2-07-52340/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-52340

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-52340

Tsiviilasi

AS Balti Investeeringute Grupi Pank hagi E.V. vastu 47

498,74 krooni ja viiviste nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS Balti Investeeringute Grupi Pank (RK 10183757,

asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Artur Maljukov;

kostja E.V.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ASi Balti Investeeringute Grupi Pank hagi E.V. vastu.

2. Välja mõista E.V. ’lt ASi Balti Investeeringute Grupi Pank kasuks 47 498

(nelikümmend seitse tuhat nelisada üheksakümmend kaheksa) krooni ja 74 senti, millest

29 907,55 krooni on tagastamata krediidisumma, 4547,23 krooni sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 6323,11 krooni leppetrahv ja 6720,85 krooni sissenõutavaks

muutunud viivis.

3. Välja mõista E.V. ’lt alates 31. juulist 2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni välja viivis 27,16% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Jätta ASi Balti Investeeringute Grupi Pank menetluskulud E.V. kanda.

Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

AS Balti Investeeringute Grupi Pank võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

2(4)

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

E.V. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601189/15st, mille

kohaselt andis hageja kostjale 34 552,78 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud

tasuma hagejale intressi 27,16% krediidisummast ühe aasta kohta ja kogu lepinguperioodi eest

46 642,09 krooni.

Kuna kostja ei täitnud lepingut korrektselt, saatis hageja kostjale 29.10.2007 ja 07.11.2007

meeldetuletuskirjad. Kuna kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles

hageja 29.11.2007 lepingu üles.

Hageja nõuab kostjalt kokku 47 498,74 krooni väljamõistmist, millest 29 907,55 krooni on

tagastamata krediidisumma, 4547,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6720,85

krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 6323,11 krooni leppetrahv. Hageja palub kostjalt välja

mõista alates 31.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,16%

tagastamata krediidisummalt aastas.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 158 lg 1;

416 lg 1, 2. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 05.08.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 46). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja elukaaslasele 04.09.2008

edasiandmiseks kostjale (tl 48). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0601189/15st

(tl 39-40) ja selle maksegraafiku (tl 41-42); AS Balti Investeeringute Grupi Pank

krediidilepingute üldtingimused (tl 43-45); 29.10.2007, 07.11.2007 ja 29.11.2007 hagejalt

kostjale saadetud meeldetuletuskirja, üleütlemishoiatuse ja lepingu ülesütlemisavalduse (tl 34-

36); hageja kehtestatud hinnakirja (tl 37); perioodi 29.11.2007-31.07.2008 viivisearvestuse (tl

32).

3(4)

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 34 552,78 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud

kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt

kohustuse täitmist (VÕS § 108), rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS

§ 113) ja kahjuna leppetrahvi (VÕS § 158).

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt

koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 07.11.2007 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest,

kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes

hagejale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei

reageerinud 29.10.2007 ja 07.11.2007 meeldetuletuskirjadele, ütles hageja 29.11.2007 lepingu

üles, nõudes võlgnevuse 43 545,22 krooni tasumist, millest 31 615,55 krooni moodustab

tagastamata krediidisumma, 4547,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6323,11

krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 59,33 krooni viivis.

Arvestades kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasutud 1708 krooni,

jäi tagastamata krediidisummaks 29 907,55 krooni.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu

lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel

krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise

arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul

lepingu järgselt viivise määraks 27,16% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel

29.11.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 59,33 krooni. Kuna

kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue pärast

lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalistelt kohustustelt (krediidisumma koos leppetrahvi

ja võla sissenõudmisega seotud kuludega) perioodil 29.11.2007-27.12.2007 suurenenud 811,29

krooni (27,16% × 28 päeva/365 päevaga x 38938,66 kr) võrra ja perioodil 27.12.2007-

31.07.2008 5850,23 krooni (27,16% × 217 päeva/365 päevaga x 36230,66 kr) võrra. Kostjalt

tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 6720,85 krooni (59,33 kr + 811,29 kr +

5850,23 kr).

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3

alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma

leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on

leppetrahvi suuruseks 6323,11 krooni (31 615,55 kr × 20%).

4(4)

Võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 kr on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud,

mille tasumise õigus on hagejal üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitavad hageja poolt

kehtestatud hinnakirjale. Hagis lahtikirjutatud nõude kohaselt ei soovi hageja kostjalt võla

sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmist.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista 47 498,74 krooni, millest 29 907,55 krooni on tagastamata krediidisumma,

4547,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6323,11 krooni leppetrahv ja 6720,85

krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista

kostjalt välja alates 31.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

27,16% tagastamata krediidisummalt aastas.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik