3-08-1043/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1043 Otsuse kuupäev 15.10.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Viktor Šatski’i kaebus Tartu Vangla toimingu peale seoses kambris mängukonsooli Playstation2 ja mänguplaadi Juiced2 mittelubamisega. Asja läbivaatamise kuupäev 15.10.2008, kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja Viktor Šatski; Vastustaja Tartu Vangla. Resolutsioon Jätta rahuldamata Viktor Šatski’i kaebus Tartu Vangla toimingu peale seoses kambris mängukonsooli Playstation2 ja mänguplaadi Juiced2 mittelubamisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

07.04.2008.a esitas vahistatu Viktor Šatski Tartu Vanglale taotluse, milles palus luba Playstation2 mängukonsooli ja mänguplaadi Juiced2 kasutamiseks kambris. Tartu Vangla jättis oma 10.04.2008.a taotlusele vastamisega nr V1/2306 kaebaja taotluse rahuldamata.

14.04.2008.a esitas vahistatu V.Šatski Justiitsministeeriumile vaide, milles vaidlustab Tartu Vangla keelduvat otsust. Justiitsministeerium jättis oma 13.05.2008.a vaideotsusega nr 11- 7/5306 V.Šatski’i vaide rahuldamata.

27.05.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Viktor Šatski’i kaebus Justiitsministeeriumi vaideotsuse nr 11-7/5306 kehtetuks tunnistamise nõudes. V. Šatski leiab oma kaebuses, et Justiitsministeerium on vaideotsusega ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, mille tagajärjel on toimunud tema õiguste rikkumine. Kohus võttis 30.06.2008.a määrusega kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks Tartu Vangla.

21.07.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla seisukoht, milles Tartu Vangla leiab, et Tartu Halduskohus on 30.06.2008.a määruses ebaõigesti määranud vastustajaks Tartu

Vangla halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 14 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 14 lg 2 p 2 kohaselt on halduskohtumenetluse pooleks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja).

Kohus kaasas 06.08.2008.a määrusega teiseks vastustajaks Justiitsministeeriumi, kuna vaidlustatav haldusakt – Justiitsministeeriumi vaideotsus, mille peale kaebuse esitaja kaebas, on välja antud Justiitsministeeriumi poolt. 22.08.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Justiitsministeeriumi seisukoht, milles Justiitsministeerium leiab, et Tartu Halduskohus on 06.08.2008.a määrusega ebaõigesti kaasanud teiseks vastustajaks Justiitsministeeriumi, kuna vaidlus on seotud ainult vaidemenetluse esemega, milleks on kambris mängukonsooli Playstation2 ja mänguplaadi Juiced2 kasutamise lubamine.

Kohus jättis 26.08.2008.a määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal täpsustada, milles seisnes Justiitsministeeriumi vaideotsusega kaebaja õiguste rikkumine ning sealjuures palus kohus kaebajal täpsustada ka nõuet Tartu Vangla vastu.

01.09.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse V.Šatski’i kaebuse täiendus, milles kaebaja täpsustas oma nõuet ning leidis, et Justiitsministeerium ei ole oma vaideotsusega kaebaja õigusi rikkunud. Seetõttu määras kohus oma 04.09.2008.a kohtumäärusega kohtuasjas 3-08- 1043 vastustajaks üksnes Tartu Vangla, kuna vaidlus on seotud ainult vaidemenetluse esemega – so mängukonsooli ja mänguplaatide kambrisse mittelubamisega ning lisaks sellele on ka kaebaja oma 01.09.2008.a kaebuse täpsustusega rõhutanud, et taotleb kohustada Tartu Vanglat andma luba kambris mängukonsooli Playstation2 ja mänguplaadi Juiced2 kasutamiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt peab V.Šatski põhjendamatuks Tartu Vangla keeldumist lubada kaebuse esitajal kasutada kambris mängukonsooli Playstation2 ja mänguplaati Juiced2.

Taotluse mitterahuldamist põhjendas Tartu Vangla direktori asetäitja Jaan Luberg viitega Vangistusseaduse (VangS) § 93 lõikele 3, kus on märgitud, et vangistatul on vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul kambris lubatud raadio või televiisor ja seetõttu puudub taotluse esitajal subjektiivne õigus saada mängukonsooli kambrisse ja puudub õigus sellekohase loa saamiseks vangla direktorilt.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud küsimuse lahendamisel ei tule lähtuda VangS § 93 lõikest 3, kuna vaadates § 93 lõiget 3 tervikuna selgub, et antud seaduse sättes on juttu päevalehtedest, raamatutest, ajakirjadest ja teistest trükistest samuti raadiost ja televiisorist – ja neid kõiki peetakse silmas kui üleriigilisi infoallikaid. Kaebaja leiab, et Playstation2 ja Juiced2 on vabaaja veetmise vahendid, mitte aga vahendid info saamiseks.

Seega leiab kaebaja, et antud küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda VangS §-st 90, mis käsitleb eelvangistuse üldtingimusi. VangS § 90 lõike 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele käesoleva seaduse 1., 2. ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Kuna antud peatükis (5. peatükk) pole mängukonsooli eraldi käsitletud, siis selle kasutamise võimaldamisel tuleb kaebuse esitaja arvates lähtuda VangS § 31 lõikest 2 (1. peatükk). VangS § 31 lg 2 kohaselt võib vangla direktori või tema määratud isiku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla siseeeskirja ega häiri teisi isikuid.

Kaebaja leiab, et kuna Tartu Vangla keelatud esemete nimekirjas ei ole märgitud mängukonsoole, on selle omamine kambris lubatud. Samuti on lubatud selle soetamine vanglakaupluse vahendusel ja täpselt nii on selle soetanud ka kaebuse esitaja.

Kaebaja lisab, et kambris on lubatud elektriline teekann või (ja) doomino, kuigi neid esemeid pole samuti nimetatud VangS § lõikes 3. Seega jääb kaebajale arusaamatuks, miks keelab Jaan Luberg viidates VangS § 93 lõikele 3 omada kambris mängukonsooli, mida kaebajal läbi vangla kaupluse soetada lubati, kuigi teistel kinnipeetavatel on lubatud omada kambris elektroonmänge „Tetris“ või „Poker“.

Kaebaja märgib, et on teadlik, et kinnipeetav on kohustatud kandma elektriseadmete kasutamise kulud. Kaebuse esitaja lisab, et on tal on juba üle aasta arvestatud maha tasu televiisori kasutamise eest ja tal ei ole kordagi olnud võlgnevusi antud tasumistel ning samuti kavatseb kaebaja seda kohustust ka edaspidi täita.

Seega tulenevalt eeltoodust ning 01.09.2008.a kaebuse täpsustusest, palub V.Šatski tühistada Tartu Vangla 10.04.2008.a „Taotluse vastus“ nr V1/2306 ning lubada tal kasutada kambris mängukonsooli „Playstation2“ja mänguplaate „Juiced2“, mis asuvad Tartu Vangla laos tema isiklike asjade hulgas.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla leiab, et Viktor Šatski’i kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel.

Viktor Šatski viibib Tartu Vanglas alates 18.08.2006.a ning on kohtualuse staatuses ehk siis vahistatu, kelle süüdistusmaterjalid on saadetud kohtusse.

Kaebaja esitas 07.04.2008.a Tartu Vangla direktorile taotluse saada luba temal kambris kasutada mängukonsooli Playstation2 ning mänguplaati Juiced2. Tartu Vangla 10.04.2008.a vastusega nr V1/2306 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, kuna VangS § 93 lg 3 kohaselt on vahistatul lubatud kambris kasutada ainult isiklikku raadiot või telerit.

Kaebaja arvates ei olnud Tartu Vangla direktoril õigust nimetatud paragrahvile tuginedes keelduda temale mängukonsooli ja mänguplaadi lubamisest. Kaebaja tõlgendab VangS § 93 lõiget 3 koostoimes § 90 lõikega 1, mille kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele käesoleva seaduse 1., 2. ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega ja § 31 lõiget 2, mille kohaselt võib kinnipeetaval olla kambris raadio, teler või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, selliselt, et ka vahistatule on lubatud nii raadio, teler kui ka muu vaba aja veetmiseks vajalik ese.

V.Šatski ei ole aru saanud, mida tähendab VangS § 90 lõikes 1 sätestatud regulatsioon. Nimetatud sätte kohaselt kohaldatakse küll vahistatu suhtes ka kinnipeetava kohta käivaid sätteid aga just nimelt teatud erisustega. Erisused võivad olla vahistatule nii soodsamad (näiteks on vahistatul lubatud saada pakke, süüdimõistetul aga mitte) kui ebasoodsamad (näiteks ei võimaldata vahistatule pikaajalisi kokkusaamisi).

Seega on VangS § 93 lõike 3 kohaselt lubatud vahistatule kambris ainult teler või raadio, mis on küll ebasoodsam võrreldes süüdimõistetuga aga just eriregulatsioon vahistatu suhtes ning Tartu Vangla direktori otsus V.Šatskile kambrisse Playstation2 ja Juiced2 mittelubamine oli õiguspärane.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta V.Šatski’i kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

07.04.2008.a V.Šatski’i, olles vahistatu staatuses, esitas Tartu Vanglale taotluse, milles palus luba mängukonsooli Playstation2 ja mänguplaadi Juiced2 kasutamiseks kambris.

10.04.2008.a jättis Tartu Vangla taotluse rahuldamata põhjusel, et antud küsimuse lahendamisel ei saa lähtuda Vangistusseaduse (VangS) § 93 lõikest 3, vaid tuleb lähtuda VangS §-s 90 sätestatud eelvangistuse üldtingimustest.

Käesoleva asja lahendamisel tuleks otsustada, kas vahistatule laieneb VangS § 31 lg 2 sätestatu või mitte.

VangS § 4 kohaselt vahistatu käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.

Eelvangistuse täideviimine on reguleeritud VangS 5. peatükis.

VangS § 90 lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2. ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. VangS 5. peatükis on § 89 kuni §

104 ja §-s 93 on sätestatud eelvangistuse kandmise tingimused. VangS § 93 lg 3 kohaselt on vahistatul vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul lubatud kambris isiklik raadio või televiisor.

Kohus leiab, et ülalnimetatud sättega (VangS § 93 lg 3) on reguleeritud vahistatule vabaaja veetmiseks lubatud esemed ja 5. peatükk reguleerib eelvangistuse täideviimist ning §-s 93 on sätestatud eriregulatsioon. Seega eelvangistuse kandmisele ei saa kohaldada VangS 2. peatükki, kus § 31 lõikes 2 on märgitud, et vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid.

Ülaltoodu alusel tuleneb, et vahistatul on isiklike vabaaja veetmise vahenditest lubatud vaid raadio või televiisor ja muud vabaaja veetmise vahendid (s.h mängukonsool Playstation2 ja mänguplaat Juiced2) ei ole vahistatule lubatud. Seega on vaidlustatav Tartu Vangla toiming õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole ja see tuleb juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 jätta rahuldamata.

Tamara Hristoforova kohtunik