Legislator Case Law & Legislation
2-08-4910/2 AI generated

2-08-4910/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-08-4910/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-08-4910

Legislator headnote

AI generated

2-08-4910/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-08-4910

Keywords

AI generated
hardship grounds refusal of legal representation removal despite hardship inadmissibility of legal aid request failure to substantiate appeal sufficient financial means
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-4910

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-4910 Tsiviilasi RH hagi M-J M vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RH (isikukood xxx; elukoht: xxx); hageja lepinguline esindaja M Rebane (Cavere õigusbüroo osaühing, xx); kostja M-J M (isikukood xxx; elukoht xxx);

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista M-J M võlgnevus 37 415 (kolmkümmend seitse tuhat nelisada viisteist krooni) RH kasuks

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1. Menetluskulud jätta M-J M kanda. 2. Mõista M-J M välja menetluskulud summas 6 130 (kuus tuhat ükssada kolmkümmend) krooni krooni RH kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (14. oktoober 2008).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-08-4910 RH esitas Harju Maakohtule hagi M-J M vastu võlgnevuse välja mõistmise nõudes. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 14.03.2008 vormistatud määrusega ning kohustas muu hulgas kostjat 30 päeva jooksul hagimaterjalide kätte toimetamisest esitada kostja kirjalik vastus hagiavaldusele.

Kostja on 09.07.2008 esitatud kirjalikus vastuses võtnud hagi täies ulatuses õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 järgi võetakse avaldus toimikusse, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Pooled sõlmisid 14.02.2007 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 35 000 krooni. Laenusumma kätte saamise kinnituseks kirjutas kostja omakäelise võlakirja. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt nelja kuu jooksul, seega hiljemalt 14.06.2007. Käesoleva ajani ei ole kostja laenusummat tagastama asunud. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse summas 35 000 krooni ning viivised summas 2 415 krooni.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg-s 2 kohaselt, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kostja võttis hagi õigeks.

Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 35 000 krooni ning viivisevõlgnevus summas 2 415 krooni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude

2-08-4910 nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 6 130 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 2 000 krooni ning õigusabikulud summas 4 130 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 6 130 krooni.

Merike Varusk Kohtunik