi aktsepteeritav. Kus kvaliteedi

kontroll on?" Hageja on seega akendega seoses teinud umbmäärase viite puudusele vaid

esimese kaubatarne puhul, kui kokku oli viis tarnet. Toimikumaterjalidest nähtub, et kostjaga

suhtles pidevalt kohtuistungil vande all üle kuulatud müügisekretär, kelle kaudu asju aeti.

Tunnistaja Maarika Rüga ütlustest nähtub, et hageja tahtis väljapoole avanevaid Taani tüüpi

aknaid. Tunnistaja suhtles Ü.V.. Tunnistaja teada ei olnud kirjalikku lepingut ega

tarnimistähtaegu. Tavaliselt tehakse kokkulepe, mis ajaks peavad olema aknad tarnitud.

Surve tuli hageja poolt. Hageja helistas ja nõudis, et millal saab. Hageja andis mõista, et neil

on kiire. Öeldi, et objektil on kõik majad valmis, katused peal, oodatakse akende taga. Kuna

hageja väitis, et ehitus ootab akende taga, siis käisid firma esindajad Iirimaal. Sealt saadeti

fotod, kust nähtus, et osadel majadel ei olnud katuseid peal. Ilma katuseta majale ei tohi

panna aknaid, kui tahetakse garantiid. Vesi kahjustaks aknaid. Firma nõuab, et majadel, kuhu

garantiiga aknaid soovitakse, peavad olema katused peal. Kuidas seda hagejale öeldi, seda

tunnistaja ei tea. Tunnistaja isiklikult ei ole akendele dokumentatsiooni kaasa pannud ja tema

ei tea, kas konkreetsele partiile pandi kaasa akende käsitlemise dokumentatsioon. Sellist infot

ei tulnud, et kaup on puudustega ja et puudused tuleb kõrvaldada. Tunnistajale jäi mulje, et

hageja oli kauba kvaliteediga rahul, sest aknaid taheti ainult juurde. Esitati ka üks

lisatellimus.

4. Akende kvaliteedi ja tootja garantiiga seoses käis hageja ehitusobjektil K. OÜ meister M.M.,

kelle ütluste kohaselt on tavapärane, et käiakse objekte üle vaatamas, kui on pretensioone

tööde teostamise osas. Tunnistaja ei teatanud oma tulekust ette. Need olid alles ehitusjärgus

majad – löödi sarikaid kokku. Katust alles hakati monteerima või monteeriti. Katus peaks

akende paigaldamiseks olema üldjuhul peal. Tunnistaja nägi aknaid, mis olid juba

paigaldatud. Akende paigaldus- ja hoidmisviis olid tunnistaja seisukohalt kahtlased.

Tunnistaja ei oska öelda, kas paigaldusjuhised annab ette firma. Tema lähtub oma

kogemustest ja ehitustavast. Aknaid paigaldati otse betooni peale, aga tegelikult peab olema

hüdroisolatsioon, muidu tuleb puidule hallitus sisse. Kui puit saab pideva kondentsi betooni

seest, siis see puit ei kesta. Samas aknad vedelesid tsemendi kõrval pori sees. Sellest sai

tehtud pilte. Hagejat pildistamine häiris. Tunnistajat aeti kohe objektilt minema kui nähti, et

ta pilte teeb, aga see oli sellepärast, et ta oli ilma kiivrita. Taheti, et tunnistaja pilte ära ei

saadaks, aga pildid said saadetud meili teel. Firma ei anna garantiid kui aknad on

välistemperatuuril ja vesi sajab igalt poolt peale. Kui tunnistaja käis objekti üle vaatamas, siis

hagejalt pretensioone ei olnud. Rahumeelselt sai räägitud. Peeti koosolekut ja tunnistaja

kutsuti soojakusse, mis oli tehtud kontoriks. Juttu ei olnud sellest, et firma oleks praaki

teinud. Tunnistaja ütles, et kui on defektid, siis ehituse lõpus likvideerime ära. Probleem oli

sulustes, mõni oli katki läinud. Akende kohta oli pretensioone niipalju, et olid täkked. Mõni

aken oli betooni- või löögijäljega, aga pole teada, kas see on töökojapoolne või muul viisil

tekkinud – kas transpordi või paigaldamisega. Polnud sellist kokkulepet, et tunnistaja läheb

sulust vahetama või värvima. Tunnistaja pidi veenduma, kuhu ja mismoodi aknad

paigaldatakse, et kas saab garantiid anda. Tunnistaja pidi vaatama objekti üle põhjusel, et

väidetavalt oli asjadega kogu aeg kiire olnud. Põhiasi oli kogu aeg tarne. Samas seisid aknad

kuuri all, kuigi kogu aeg väideti kiire olevat. Kui aken seisab garaaži all pori sees ja

räägitakse, et on kiire, et kõik põleb, siis peab olema mingi väärtus asjadel. Tunnistaja teada

polnud kogu tellimust ära saadetud. Ehitati suurt maja, millele pidi veel kostja firma aknaid

ette minema. See partii, kus ei olnud kremoone, oli veel saabumata. Tunnistaja nägi partiid,

mis enne tema kohaleminekut oli 3 nädalat varju all seisnud. Kohus leiab, et tunnistaja

ütlustega ja lisatud fotomaterjaliga (tl 166-170) on tõendatud asjaolu, et kostja ei ole aknaid

ladustades ja paigaldades lähtunud heast ehitustavast ja kohapeal polnud ka juttu võimalikest

puuduste kõrvaldamisest.

5. Pooltel ei ole vaidlust selles, et akende müügi kohta puudus ühtne lepingudokument ja seega

ei eksisteeri mingit kirjalikku kokkulepet tarnetähtaegade kohta. Hageja poolt asja juurde

esitatud lepingu variant ei väljenda kokkulepet, sest see on vaid hageja poolt allkirjastatud

(tl 23-25). Kuigi kostja edastas hagejale lepinguprojekti, tegi hageja sellesse olulisi

muudatusi, millega kostja nõus ei olnud ning nõnda jäi kirjalik leping sõlmimata. Kostja

juhatuse liige on istungil selgitanud, et akende tarnetähtaegade osas oli kokkulepe

orienteeruvates tähtaegades, mille puhul pidid kaubatarned toimuma hakkama 2-3 nädalaste

vahedega. Tegelikkuses tarnitigi aknad orienteeruvalt samasuguse graafiku järgi nagu on

sätestatud allkirjastamata lepingudokumendis. Asja juures olev meilide vahetus tõendab

akende tarnete iseloomu ja nende komplekteerimist, samuti ühtsete tarnetähtaegade

puudumist. Kohus leiab, et tarnete tähtajad olid poolte vahel ebamäärased, sest need olid

sõltuvuses akendele ja ustele käivate lisatarvikute saabumisest AS-lt A. . Hageja on sellise

väitega nõustunud oma 09.10.2007. a kirjalike seisukohtade punktis 2 ja 4. Ka asja juures

olevad kostja kahe tarne garantiikirjad sätestavad, et tarne garanteeritakse garantiikirjas

näidatud tähtajal juhul, kui AS-st A. saabuvad lisatarvikud õigeaegselt. Hagiavalduse lisas

nr 29 on kirjavahetus kostja müügiesindaja Maarika Rüga ja hageja vahel, kus on samuti

viited tarne hilinemistele seoses hageja poolt dikteeritud suluste tarnija tähtaegadele, mis on

1-6 nädalat. Mujalt on võimalik suluseid saada 1 päevaga (tl 40).

6. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 punktide 3 ja 5 kohaselt

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja alandada

hinda. D. hagi on esitatud kahju hüvitamise nõudes VÕS § 115 lõike 1 alusel. Sama

paragrahvi lõike 2 alusel võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Samuti tugineb hageja VÕS § 222 lõikele 5,

mille kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja

jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud

mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et VÕS § 115 kui ka VÕS§ 222 lõike 5

rakendamine eeldab seda, et võlgnikule oleks eelnevalt antud tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Mingit tähtaega võimalike puuduste kõrvaldamiseks pole hageja poolt

kostjale antud.

