2-04-632/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-04-632 (enne 01.01.2006 nr 2-604/04) Määruse tegemise kuupäev ja koht 03. oktoober 2008, Narva Kohtunik TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi I.F hagi J.K vastu vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I.F (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx, kuni 27.11.2009 viibib Viru Vanglas, aadress Ülesõidu 1; 41536 JÕHVI) Kostja: J.K (sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Resolutsioon 1. Jätta I.F hagi J.K vastu vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes läbivaatamata. 2. Saata hagi läbivaatamata jätmise määrus hagejale. 3. Tagastada hagiavaldus koos lisadega selle esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul selle määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

Asjaolud

I.F esitas kohtule 09.06.2004.a hagi J.K vastu vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt hagiavalduses toodule ja rahvastikuregistri andmetele on hageja ja poolte lapse elukoht Eestis, xxx linnas, hagejal ja poolte lapsel on EV elamisluba ja Vene kodakondsus. Kostja elukoha kohta Eestis andmed puuduvad, hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht Vene Föderatsioonis.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

TsMS § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbivaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

TsMS § 70 lg 1 määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama sätte lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

Kohtule ei ole esitatud kokkuleppeid kohtualluvuse kohta.

Tsiviilasi nr 2-04-632

2(3)

Antud asjas on esitatud nõuded tulenevalt ülalpidamisasjast ning vanemate ja laste õigussuhetest. TsMS § 79 lg-st 1 tulenevalt füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Ülalpidamisasjade puhul on TsMS-s ette nähtud erandlik kohtualluvus – TsMS § 103.

Ülalpidamisasjaks on tsiviilasi, mille hagi esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes või seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks – TsMS § 103 lg 4 p 1 ja 4.

TsMS § 103 lg-te 2 ja 4 kohaselt võib Eesti kohus lahendada ülalpidamisasja kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis.

TsMS § 103 lg-te 3 ja 4 järgi esitatakse Eesti kohtus lahendatavas ülalpidamisasjas hagi lapse elukoha järgi.

Seega võiks TsMS eelnimetatud sätete kohaselt ülalpidamisasja lahendada ühe poole elukohast lähtudes Eesti kohtus ja hagi esitada lapse elukoha järgi.

Ülaltoodust lähtudes on hageja hagiavalduse menetlemine Eesti kohtus võimalik aga juhul, kui välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 2).

Seega tuleb kontrollida, kas on sõlmitud välislepingut ja kas see välisleping reguleerib võrreldes ülaltoodud TsMS-i regulatsiooniga teistsuguselt võimalust ülalpidamisasjade ning vanemate ja laste õigussuhetest tulenevate asjade menetlemiseks Eesti kohtus.

Välislepinguks on antud juhul Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (sõlmitud 26.01.1993, ratifitseeritud 12.05.1993, jõustus 19.03.1995, avaldatud RT II 1993, 16, 27, edaspidi tekstis Õigusabileping).

Nimetatud Õigusabilepingu artikli 1 punkt 2 sätestab üldsättena, et ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki.

Õigusabilepingu II osa sisaldab erisätteid õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilja perekonnaasjades ning artikli 21 punkt 1 kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnasju kui kostjal on tema territooriumil elukoht ning sama artikli punkt 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek.

Eelnimetatud Õigusabileping ei sisalda eraldi definitsiooni ega loetelu mõiste „perekonnaasjad“ kohta, kuid lepingu II osa regulatsioon puudutab ka abielu lahutamisega, abikaasade isiklikke ja varalisi suhteid ning vanemate ja laste õigussuhted, mis ilmselgelt kuuluvad perekonnaasjade hulka.

Ülalnimetatud artikli 21 punktis 2 osundatud poolte kirjalikku nõusolekut antud asjas kohtule esitatud ei ole.

Seega kuuluks perekonnasjades pädevus üldreeglina Õigusabilepingu artikkel 21 punkti 1 kohaselt selle Õigusabilepingu poole kohtule, kelle territooriumil on kostjal elukoht ning seda juhul kui samas Õigusabilepingus ei ole ette nähtud erinevat regulatsiooni artikkel 21 punktis 1 toodud reeglist.

Tsiviilasi nr 2-04-632

3(3)

Õigusabileping ei reguleeri eraldi ülalpidamisja vanema õiguste äravõtmise asjadega seonduvat, kuid kohus leiab, et ülalpidamisja vanema õiguste äravõtmise asjad on seotud vanemate ja laste õigussuhete valdkonnaga, millised küsimused on reguleerimist leidnud Õigusabilepingu artiklites 29-32.

Õigusabilepingu artikli 30 järgi määratakse vanemate ja laste õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil on neil ühine elukoht (punkt 1) ning kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on (punkt 2).

Vastavalt artiklile 32 on artiklites 29-31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kui hageja ja kostja elavad ühe lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole kohtud artiklite 29 ja 31 järgimise korral (s.o vastava lepingupoole seadusandluse kohaldamisega).

Antud asjas määratakse kohtu pädevus Õigusabilepingu artikli 30 punkti 2 ja artikli 32 esimese lause järgi ja selleks pädevaks kohtuks on vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes Vene Föderatsiooni kohus, kuna puudub ühine elukoht ühe lepingupoole territooriumil, üks vanem ja laps elavad teise lepingupoole territooriumil ja lapsel on Vene Föderatsiooni kodakondsus.

Seega vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes ei ole Eesti kohus pädev rahvusvahelise kohtualluvuse järgi hagiavaldust menetlema ja hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

Vastavalt TsMS § 75 lg 2 kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

Kuna tsiviilasi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, siis kohus jätab hagi läbivaatamata ja tagastab selle hagejale.

Kohus selgitab

TsMS § 426 lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik