2-08-49425/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-08-49425

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 13.oktoober 2008a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-08-49425 Tsiviilasi Txxxxxxx Kxxxxhagi Rxxxx Kxxx vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxxxxxx Kxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Rxxxx Kxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Txxxxxxx Kxxxxx hagi Rxxxx Kxxx vastu rahuldada osaliselt.

Välja mõista RxxxxxKxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) Txxxxxxx Kxxxx( isikukood xxxxxxxxxxxx kasuks elatis 3388 (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa) krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.04.2008a. kuni õpingute lõpetamiseni JxxxxxLxxxx nim Axxxxxxxx Keskkoolis, s.o. juunini 2009a.

Rxxxx Kxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis kanda igakuiselt Txxxxxxx Kxxxx arveldusarvele nr 221032614984 Hansapangas, selgitusega „elatis“.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 13.oktoobril 2008a. kohtu kantselei kaudu.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatisesumma osas.

Menetluskulude jaotus:

Jätta menetluskulud RxxxxxKxxxxkanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 TxxxxxxxxKxxx esitas 16.07.2008a. Tartu Maakohtule hagi Rxxxx Kxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt põlvneb hageja kostjast, kes on tema isa. Hageja elab koos alaealise venna- Rxxxx Kxxxxxx oma ema- Pxxxx Kxxx juures. Hageja on täisealine, kuid õpib Axxxxxxxx Keskkoolis ja lõpetab kooli juunis 2009a. Kuni k.a.aprillini maksis hageja kostjale elatist poolte kokkuleppel. Edaspidi ei ole kostja huvi tundnud hageja õpingute ja elutingimuste vastu. Praegu tasub hageja ülalpidamiskulud tema ema. Hageja leiab, et vanematel on võrdsed kohustused last üleval pidada. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista elatis 3000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 797 krooni, kokku seega 3798 krooni. Elatist soovib hageja tagasiulatuvalt alates aprillist 2008a. kuni õpingute lõpetamiseni juuni 2009a.

Kohus edastas TsMS § 393 alusel hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama hiljemalt 01.septembriks 2008a. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 13.augustil 2008a.( tl 10). Kostja vastas, et tunnustab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud alammääras, s.o. 2175 krooni igakuiselt. Hageja poolt nõutud summa ületab kostja võimalusi ja sissetulekuid. Kostja avaldab, et Tartu Maakohus menetleb veel ühte tema vastu esitatud elatise nõuet summas 3000krooni. Kostja elab oma elukaaslase 3-toalises korteris koos elukaaslase kahe lapsega, kellest üks on täisealine. Kostja sissetulek on tulenevalt tema töö iseloomust ebastabiilne, kostja tegeleb metsatöödega. Kostja väitel ületavad tema väljaminekud sissetulekuid ja kui elukaaslane teda ei toetaks, oleks ta majanduslikes raskustes. Hageja vajadusi ei ole kostja vaidlustanud. Ka leiab kostja, et elatis tuleks välja mõista alates hagi esitamisest. Kostja soovis ka tema ärakuulamist, mille kohus talle võimaldas 26.septembril 2008a. Kostjal uusi kirjalikke tõendeid esitada ei olnud. Rxxxx Kxxxxon teadlik, et Txxxxxxx Kxxx õpib Keskkoolis. Txxxxxxx on helistanud kostjale, kui tal raha on vaja ja ka seletanud, milleks. Txxxxxxxxautokooli maksumuse maksis kostja. Rxxxx Kxxxx väitel lõppes suhtlemine äkki sel kevadel, mille põhjust ta ei tea. Kostja väljaminekuteks on ka autoliising. Eluase, kus hageja oma emaga elab on ühisvara, kuna pooled ei ole lahutatud. Kinnistu eest ja hüpoteegimaksu maksab kostja. Kuna aprillikuus lõppes äkki tütrega suhtlemine (seni tütar helistas ja küsis raha), siis ei ole ta ka pojale sellest ajast enam maksnud. Kostja sõnul käib tema tütar ja endine abikaasa kostja vanemate juures ja saavad sealt ka toetust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohtule esitatud sünnitunnistuse( tl.4) põhjal tegi kohus kindlaks, et Txxxxxxx Kxxx põlvneb Rxxxx Kxxxxxx, kes on tema isa. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 60 lg 2 näeb ette, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem, kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Eeltoodu sätte põhjal peab elatise nõudes PkS § 60 lg 2 alusel olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes nimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Hageja on esitanud J.Lxxxx nim Axxxxxxxx Keskkooli tõendi( tl 9), millest nähtub, et ta õpib ja lõpetab kooli 2009a juunis. Txxxxxxx Kxxxxon sündinud xxxxxxxxxxa, seega TsÜS § 8 lg 1 järgi saab lugeda, et ta sai täisealiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega vastab hageja neile tingimustele, mille olemasolu on nõutav, et esitada hagi täisealise lapse vanema vastu lapsele elatise maksmiseks. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja taotleb kostjalt elatise

3 väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.04.2008a. 3797 krooni kuus. Nõutav elatis ületab seadusega ettenähtud alammäära.

Kohus, hinnates, kas hageja nõue elatise saamiseks summas 3000 krooni pluss tulumaksuosa 797krooni, kokku 3797 krooni, on põhjendatud, asub esmalt hindama lapse (hageja) vajadusi. Hageja on oma igakuisteks kuludeks märkinud 4840 krooni. Kohus, uurides hageja kulutuste struktuuri, on seisukohal, et hagejal, kes elab oma vanematekodus (isale ja emale ühisvarana kuuluval kinnistul), on võimalik igakuiseid kulutusi vähendada eluasemekulude arvel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejal tuleks kanda kommunaalteenuste vm teenuste kulutusi seoses eluasemega. Kuna kostja vanematele kuulub kinnistu metsaga, tuleks eelduslikult selle arvel lahendada ka kütteprobleem, s.t. et väljaminekuid küttele ei tule teha. Üldiselt teadaolev on, et elektrienergia eest tuleb tasuda. Seetõttu vähendab kohus võimalikke eluasemekulusid. Muud 19-aastasele hagejale vajalikud kulutused loeb kohus põhjendatuks hageja poolt osutatud määras. Hageja märgitud vajalikud kulutused on proportsioonis

ka juba aastatel 2000-2003 Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringu tulemustega lapse ülalpidamiskulude kohta ja võttes arvesse, et uuringust möödunud aja jooksul on elukallidus oluliselt tõusnud. Seetõttu loeb kohus õigustatuks hinnata hageja vajadusi kuus minimaalselt 4700-le kroonile.

Kohus hindab PkS § 61 lg.2 kohaselt vanema varalist seisundit. Siinjuures on oluline, et hagejal on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt. Hageja ema, kelle juures hageja elab, igakuine sissetulek on 6535 krooni kuus, sellele lisandub puudega lapse toetus (hageja venna Rxxxxxeest), tl.21. Kostja igakuine töötasu on töötasuõiendi järgi 26793 krooni, ühe kuu kohta 6698,25 krooni (tl.14). Hageja ema ülalpidamisel on kaks last (hageja ja tema alaealine vend). Kostjal ei ole kellegi ees seadusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi peale hageja ja tema venna. Kohus ei loe kaalukatseks kostja väiteid selle kohta, et tal tuleb ülal pidada oma elukaaslase kaht last. Kostjal puudub ülalpidamiskohustus oma elukaaslase laste suhtes. Lisaks sellele on üks kostja elukaaslase lastest täisealine ja töötab. Seetõttu on kostja poolt oma väljaminekute hulka oma elukaaslase laste ülalpidamiseks tehtavate kulude arvestamine petlik (nt nelja inimese toidukulud, laste taskuraha jms) ja ebaõiglane. Kohus loeb, et kostjal ei ole ühtki ülalpeetavat peale hageja ja tema alaealise venna. Ka ei tule kostjal kanda kõiki oma elukoha eluasemekulutusi, sidekulutusi jms. Kostja praeguse pere kulud tuleb samuti jagada kõigi pereliikmete peale ja nende kandmises osalevad nii kostja elukaaslane kui ka nende laste isa. PkS § 49 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. See tähendab, et kostjal tuleb samaväärselt osaleda oma lapse (hageja) ülalpidamises nagu teeb seda hageja teine vanem. Alates aprillikuust ei ole kostja oma lapse ülalpidamises üldse osalenud. Ülalpidaminesee ei ole vaid rahalise kohustuse kandmine, vaid kogu lapse kasvatamise, arendamise, tema elu korraldamisega seotud probleemistik. Seega tuleb ülalpidamises osaleda mitte ainult rahaliselt, vaid ka muid koormisi kandes. Seni on kõik lapse kasvatamisega ja ülalpidamisega seotud kohustused, mis ei väljendugi rahas, olnud hageja ema kanda. Kohus ei nõustu kostja positsiooniga, et hagejal (ja tema emal) on võimalik abi ja toetuse saamiseks pöörduda kostja vanemate poole. Vanemal (s.h. ka kostjal) tuleb lapse ülalpidamisega seotud kohustused endal kanda ja kostjal kui lapse vanemal puudub moraalne õigustus suunata oma lapsi vanavanemate juurde abi saamiseks, korvamaks oma kohustuste täitmatajätmist.

Kohus leiab, et elatisenõue tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista elatis hagejale summas 2800 krooni kuus, millele lisada tulumaksuosa, s.o. 588 krooni, kokku igakuiselt 3388 krooni.

4 Sellise summa väljamõistmisel jääb hagejal enda ülalpidamiskulude katteks pärast tulumaksu maksmist 2800 krooni. See summa on ilmselgelt ebapiisav hageja igakuisteks kuludeks ja ülejäänud vajalik kuluosa (umbes 2000 krooni) tuleb kanda hageja teisel vanemal. Sealjuures kannab hageja teine vanem ka need koormised seoses lapse kasvatamisega, mis ei väljendu rahas.

Kostja väited, et tema sissetulekud ei võimalda maksta enamat kui minimaalne elatisesumma, viitavad kostja soovile vajalikul määral mitte osaleda lapse ülalpidamises. Kostja on parimas töömeheeas, täies eluja töömeheeas isik, kellel puuduvad igapäevased takistused mistahes piisava sissetuleku teenimiseks. Seetõttu tuleb kostjal, kellel on ülalpidamiskohustus kahe lapse ees, teha pingutusi töö tegemiseks suuremal hulgal või leida tasuvam töö, et lapsi ülal pidada. Kohustus laste kasvatamiseks ennast pingutada ei lasu ainult ühel vanematest, seda peavad tegema mõlemad vanemad.

Kohtule pole teada PkS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolusid, mis võiks olla aluseks elatise väljamõistmata jätmisel. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esitanud § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kostja on maksnud hagejale elatist kokkuleppel kuni k.a. aprillini pärast seda kostja ülalpidamiskohustust täitnud ei ole. Kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks hageja kasuks välja mõista elatis 3388 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01. aprillist 2008a. kuni hageja õpingute lõpetamiseni keskkoolis.

TsMS § 468 lg.1 p.2, lg.3 alusel tunnistab kohus viivitamata täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks kohus tunnistab kahe kuu elatisesumma, s.o. 6776 krooni.

Kohtuotsuse viivitamatuks täitmiseks tuleb sissenõudjal pöörduda kohtutäituri poole.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu elatisehagilt ei ole. Muud menetluskulud ei ole kohtule teada.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik Ü.Raag