3-06-2065/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2065 Haldusasi

Stanislav Issajevi kaebus Pärnu Vangla õigusvastaste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.07.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Stanislav Issajevi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30.09.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Stanislav Issajev Vastustaja Justiitsministeerium (seoses Pärnu Vangla likvideerimisega)

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 31.07.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-2065 muutmata ja Stanislav Issajevi apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

14.09.2006 esitas Pärnu Vanglas kinni peetav S. Issajev halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuete osas, milles kaebaja taotles mõista Pärnu Vanglalt välja

70 000 kr mittevaralise kahju hüvitamiseks ning teha vanglale ettekirjutus, millega kohustada vanglat: viima kaebaja jalutuskäikudele vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale ja telefoniga helistama vastavalt kaebaja poolt varem registreeritud kõnesoovidele; lubada kaebajal kasutada suvepäevadel dušši; kui kambris on ventilaator, siis mitte lülitama välja elektrit ka pärast öörahu; anda käik kaebaja avaldusele portatiivse kellraadio vahetamiseks ilma kellata raadio vastu.

3-06-2065 2(5) Mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhjendas kaebaja terviseprobleemidega (stress, peavalu, unetus), mille põhjustasid talle vastustaja ja vanglaametnik H. Linnu järgmised toimingud: 02.08.2006 ei viidud kaebajat kell 14.55 graafikujärgsele jalutuskäigule, hiljem vabandades toimunut unustamisega; 02.08.2006 ja 06.08.2006 kell 22.00 ei viidud kaebajat eelnevalt registreeritud kõnedeks telefoniga helistama; jäeti rahuldamata kaebaja 07.08.,

09.08. ja 10.08.2006 avaldused duši kasutamiseks, kuigi teistele kinnipeetavatele oli lisaduši kasutamine nimetatud suvepäevadel lubatud; 26.08. ja 31.08.2006 pärast öörahu lülitati kambris välja elekter, mistõttu ei saanud õhuakendeta ruumis kasutada ventilaatorit ning kamber muutus umbseks ja palavaks; ei antud A4 formaadis paberit rikkumiste kohta kaebuse kirjutamiseks; direktori poolt antud nõusolekule vaatamata keelas vanglaametnik

H. Lind vahetada laos kaebaja isiklike asjade hulgas olnud portatiivse kellraadio sugulase poolt toodud ilma kellata raadio vastu; nimetatud ametnik nõudis ebaseaduslikult kaebajalt seletust kellraadio päritolu kohta, ähvardas raadio ära lõhkuda ja kaebaja kartserisse paigutada; kuigi see pole H. Linnu ametiülesanne, peab ta kinnipeetavate isiklike asjade arvestuskaarte ja varustab asjad kleebistega, mis andis talle võimaluse korrigeerida ebaseaduslikult andmeid hoiul olevate asjade omanike osas ning väita, et kellraadio polegi kaebaja, vaid kellegi teise kinnipeetava oma.

Vastustaja kaebust ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Pärnu Vangla pole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ega tema väidetud mittevaralist kahju tekitanud. Kinnipeetavate jalutuskäigud toimusid vastavalt kinnitatud graafikule ning vägisi kedagi jalutuskäigule minema ei sunnitud. Kaebajat pole jalutuskäigust ilma jäetud. Kui selline juhtum leidis aset, siis mitte vangla süül, vaid olukorra võis põhjustada kaebaja ise, kes ei väljendanud ennast selgelt, mistõttu ei saanud vangla ametnikud temast aru. Kaebaja oli kõnealusel ajal kinni peetav lukustatud kambris. Pärnu Vangla kodukorra p

