2-08-24153/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 07. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-24153 OÜ Koduliising versus Rein Aleksandrov ja Raina Aleksandrov Hagi ese võlgnevuse nõue Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja OÜ Koduliising (registrikood 10892531; asukoht Ehitajate tee 114-7, Tallinn 13517; postiaadress Posti 30, Haapsalu 90504) Hageja esindaja Erika Vanatalu (aadress Posti 30, Haapsalu 90504) Kostja Rein Aleksandrov (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) Kostja Raina Aleksandrov (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx, xxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviil- kohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. OÜ Koduliising hagis Rein Aleksandrov ja Raina Aleksandrov vastu: 1.1 rahuldada hagi ja välja mõista solidaarselt Rein Aleksandrovilt ja Raina Aleksandrovilt OÜ Koduliising kasuks võlgnevus 11 958 (üksteist tuhat üheksasada viiskümmend kaheksa) krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus 9 115 krooni, intressivõlgnevus 676 krooni, leppetrahv 2028 krooni ja viivis 139 krooni. Muud otsustused 2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostjate kanda; 2.2 välja mõista solidaarselt Rein Aleksandrovilt ja Raina Aleksandrovilt 750 (seitsesada viiskümmend) krooni menetluskulu OÜ Koduliising kasuks; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul 3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem

2 kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

Kohus on saatnud 17. juunil 2008 kostjatele hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjatele kirjaliku vastamise tähtaja 02. juuli 2008, hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostjad edastatud kohtu- dokumendid kätte saanud. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seisukoht hagis

Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus

Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktiliste väidete põhjal teeb kohus järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi, kohustuse rikkumise korral, vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt, käendaja vastutab käendatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulud hüvitamise eest. Laenulepingu üldtingimuste järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on Laenajal õigus nõuda Laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

3 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS, TsÜS ja ReÕS RakS § 14 kohaselt kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Hagi esitamise kuupäeva seisuga on see määr 4 % aastas e. kogu viivisemäär on 11 % aastas e. 0,030% päevas.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menet- lusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja (TsMS § 1741 lg 3). Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 750 krooni. Hageja on taotlenud kostjatelt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja esitatud taotlus menetluskuludes on käsitletav menetluskulude nimekirjana.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostjate kanda.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Arvestades hageja esitatud kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjatelt menetluskulu 750 krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Helle Tamm

Kohtunik