7. Kohus leiab, et Võlaõigusseadus annab ka võimaluse täiendavat tähtaega määramata kahju

hüvitamiseks ja seda VÕS § 115 lõike 3 järgi, kus kohustuse täitmise asemel võib kahju

hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja

määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või

kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohus leiab, et

VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 toodud olulisi lepingurikkumisi antud vaidluses ei esine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt

seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui

seadusest ei tulene teisiti. Hageja poolt viidatud müüja vastutusele asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest on tõendamata. Hageja pole suutnud tõendada, et tellitud aknad ja uksed

oleksid olnud puudustega ja et kostjale anti tähtaeg võimalike puuduste kõrvaldamiseks ja

mida kostja ei soovinudki antud tähtaja jooksul kõrvaldada. Hageja pole tegelikult

reklamatsioonigi esitanud. Kostja esindaja on tähelepanu juhtinud asjaolule, et kaubal

esinevate puuduste kohta on hagile lisatud 05.01.2007. a tõlkedokument (lisa nr 33), mis ei

ole kellegi poolt allkirjastatud. Kohus nõustub kostja esindajaga ja leiab, et antud dokument

pole allkirjastatud ja seega pole see tõendina arvestatav. Arvamuses endas on keskendutud

eelkõige akende-uste paigaldamise probleemidele, mille eest ei vastuta kostja (tl 48-78).

8. Hagiavalduse kohaselt on hageja leidnud, et tal on tekkinud kahju sellest, et puuduste

kõrvaldamiseks tuli tal teha täiendavat tööd ja seda tasustada . VÕS § 128 lõike 3 kohaselt on

otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Antud sätte järgi tähendab kahju vara

vähenemist teatud ulatuses. Kohtus üle kuulatud tunnistaja M.M. on kirjeldanud millistes

tingimustes kostja poolt saadetud toodangut hoiti ja pole välistatud, et aknad ja uksed sellisel

kujul ka ei säilinud ja vajasid kohendamist. Samas pole hageja suutnud usaldusväärselt

tõendada, et oleks teinud kulutusi akendel ja ustel esinevate väidetavate puuduste

kõrvaldamiseks. Tuleb nõustuda kostja esindajaga selles, et esitatud tööde hinnad töötunni

hindega 35 EUR pluss käibemaks 13,5% kokku summas 83 398 EUR (tl 84) on

allkirjastamata ja ei tõenda kahju tekkimist. Võrreldes hageja ja kostja vahelise lepingu

tellimuse mahtu 2,5 miljonit ja hageja poolse täiendava töö maksumusega 83 398 EUR siis

on see ebaproportsionaalne ja eeldanuks reklamatsiooni. Viimase partii sulusteta saatmise

kohta on pooltel kokkulepe ja suluste kohta arvet ei esitatud (tl. 247).

9. Osa hageja kahjust moodustab ehitusobjekti peatöövõtja poolt esitatud leppetrahvinõue

summas 352 478 krooni (lisa nr 36/1, 36/2, tl 82, 83). Hageja leiab, et kui kostja ei oleks

kauba tarnetähtaegasid rikkunud, siis ei oleks leppetrahvinõuet järgnenud. Samas ei ole

kostjale esitatud hageja ja W. vahelist kokkulepet väidetava leppetrahvi kohta. Hageja on

esitanud asja juurde väljavõtte inglise keelsest (lepingu)dokumendist. Kohus leiab, et antud

väljavõttest pole aru saada, milles alltöövõtja D. ja W. kokku leppisid. Sealhulgas ei ole

inglise keelsest lepingu väljavõttest tuvastatav, kas hageja ja W. on üldse leppinud omavahel

kokku leppetrahvis (tl 82-83).

10. VÕS § 127 lõike 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama

üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus nõustub kostja esindajaga ka selles, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud

kostjat, et akende tarnimise hilinemisel allub hageja leppetrahvile, mille peaks seejärel kinni

maksma kostja. Sellist teavitamist ei ole toimunud. Hagi on tõendamata ja tuleb täies ulatuses

jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt

TsMS § 162 lõikest 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik