3-07-2566/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2566

Haldusasi

Hooneühistu Spordi 4A kaebus Kristiine Linnaosa

vanema 11.10.2007 korralduse nr 323 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Hooneühistu Spordi 4A;

Seaduslikud esindajad: Aleksander Laanesoo ja Harri Ello.

Vastustaja: Kristiine Linnaosa Valitsus;

Esindaja: Jannu Kuusik.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri

vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi korral saada

Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 06.08.2007 esitas hooneühistu Spordi 4A Kristiine Linnaosa Valitsusele taotluse korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Kristiine linnaosa vanema 11.10.2007 korraldusega nr 323

jäeti taotlus rahuldamata.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

2. 18.12.2007 saabus Tallinna Halduskohtule Hooneühistu Spordi 4A kaebus Tallinna

Linnavalitsuse vastu. Kaebuse täpsustuses märkis kaebaja, et taotleb Kristiine linnaosa vanema

11.10.2007 korralduse nr 323 tühistamist.

2

3. Kaebaja leiab, et antud maa-alal prügi ei teki, mistõttu ei ole ka vajadust rakendada Tallinna

Linnavolikogu 08.03.2007 määrust nr 6 „Tallinna jäätmehoolduse eeskiri“ (edaspidi

jäätmehoolduse eeskiri) § 12 lõiget 2 korraldatud jäätmeveo osas ja samuti osas, mis lubab olulise

avaliku huvi puhul täiendavat korraldatud jäätmevedu. Korraldus ei ole kooskõlas jäätmeseaduse

(edaspidi JäätS) § 69 lõike 1 sätetega. Ühistu pole seetõttu tasunud AS VSA poolt saadetud arveid,

kuna olmejäätmete vedu reaalselt ei toimu.

4. Kaebaja märgib veel, et vastustaja on kaebajat süüdistanud autodega õuel sõitmisest tekkivate

segunenud olmejäätmete tekitamises. Tegemist on garaažiboksidega, kus tegelikkuses keegi ei ela,

seal ei toodeta midagi ning seega ei teki ka olmejäätmeid. Territoorium on erastatud maa-ala ning

see ei ole läbikäidav, seega võõrad sinna ei pääse. Kaebaja leiab, et autodega olmejäätmete

tekitamine on absurd, kuna kinnirullitud liiva ja killustiku pinnasel ei ole võimalik tekitada

segunenud olmejäätmeid. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tühistada vaidlustatud korralduse ja

neile AS VSA poolt esitatud arved.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja viitab esiteks

jäätmehoolduse eeskirjale, mille § 12 lõike 4 kohaselt on Tallinna haldusterritooriumil korraldatud

jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele nimetatud paragrahvi lõikes 2 nimetatud olmejäätmete

valdajatele. Olmejäätmete valdaja on lõike 4 kohaselt ka korteriühistu, selle puudumisel aga

kinnisasja omanik, millel asub garaaž, suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka

suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise, garaaži või korteri kui vallasasja omanik. Lõike 5

kohaselt loetakse jäätmevaldaja JäätS § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha

järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu

konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

6. Vastustaja viitab sellele, et JäätS § 69 lõike 6 kohaselt võib linnavalitsus või tema poolt volitatud

isik erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema

põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja

esitab üks kord aastas keskkonnaametile kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

7. Kolmandaks viitab vastustaja ka JäätS § 69 lõikele 4, mille kohaselt võib valla- või linnavalitsus

erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema

põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004

määruse punkti 7.8 kohaselt loeb Linnavalitsus jäätmevaldaja mitteliitunuks, kui esinevad mõjuvad

põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist ja jäätmevaldaja soovib ja suudab

ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete käitluse. Sama määruse punkti 7.9 kohaselt on

mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, eelkõige

järgmised asjaolud: 7.9.1 jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinereid

või mõnda teist liiki konteinereid (mis on vastustaja sõnul vähelevinud ja mille hind on vähemalt

50 000 krooni ning mida enamikul jäätmekäitlusega tegelevatel ettevõtjatel ei ole);

7.9.2 jäätmevaldaja kinnisasjal või territooriumil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste

korraldamise ajal, muul ajal tekib olmejäätmeid väikestes kogustes. Vastustaja leiab, et hooneühistu

Spordi 4A suhtes ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid teda erandkorras lugeda korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks.

8. Vastustaja lisab, et hooneühistu Spordi 4A poolt 06.08.2007 Kristiine Linnaosa Valitsusele

esitatud taotluses korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esitati põhjendus, et

hooneühistul tekib prügi väheses koguses ning garaažibokside kasutajad panevad tekkinud prügi

oma elukohajärgse korteriühistu prügikonteineritesse. Kaebajale selgitati vastustaja sõnul, et

hooneühistu Spordi 4A ja korteriühistu puhul on tegemist eraldiseisvate jäätmesubjektide ehk

jäätmevaldajatega, sõltumata sellest, kas garaažibokside omanike ja majaelanike ring kattub või

3

mitte. Lisaks selgitati, et selline lahendus on küll aktsepteeritav, kuid selleks peab hooneühistu

Spordi 4A sõlmima vastava kokkuleppe vastava korteriühistu ja prügiveofirmaga. Pakutud

lahendus pole aga aluseks hooneühistu lugemiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ja sellel

põhjusel esitatud taotlust ka ei rahuldatud.

9. Vastustaja sõnul pakkus ta kohtumisel kaebaja esindaja A. Laanesooga välja ka sisulise

lahenduse, mis lahendaks kaebaja jäätmeprobleemi optimaalsemail viisil. Vastustaja tegi kaebajale

ettepaneku rääkida läbi AS-ga VSA Eesti, kes teostab antud piirkonnas jäätmete vedu ning sõlmida

leping, mis vastaks hooneühistu poolt tekitatud jäätmete mahule. Kristiine Linnaosa Valitsusele

teadaolevalt on neil AS-ga VSA Eesti ka vastav leping sõlmitud 01.12.2007, mille kohaselt on

teenuse hinnaks 35 krooni kuus. Vastustaja leiab, et probleem on leidnud läbirääkimistel

optimaalseima sisulise lahenduse ning kaebuse esitaja motiiv ja taotlus jäävad seetõttu

arusaamatuks. Vastustaja leiab, et korralduse tühistamiseks puudub alus ning palub eeltoodust

tulenevalt jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus

on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi

kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tallinna haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga

liitumine kohustuslik. Vaidlust ei ole selleski, et hooneühistu Spordi 4A on kinnistusraamatusse

kantud Tallinnas Spordi tn 4A (registriosa nr 8589501) omanikuna (II jao kande kohaselt

„Garaažiühistu „SPORDI 4A“, registrikood 80118359, Tallinn).

12. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas esineb seaduslik alus hooneühistu korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks või ei. Kaebuse esitaja leiab, et kuna hooneühistu Spordi 4A

hõlmab garaažibokse, siis ei teki seal jäätmeid. Teisisõnu vaidleb kaebuse esitaja vastu sellele, et

linnavalitsus käsitleb teda olmejäätmete valdajana jäätmeseaduse mõttes. Juhul, kui kohus loeb

kaebuse esitajat jäätmetekitajaks (jäätmete valdajaks), vajab analüüsimist küsimus, kas vaidlustatud

korraldus on piisavalt põhjendatud ja kas vastustaja on õigesti teostanud kaalutlusõigust.

13. Kohus

leiab,

et

jäätmekäitlust

reguleerivad

õigusaktid

loevad

kaebuse

esitajat

jäätmetekitajaks/jäätmevaldajaks. JäätS § 9 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik

või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Paragrahvi 10 kohaselt on

jäätmetekitaja isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed,

või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub (sama sätestab

jäätmehoolduseeskirja § 3 p 10). Seega ei sätesta nimetatud õigusnormid iseenesest seda, et garaaži

või garaažiühistu (või ka hooneühistu) näol oleks tegemist jäätmetekitajaga.

14. Seoses korraldatud ehk kohustusliku jäätmeveoga sätestab JäätS § 69 lõige 1, et jäätmevaldaja

loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud

jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse

jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. Lõike 2

kohaselt on jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga

selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmeseadus ei sätesta otsesõnu

korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustust garaaži, garaažiühistu või hooneühistu osas. Samas on

loetakse liitunuks „kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum“. Kaebuse esitaja on

vaidlusaluse garaažiühistu aluse maa omanik. JäätS grammatilise tõlgenduse tulemusena ei ole

garaaž küll ei „suvila, elu- või äriruum“, kuid kohus leiab, et JäätS § 69 lõike 2 mõte on olnud

hõlmata mistahes hooned, et ei tekiks olukorda, kus hoones küll ei elata, kuid seal tekitatakse

4

jäätmeid, kuid nende vedu ei ole jäätmete tekitamise kohas korraldatud. Lisaks täpsustab JäätS § 69

lõikes 2 sätestatut jäätmehoolduseeskirja § 12 lõige 4, mille kohaselt on Tallinna haldus-

territooriumil korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele sama paragrahvi lõikes 2

nimetatud olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on jäätmehoolduseeskirja § 12 lõike 4

kohaselt ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub garaaž, suvila, elu-

või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise,

garaaži või korteri kui vallasasja omanik. Seega on kaebuse esitaja Tallinnas Spordi tn 4A asuvate

garaažide omanikuna olmejäätmete valdaja jäätmehoolduseeskirja tähenduses ja jäätmevaldaja JäätS

§ 69 lõike 2 tähenduses.

15. 06.08.2007 esitas hooneühistu Spordi 4A Kristiine Linnaosa Valitsusele taotluse korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Kristiine linnaosa vanema 11.10.2007 korraldusega nr 323

jäeti taotlus rahuldamata. Haldusasja lahenduse seisukohalt on oluline, et vaidlustatud korraldus on

haldusorgani poolt kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakt. Vastavalt HKMS § 19 lõikele 6 kui

asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema

diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu

sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja

muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusaktile esitab

nõuded haldusmenetluse seaduse § 4, mille lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon)

haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste

vahel ja lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud

huve.

16. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti üle on piiratud: kohus kontrollib,

kas õigusnormid, mille alusel haldusakt välja anti, sisaldasid endas kaalutlusruumi, kas tegemist sai

olla otsustusdiskretsiooniga (kas võtta vastu konkreetne otsus või mitte) või lisaks ka

valikudiskretsiooniga (milline otsus vastu võtta), millised on kaalutavad väärtused ja millist

eesmärki otsus kandma peab. Kohus ei saa asetada ennast haldusorgani rolli ja hakata asjaolusid ise

hindama so otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad. Kohus hindab haldusakti

väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani

otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi (nt

võrdsuse või proportsionaalsuse põhimõtet). Kohus leiab käesoleval juhul, et haldusorgan on

tehtud otsust piisava hoolsusega kaalunud ning et need kaalutlused on veenvad, loogilised ja

seetõttu ka õiguspärased. Korralduses on leitud, et garaažides tekivad seoses autode hoidmise ja

kasutamisega segunenud olmejäätmed, mis välistab jäätmeveoga mitteliitumise. Seega on korraldus

adekvaatselt põhjendatud.

17. Kohus leidis eelnevalt, et kaebuse esitaja on jäätmevaldaja JäätS ja jäätmehoolduseeskirja

tähenduses. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid

jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale

isikule. Vastavalt JäätS § 66 lõigetele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja

vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku

omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse

organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. JäätS § 67 lg 1 järgi

korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse

üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel

kehtestatud korras. Vastavalt JäätS § 69 lõikele 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile

jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud

jäätmeveoga liituda või mitte. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku

omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Korraldatud

5

jäätmeveo eesmärk on eelkõige liita kõik jäätmete tekitajad jäätmeveo süsteemiga ning seeläbi

vähendada peremehetute jäätmete teket linna ja selle lähiümbruse avalikul territooriumil.

Nimetatud eesmärk on kohtu hinnangul kantud ülekaalukast avalikust huvist.

18. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda JäätS § 69 lg 4 alusel, mis

sätestab, et valla- või linnavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja

korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab

jäätmekäitluse ise. Taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustamisel tuleb

kohalikul omavalitsusel arvestada sellega, et taotleja jäätmete käitlus ei tohi sattuda vastuollu

jäätmeseaduse nõuetega. Seetõttu pole taotluse rahuldamiseks alust juhul, kui asjas kogutud

andmed ei võimalda piisava kindlusega veenduda, et taotleja korraldatud jäätmeveoga

mitteliitunuks lugemine ei too kaasa jäätmekäitlemise nõuete rikkumist.

19. Kohus märgib veel, et jäätmekäitluses on oluline läheduse põhimõte, mis on sätestatud

jäätmeseaduse §-s 32: jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas

tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

See põhimõte toetab haldusorgani põhjendusi, miks kaebuse esitaja peaks tekkinud olmejäätmed

ladestama garaažide juures, mitte oma kodustes majapidamistes. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt,

et korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebus jätta

rahuldamata.

20. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ega kaebaja ei ole taotlenud enda kantud menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik