Legislator Case Law & Legislation
2-08-29556/1 AI generated

2-08-29556/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-29556/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis poja A K’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha summas 2 175 krooni, millele lisandub tulumaks (käesolevalt 21%, summas 457 krooni), alates 08.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. ning poja J K’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha summas

Legislator headnote

AI generated

2-08-29556/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Keywords

AI generated
childcare allowance reimbursement of transport costs pay-as-you-go system lump-sum taxation payment of surcharges living expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-29556

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2008.a., Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-08-29556 Tsiviilasi S B hagi I K’i vastu elatise suurendamiseks. Läbi vaadatud kirjalikus menetluses istungit pidamata

10. oktoober 2008.a.

Kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtul RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S B hagi I K’i vastu elatise suurendamiseks.

2. Välja mõista I K’ilt S B kasuks lapse A K’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, millele lisandub tulumaks (käesolevalt 21%, summas 457 krooni), alates 08.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. Välja mõista I K’ilt S B kasuks lapse J K’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, millele lisandub tulumaks (käesolevalt 21%, summas 457 krooni), alates 08.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1. Menetluskulude jaotus

5. Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv summas 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

2-08-29556

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis poja A K’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha summas 2 175 krooni, millele lisandub tulumaks (käesolevalt 21%, summas 457 krooni), alates 08.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. ning poja J K’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha summas

2 175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks (käesolevalt 21%, summas 457 krooni), alates 08.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

Kostja esitas kohtule 18.09.2008.a. vastuse, milles teatas, et võtab hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest; lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuginedes PkS § 70 lg 2 mõistab kohus elatise välja alates 08.07.2008.a.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi

2-08-29556

hinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega

19 575 krooni (9 x 2 175) ning RLS § 56 ning seaduse lisa 1 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv

1 250 krooni.

TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 1 250 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.

Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 10.10.2008.a.