2-07-14325/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-14325 Tsiviilasi Niina Martinsone hagi kohtutäitur Elin Vilippuse ja Annika Tuisu vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. juuni 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Elin Vilippuse ja Annika Tuisu apellatsioonkaebused Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Niina Martinsone (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx), esindaja Aleksei Smelov

Kostja Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus (xxxxxx xx-xxx, xxxxxxx), esindaja adv Kenno Vilippus

Kostja Annika Tuisk (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxx), esindaja adv Tambet Mullari

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. juuni 2008 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebused rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1. Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on täiteasi nr 022/2006/8086, mis on algatatud AmCredit Eesti AS avalduse alusel Niina Martinsone vastu. 15.03.2007 müüdi kordusenampakkumisel N. Martinsone vara - korteriomand asukohaga xxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxx x-xx, mille ostis Annika Tuisk.

2

2. N. Marinsone palus tunnistada 15.03.2007 enampakkumine täiteasjas nr 022/2006/8086 kehtetuks. Hageja leiab, et enampakkumisel rikuti selle olulisi tingimusi. Täitemenetluse raames on hagejal õigus osaleda enampakkumisel ja osta enampakkumisel müüdud vara. Hageja soovis enampakkumisel osaleda, kuid tervise tõttu ei saanud seda teha. Hageja teavitas sellest kohtutäiturit ja palus seoses haigestumisega menetluse peatada. Pealegi toimus enampakkumine tühise arestimisakti alusel. Hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses.

Kostjate vastuväited

3. Kohtutäitur E. Vilippus hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud enampakkumisest osa võtta. Hageja viidatud haigusleht lõppes 13.03.2007. Saatekiri haiglaravile on väljastatud 15.03.2007 ja selle järgi pidi hageja minema haiglasse 16.05.2007. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 03.05.2007 tõendi järgi viibis hageja 15.03.2007 kell 13.40 arsti vastuvõtul, olles eelnevalt samal päeva teinud kell 9.35 vereanalüüsi. Analüüsi andmist ja arsti vastuvõtul viibimist ei saa pidada enampakkumisest osavõtu takistuseks, enampakkumine toimus kell 11.00. Kostja möönis, et hageja taotles menetluse peatamist, kuid samas ei reageerinud palvele esitada tõend statsionaarses raviasutuses viibimise kohta.

4. Annika Tuisk hagi ei tunnistanud, leides, et tõendamata on hageja raskesti haigestumine või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine enampakkumise ajal.

Maakohtu otsuse põhjendused

5. Maakohus rahuldas hagi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 2 p 2 järgi võib kohtutäitur täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Seega annab viidatud säte kohtutäiturile õiguse kaaluda, kas võlgniku haigestumine takistab kohtuotsuse täitmist või mitte. Kohus tuvastas, et kohtutäiturit on menetluse peatamise võimalikust alusest teavitatud (tl 8-9). Asjas on esitatud tõendid (tl 10, 11, 41), mis kinnitavad hageja rasket haigestumist. Hageja on tunnistatud töövõimetuks. Kohus oli veendunud hageja raskes haigestumises ega näinud alust hageja väidetes kahtlemiseks. Kohtutäituril oleks tulnud, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest, TMS

46 lg 2 p 2 alusel menetlus peatada. Eeltoodu on kooskõlas viidatud paragrahvi eesmärgiga, milleks on välistada vara müümist enampakkumisel, et hoida ära õiguskorda ülemääraselt koormavate hilisemate nõuete esitamist. TMS § 55 p 4 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige, kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Seega kehtestab seadus võlgniku kaitsenormi tema huvidele. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks viidatud normis toodud kohustuse täitmist, mistõttu kohus leidis, et see oli kohtutäituri poolt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.

