2-07-31802/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-31802 Tsiviilasi T A hagi LT vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T A (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja LT (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat V Kaur (AB Luiga Mody Hääl Borenius, asukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 30.09.2008. a Istungil osalenud isikud hageja T A kostja LT kostja esindaja vandeadvokaat VKaur RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.

Tuvastada, et T A (isikukood: xxx, sündinud xxx.a. Tallinnas, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a., akt nr xxx ) põlvneb LT (T) (isikukood xxx, elukoht xxx), mille kohta teha kanne T A sünniakti.

Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kande tegemiseks perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Välja mõista LTlt (T) T A kasuks igakuine elatusraha 2632,00 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni poeg T A (sünd. xxx.a) ülalpidamiseks alates 30.08.2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni xxx.a. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud T A esitas kohtule 30.08.2007.a. hagi LT vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Hageja palub tuvastada T A põlvnemine kostja LT’st ning mõista kostjalt välja igakuine elatis 3602 krooni (elatis 2810 krooni + tulumaks 792,56 krooni) poja ülalpidamiseks aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist kuni poja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kostja ei toeta oma last vabatahtlikult, kuna tal on endal perekond ja ta ei soovi käesolevast lapsest midagi teada. Hageja on kostjat lapsest teavitanud rasedusest teada saades esimese kuu lõpus ja kolmanda kuu lõpus. Pooled kohtusid 1 kuu enne lapse sündi. Kostja väitel tema ei tunne endal mingit vastutust. Lapse vajadused ühes kuus on keskmiselt 8430 krooni, mille kohta on hageja esitanud arvestused. Hageja sissetulekuks on keskmisel 17 939 krooni. Hageja elab lapsega kahekesi, maksab korteri laenu ja lapse sündides oli sunnitud liisima auto. Kostja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad, aga arvestades tema juhtivat ametikohta E A M (2006 aasta andmetel ) ning tema vaimset ja füüsilist tervist, ei tohiks käesolev elatise nõue hagejale üle jõu olla. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et jääb oma nõude juurde.

Kostja vastuväited Kostja on ta sunnitud DNA ekspertiisi tulemustest tulenevalt tunnistama, et ta võib olla hageja lapse bioloogiline isa. Kuid leiab, et elatise suuruse määramisel tuleks arvestada kohtul seda, et kostja perekonna ja laste olukord ei tohi oluliselt halveneda ainuüksi tulenevalt põhimõttest, et lastel peaksid olema võrdsed võimalused. Hageja nõue määrata elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest arvates hagiavalduse esitamisest on kostja arvates täiesti alusetu. Hagi oli esitatud 30.08.2007.a., lapse põlvnemise suure tõenäosusega kostjast saab lugeda tuvastatuks arvates 10.03.2008.a. (ekspertiisiakt).

Elatise määramine hagi esitamisele eelneva aasta eest on seadusesätte eesmärgi kohaselt ette nähtud juhtudeks, kus vanem on hoidnud kõrvale vanemale teadaoleva ülalpidamiskohustuse täitmisest ja lapse isadus on olnud tuvastatud. Elatisehagi kohtule esitamise põhjuseks ja aluseks on eelkõige fakt, et vanem ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust. See eeldab seda, et kostjaks olev lapsevanem teadis, et tal on laps, kellele elatist nõutakse. Kostja on olnud sunnitud alles alates 10.03.2008.a. nentima, et ta võib suure tõenäosusega olla hageja lapse bioloogiline isa.

Seega on alus elatis määrata arvates lapse põlvnemise tuvastamisest. On täiesti alusetu nõuda tagasiulatuvalt niisuguse kohustuse täitmist, mille olemasolust ei olnud kostja üldse teadlik. Hageja poolt nõutava elatise suurus ei ole põhjendatud. Kostja on nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni. Kostja perekonna sissetulekud moodustavad: kostja töötasu - 23 500 krooni (neto), kostja elukaaslase töötasu - 7 300 krooni (neto), riiklik toetus kahele lapsele kokku - 600 krooni. Seega on kostja perekonna kogu sissetuleku suuruseks 31 400 krooni.

Kostja perekonna kulutused laenulepingutest tulenevate kohustuste ja liisinglepingu täitmiseks ning kommunaalkulude eest tasumiseks on järgmised: 29.10.2003.a. aastal sõlmitud laenuleping , igakuine tagasimakse 3455 krooni, 29.05.2006.a. laenuleping , igakuine tagasimakse 6091 krooni, 31.07.2007.a. liisingleping , igakuine tagasimakse 2289 krooni, kommunaalkulud ca 3000 krooni kuus, kokku 14 835 krooni. Seega jääb alles 16 565 krooni, mis kulub reaalselt nelja inimese toidule (5000 kr kuus, nimetatud summaga saab perekond läbi ainult tulenevalt sellest, et enamuses valmistatakse toit kodus ning väljas söömas ei käida;

üks lastest on allergiline piimatoitudele, milline asjaolu seab toitude valikule erikriteeriumid), lasteaia maksule (600 kr kuus), laste huviringidele (600 kr kuus), kogumispensioni makse (2 x