15.6 näeb ette, et lukustatud kambris kinni peetav esitab telefoni kasutamiseks suulise taotluse hiljemalt kell 09.00 hommikul ning p 15.1 järgi võimaldatakse telefoni kasutada üks kord päevas 15 minutit. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebuses märgitud päevadel oleks S. Issajev üldse esitanud vastava taotluse ettenähtud ajaks. Samas kaebusest järelduvalt võimaldati kaebajal helistada kaebuses märgitud päevadel, kuid mitte tema soovitud kellaajal. Kaebaja arusaam, et ta võib helistada piiramatult riigiasutustele ja siis veel ka teistele, on ekslik. Kambris on ööpäevaringselt külm ja soe vesi, mida on võimalik kinnipeetaval piiramatult kasutada. Kodukorra p 21.3 järgi võimaldatakse kinnipeetavale duši kasutamine graafiku alusel üks kord nädalas. Kaebaja nõue lisaduši kasutamise võimaldamiseks ei ole põhjendatud. Kui mõnele kinnipeetavale oligi vangla direktori poolt antud soodustusena tihedam duši kasutamise õigus, siis ainuüksi see asjaolu kaebaja ebavõrdset kohtlemist ei näita ega tõenda. Soodustuste andmine on vangla direktori õigus. Karistuse individualiseerimise printsiipi arvestades peabki soodustuste tegemine olema individuaalne ja lähtuma karistuse täideviimise eesmärkidest. Kaebaja oli paigutatud lukustatud kambrisse ja juba seetõttu puudus tal õigus igal õhtul duši all käia. Kodukorra peatükk V p 5.1.1 kohaselt on pärast öörahu elektriliste vaba aja veetmise vahendite kasutamine keelatud ning sama punkti märkus e 4 kohaselt lülitatakse kambrites välja ka seinakontaktid. Asjaolust, et direktori eriloal oli kinnipeetavale lubatud kambris ventilaatori kasutamine, ei tähenda, et kodukorra viidatud punkti nõudeid ei pea öörahu ajal täitma. Seinakontaktide väljalülitamise vajalikkus on vangla julgeoleku eest vastutava direktori hinnata. Kaebaja taotlusel anti talle kaebuse kirjutamiseks A4 formaadis paberileht ning tema õigusi pole piiratud sellega, et seda tehti küsitust väidetavalt üks päev hiljem. Vangla sisekorraeeskirja § 57 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud asju. Kaebuses

3-06-2065 3(5) viidatud kellraadio omandas kaebaja ebaseaduslikult kaaskinnipeetavalt ning selle eest karistati kaebajat vangla direktori 26.09.2006 käskkirjaga nr 80 kümneks päevaks kartserisse paigutamisega. Vanglaametnik H. Linnule etteheidetavad teod on tõendamata. Tegemist on kohusetundliku ametnikuga, kes juba seetõttu võis kinnipeetavale mitte meeldida. Tõendamata on kaebaja väited tema inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise kohta ning seega ka mittevaralise kahju tekkimine.

Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuotsuse põhjendused. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab lisaks isiku õiguste rikkumisele olema tõendatud ka kahju olemasolu ja kahju tekitamise süülisus ning tuvastatud põhjuslik seos halduse õigusvastase tegevuse ja isikule tekkinud kahju vahel. Viidatud eeldustest kasvõi ühe puudumisel kahju ei hüvitata. Kaebaja väitel on moraalseks kahjuks kahju tekitamine tema tervisele. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt tervise kahjustamise eest.

S. Issajev on talle mittevaralise kahju tekkimist seostanud stressi, peavalu ja unetusega, mis on mitmesugustes situatsioonides universaalselt nimetamist leidvad tervisehäired, kuid mille olemasolu kaebajal tema tervisekaardi sissekanded ei tõenda. Tervisekaardi järgi on kaebaja olnud 2006. aastal üldiselt terve, vaid korra on tal olnud kaebus peavalu kohta pärast etapeerimist. Seega kaebaja väited tervisekahju kohta on üsna paljasõnalised ja esitatud ka alles pärast kohtu poolt kaebaja tähelepanu juhtimist asjaolule, et hüvitise nõuet tuleb põhjendada mitte üksnes vanglapoolsete rikkumiste kirjeldamisega, vaid selgitada tuleb ka väidetavate rikkumiste tagajärge kaebajale.

Kohtuistungil unustas kaebaja väidetavaid tagajärgi oma tervisele ilma meeldetuletuseta jällegi üldse mainida. Seega pole tõendatud tervisekahju tekkimine kaebajale vangla väidetavalt õigusvastase tegevuse tagajärjel. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi saab nõuda hüvitust ka süüliselt väärikuse alandamise korral. Käesolevas asjas pole kaebaja ebainimlikku või alandavat kohtlemist tuvastatud. Olukorras, kus kinnipeetavale oli tagatud õigusaktides ettenähtud võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks, on lisaduši mittevõimaldamise nimetamine piinamiseks ilmne S. Issajevi poolne liialdus.

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja tuvastamishuvi vangla toimingute õigusvastasuse kindlaks tegemiseks seotud vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mis ei kuulu rahuldamisele riigivastutuse seaduse § 9 lõikes 1 toodud tagajärgede puudumise tõttu. Ning kuigi eeltoodust tulenevalt puudub vajadus kaebuses kirjeldatud halduse toimingute õiguspärasuse kontrollimiseks, märgib kohus siiski, et põhjendatud on vastustaja seisukohad kellraadio vahetamisest keeldumise ja pärast öörahu pistikupesadest elektri väljalülitamise kohta ning kinnipeetavale telefoni ja duši kasutamise võimaldamise osas.

Vangla direktori 26.09.2006 õigusjõus oleva käskkirjaga nr 80 on tuvastatud, et kaebuses nimetatud kellraadio ei olnud omandatud vanglas lubatud viisil. Pärnu Vangla kodukorra punkti 5.1.1 märkuse 4 kohaselt lülitatakse öörahuks kambrites seinakontaktid välja ja põlema jäetakse vaid öövalgustus. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Pärnu Vangla kodukorras on kinnipeetavale ette nähtud õigus kasutada telefoni üks kord päevas ning seda õigust oli kaebaja kaebuses nimetatud päevadel ka kasutanud.

Vangla poolt oli tagatud duši kasutamine vangistusseaduse §-s 50 toodud minimaalse sagedusega (üks kord nädalas), samuti oli kinnipeetaval võimalus kasutada kraanikaussi ja sooja vett kambris. Et mõned kinnipeetavad said duši kasutada tihedamini, võib olla seletatav asjaoluga, et erinevalt

3-06-2065 4(5) kaebajast ei olnud nad paigutatud lukustatud kambrisse, mis võis mõjutada neile soodustuste andmist. Seetõttu ei saa öelda, et võrdseid koheldi ebavõrdselt. Tõendamist ei ole leidnud S. Issajevi süüdistused vanglaametnik H. Linnu aadressil ning tema jalutamisele viimise unustamise kohta. Kuid isegi kui S. Issajevil jäi mingil põhjusel ühel korral tunnine jalutuskäik tegemata, ei anna see alust kahjunõude esitamiseks niisamuti kui A4 formaadis paberi andmine kaebuse kirjutamiseks ühepäevase hilinemisega. Kohustamisnõuet ei saa rahuldada juba seetõttu, et puuduvad taotletud ettekirjutuse täitmise tingimused. Kaebaja on üle viidud Tartu Vanglasse ning likvideeritud Pärnu Vanglat ei saa kohustada sooritama kaebaja taotletud toiminguid. Ka kaebaja ise nõustus kohtuistungil, et ettekirjutuse tegemise nõue ei ole enam aktuaalne.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

S. Issajevi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning mõista kaebaja kasuks välja tema õiguste ja vabaduste rikkumisega ning inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju 70 000 kr ja menetluskulud 300 kr riigilõiv + 119,25 kr dokumentide ärakirjade tegemise kulu. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse põhjendusi ning apellant on seisukohal, et kaebuses kirjeldatud vangla poolsed rikkumised on aset leidnud ja tõendatud. Kohus arvestas põhjendamatult vaid vastustaja seisukohtadega ja endiste vanglaametnike H. Linnu ja U. Väljase ütlustega, kes ei rääkinud tõtt. Kohus katkestas kohtuistungil kaebajat ja tema kasuks kõnelenud tunnistajat S. K.it, kes kinnitas kaebaja väiteid jalutuskäigule mitteviimise, lisaduši mittevõimaldamise ja seinakontaktidest elektri väljalülitamise kohta. Menetlusosaliste ja tunnistajate ütlused on protokollitud lünklikult.

Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete suhtes on kohus oma seisukoha võtnud ning apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuistungil ajas kaebaja korduvalt segamini asjaolusid, erinevaid sündmusi ning kuupäevasid ning tal oli raskusi kaebuse eseme defineerimisega. Kohus arvestas kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks ning järgis uurimisprintsiipi. Seetõttu oli vajalik ka likvideeritud Pärnu Vangla endiste teenistujate H. Linnu ja U. Väljase kohtusse kutsumine, kes andsid selgitusi kaebaja väidete osas. Kaebaja kaaskinnipeetava S. K.i ütlustesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, sest ta mäletas enam kui aastataguseid sündmusi liigagi detailselt ja selekteerivalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kooskõlas HKMS § 34 lõikega 2 kontrollib ringkonnakohus halduskohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuivõrd apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata apellandi kaebus mittevaralise kahju 70 000 kr hüvitamiseks, siis kontrollibki ringkonnakohus apelleeritud halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Halduskohus märkis õigesti, et mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seisukohalt on oluline tuvastada mitte

3-06-2065 5(5) üksnes vastustaja tegevuse õigusvastasus, vaid ka kaebuse esitajal kahju tekkimine, põhjuslik seos kahju tekkimise ja vastustaja tegevuse vahel ning kahju tekitaja süü, ja kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. Kaebaja väitel rikkus Pärnu Vangla tema õigusi ja tekitas talle mittevaralist kahju sellega, et ei viinud graafikujärgsele jalutuskäigule; ei lubanud helistada soovitaotluses märgitud ajal; ei võimaldanud kuumadel suvepäevadel lisaduši kasutamist; lülitas öörahu ajaks välja seinakontaktid, mistõttu ei saanud kaebaja kasutada öösel palavas kambris ventilaatorit; ei andnud paberit kaebuse kirjutamiseks; ei lubanud vahetada kellraadiot teise raadio vastu; vangla töötaja H.

Linnu ähvardustega ja ametialase kuritarvitusega kinnipeetavate isiklike asjade registreerimisel ning vastavate kleebistega varustamisel. Õige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et üksnes kaebuses loetletud Pärnu Vangla toimingute väidetav õigusvastasus kahjunõude rahuldamiseks alust ei anna. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel peab kaebaja hüvitamise nõuet põhjendama ning näitama, milles mittevaraline kahju seisnes, ja tõendama kahju olemasolu. Kuna kaebaja põhistab hüvitise nõuet väärikuse alandamisega ja tervisehäiretega, siis kaebaja poolt nimetatu põhjal saaks mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla tulla vaid juhul, kui leiab tõendamist selle tekitamine kaebaja väärikuse alandamise või tervise kahjustamise läbi.

Halduskohus on analüüsinud ja kontrollinud kaebaja väiteid ja kaebuses esitatud asjaolusid ning leidnud põhjendatult, et tuvastatud pole ühtegi sellist asjaolu, mida võiks pidada kaebaja mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus moraalse kahju hüvitamist nõuda. Tõendatud pole ei kaebaja väärikuse alandamine ega tema tervise kahjustamine kaebuses nimetatud vangla toimingutega seoses. Kui nimetatud asjaolusid ei esine, siis ei ole apellandile ka mittevaralist kahju tekitatud. Apellandi väide, et halduskohus tõlgendas tõendeid vastustaja kasuks ja jättis temapoolsed selgitused ja tõendid arvestamata, ei ole põhjendatud.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu asjaolusid, et halduskohus oleks materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud või rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. TsMS § 53 lg 2 alusel on menetlusosalisel õigus tutvuda kohtuistungi protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, arvates protokolli allakirjutamiseks. Kaebaja sai halduskohtu 20.07.2007 istungi protokolli kätte 10.08.2007, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole temalt tulnud halduskohtule protokolli parandamise taotlust. Seetõttu on alusetu kaebaja hilisem väide protokolli ebaõigsuse kohta.

Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman