3-08-1017/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1017 Haldusasi M.G kaebus Eesti Advokatuuri juhatuse 13.05.2008 istungi protokollilise otsuse nr 11 p 2.2 tühistamiseks või alternatiivnõudena õigusvastasuse tuvastamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada M.G kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kohtumäärus edastada kaebuse esitajale elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul.

ASJAOLUD

22.05.2008 esitas M.G halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri Juhatuse 13.05.2008 protokollis nr 11 sisalduva otsuse nr 2.2, millega tehti Eesti Advokatuuri aukohtule ettepanek aukohtumenetluse algatamiseks kaebaja suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisega, tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist. Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2008 määrusega nr 3-08-1017 jäeti esimese astme lahend jõusse, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud ning kaebus tuleb tagastada Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. HKMS § 7 lg 4 kohaselt võib haldusakti andnud organ haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Kaebajal puudub põhjendatud huvi haldusakti vaidlustamiseks, kui akt ei riku ega ole kunagi rikkunud tema õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2002 otsus nr 3-3-1-59-02).

Põhjendatud huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on isikul juhul, kui õigusvastasuse kindlakstegemine kohtu poolt annab kaebajale reaalseid eeliseid akti või toiminguga rikutud õiguste kaitsel või heastamisel. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune toiming ei riku ega ole kunagi rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Mõlemad kohtuinstantsid on leidnud, et kaebus on perspektiivitu, kuna kaebuse eesmärk ei ole Advokatuuri juhatuse toimingu vaidlustamisega saavutatav. Kaebuse eesmärgiks on vältida distsiplinaarmenetluse algatamist.

Advokatuuri juhatuse vaidlusalune otsus aga ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekkimisele, muutmisele ega lõpetamisele ning sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikult lahendamisel tähtsust omavat asjaolu. Advokatuuri seadus (AdvS) § 12 p 8 ütleb, et Advokatuuri juhatus valvab advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise järele ning p 15 sätestab, et distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel Advokatuuri juhatus teeb aukohtule ettepaneku algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus. AdvS § 16 lg 2 näeb ette, et aukohtumenetluse algatab aukohus huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused.

Seega on aukohtumenetluse algatamise/algatamata jätmise küsimuse otsustamine mitte Advokatuuri juhatuse, vaid üksnes aukohtu pädevuses ning tähendust ei oma asjaolu, kellelt saab aukohus teavet advokaadi väidetava süüteo kohta.

Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Tasutud riigilõivu 80 krooni ei tagastata, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust (HKMS § 84 lg 4 p 2).

Elle Kask Kohtunik