600), sportimisele (Nõmme ujula kasutamine soodustingimustel 400 kr kuus), nelja inimese riietele, jalanõudele, voodipesule, igapäevastele hügieenitarvetele, arstimitele, raamatutele, kultuuriüritustele, bensiinile, telefoniteenuse eest tasumisele, jooksvatele kuludele jms. Lisaks eeltoodule on kostja kulutuseks õppemaks 6000 krooni semestri kohta. Õpinguid alustas kostja 2002. aastal ja esimeste kursuste õppemaksu suuruseks oli 9000 - 11 000 krooni semestri kohta. Sisuliselt on tegemist viimase õppeaastaga, mistõttu on ka õppemaks väiksem (oleneb ainepunktide arvust). 2008/2009 aasta sügissemestril on kostja lühiajalisel akadeemilisel puhkusel, õpingud jätkuvad 2009.aasta jaanuarist. Hageja arvestuste kohaselt on 2,5 aastase lapse vajadused kuus 8430 krooni, so kaks korda suuremad kui kostja perekonnaliikmetel. Ilmselgelt on hageja poolt märgitud lapse vajaduste summa liialdatud, lisaks on need ka tõendamata. Lisaks ei vasta hageja poolt nõutava elatise suurus kostja varalisele seisundile.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Kohus leiab, et poolte seletusega on tõendatud asjaolu, et lapse ema ja isa ei olnud abielus. PKS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjaolu, et T A põlvneb LT , on tõendatud 10.03.2008.a. DNA ekspertiisiaktiga , mille kohaselt 99,999998% tõenäosusega on kostja lapse isa

Eeltoodu alusel kohus leiab, et tuleb tuvastada, et T A põlvneb LT , mille kohta teha kanne T A sünniakti.

PKS § 42 lg 3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3602 krooni (elatis 2810 krooni + tulumaks 792,56 krooni) poja ülalpidamiseks aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist kuni poja täisealiseks saamiseni. Lapse vajadused ühes kuus on keskmiselt 8430 krooni, mille kohta hageja on kohtule esitanud üksikasjalikud arvestused. Hageja palub kostjalt välja mõista 1/3 esitatud reaalsetest kuludest. Kostja vabatahtlikult lapse ülalpidamist ei toeta. Hageja sissetulekuks on keskmisel 17 939 krooni. Hageja elab lapsega kahekesi, maksab korteri laenu ja lapse sündides oli sunnitud liisima auto.

Kostja leiab, et hageja poolt nõutava elatise suurus ei ole põhjendatud. Kostja on nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni. Kostja perekonnas on kaks alaealist last (3.a. ja 10.a.). Perekonna sissetulekud moodustavad 31 400 krooni kuus. Kostja perekonna kulutused laenulepingutest tulenevate kohustuste ja liisinglepingu täitmiseks ning kommunaalkulude eest tasumiseks on kokku summas 14 835 krooni. Seega jääb alles 16 565 krooni, mis kulub reaalselt nelja inimese toidule (5000 kr kuus), lasteaia maksule (600 kr kuus), laste huviringidele (600 kr kuus), kogumispensioni makse (2 x 600), sportimisele (400 kr kuus), nelja inimese riietele, jalanõudele, voodipesule, igapäevastele hügieenitarvetele, arstimitele, raamatutele, kultuuriüritustele, bensiinile, telefoniteenuse eest tasumisele, jooksvatele kuludele jms. Lisaks eeltoodule on kostja kulutuseks õppemaks 6000 krooni semestri kohta. Hageja arvestuste kohaselt on 2,5 aastase lapse vajadused kuus 8430 krooni, so kaks korda suuremad kui kostja perekonnaliikmetel. Kostja leiab, et hageja poolt märgitud lapse vajaduste summa on liialdatud ja tõendamata. Samuti vaidleb kostja vastu elatise välja mõistmisele aasta tagasiulatuvalt enne elatisehagi esitamist. Kostja on olnud sunnitud alles alates 10.03.2008.a. nentima, et ta võib suure tõenäosusega olla T A bioloogiline isa. Seega on kostja seisukohal, et elatis tuleks välja mõista alates lapse põlvnemise tuvastamisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 11.06.2008.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 on asunud seisukohale, et: „PKS § 38 lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu

7. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PKS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PKS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale seisukohale asus kolleegium ka 16. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest.“ Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue välja mõista elatis aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist, tuleb jätta rahuldamata ning elatis tuleb välja mõista alates elatishagi esitamisest ehk 30.08.2007.a. Kohus hinnanud kohtule esitatud poolte seisukohti ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Kostja perekonnas kasvab 2 alaealist last (3.a. ja 10.a.). Kohus hinnanud poolte sissetulekuid ja väljaminekuid leiab, et poole majanduslik seisund on võrdne Arvestades maha mõlema poole kohustused pankade ees ja kommunaalkulutused, ei jää hageja koos lapsega halvemasse materiaalsesse olukorda kui kostja perekond iga tema liikme materiaalsete kulutuste osas. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks miinimummääras, lisades sellele tulumaksu osa. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja kasuks. igakuine elatis summas 2632 (2175 krooni + 21% tulumaks) poeg T A (sünd. xxx.a.) ülalpidamiseks alates 30.08.2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni ehk kuni xxx.a.. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 ja 4 leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte kanda.

Taimi Kollom Kohtunik