Apellatsioonkaebuste põhjendused

6. Kohtutäitur E. Vilippus palus kohtuotsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg

1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et asjas esineb absoluutne kohtuotsuse tühistamise alus. Asja ei olnud kaasatud sissenõudja AmCredit Eesti AS, kuigi enampakkumise kehtetusega kaasnevad tema suhtes õiguslikud tagajärjed. Sissenõudja sai enampakkumise tulemina raha, kuid enampakkumise kehtetuse tulemusena langeb ära raha saamise alus. TMS § 223 lg 2 p 3 järgi võib ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist. AmCredit Eesti AS on nii enampakkumisega kui ka selle tühistamisega tekkivate õigussuhete osaline. Kohtutäituri

3 vahendusel täidetakse võlgniku kohustust sissenõudjale. TsMS § 392 lg 1 p 6 järgi on menetlusosaliste väljaselgitamine eelmenetluses kohtu ülesanne.

7. Alternatiivselt eeltoodule leiab kohtutäitur E. Vilippus, et kohus kohaldas vääralt TMS § 46 lg 2 p 2. Kohus lähtus vääralt eeldusest, et kohtutäitur oli kohustatud täitemenetluse peatama. Kohus jättis tähelepanuta, et võlgnik ei tõendanud täitemenetluse peatamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Kohus leidis vääralt, nagu oleks asjas esitatud materjaliga peatamise asjaolu tõendatud. Kohus viitas toimiku lk-dele 10, 11 ja 41, kuid hindas neid valesti. Kuidas takistas võlgniku haigestumine täitmist, kohtuotsuses viidatud tõenditest ei selgu. Kohus jättis tähelepanuta AS Ida-Tallinna Keskhaigla 03.05.2007 tõendist tulenevad asjaolud. Võlgnikul oli võimalik enampakkumisest osa võtta.

8. Annika Tuisk palus kohtuotsuse TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ta leiab, et sissenõudja AmCredit Eesti AS oleks tulnud kaasata menetlusse, sest enampakkumise kehtetusest tulenevad õiguslikud tagajärjed ka sissenõudja suhtes – kohtutäituri vahendusel täidetakse võlgniku kohustus sissenõudjale. Maakohus ei ole sissenõudjat menetlusse kaasanud. TMS § 223 lg 2 p 3 järgi võib ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist, mistõttu AmCredit Eesti AS on nii enampakkumisega kui ka enampakkumise tühistamisega tekkivate õigussuhete osaline.

Vastus apellatsioonkaebustele

9. Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 646, § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.

11. TMS § 5 järgi on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Võlgniku vara müük enampakkumisel on üks seadusega lubatud täitetoimingutest.

12. TMS § 223 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused ja tagajärjed. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel; sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist; ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist; menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Kuigi eelnimetatud paragrahvis ei ole sätestatud, kelle vastu tuleb hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada, leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud sätte mõtte kohaselt tuleb selline hagi esitada kohtutäituri ja teiste täitemenetluse osaliste vastu, kellel kaasnevad enampakkumise kehtetuks tunnistamisega õiguslikud tagajärjed. Seega oleks tulnud sissenõudja AmCredit Eesti AS kaasata käesolevasse menetlusse, sest enampakkumise kehtetusest tulenevad talle TMS § 223 lg 2 p 3 järgi otsesed õiguslikud

4 tagajärjed, so kohustus tagastada ostjale müügihind. Sissenõudjal, AmCredit Eesti AS-l on õigus avaldada menetlusosalisena hagi suhtes oma seisukohti ning kasutada muid menetlusõigusi. TsMS § 392 lg 1 p 6 järgi on menetlusosaliste väljaselgitamine eelmenetluses kohtu ülesanne, mille kohus jättis antud juhul täitmata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul selgitada hagejale menetluslikku olukorda ning teha ettepanek hagi esitamiseks täiendavalt ka AmCredit Eesti AS vastu.

13. Ringkonnakohus tagastab hagejale tema poolt ringkonnakohtule esitatud materjalid. Hagejal on õigus taotleda asja uuel läbivaatamisel maakohtus uute tõendite vastuvõtmist. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel.

T. Kollom M. Merimaa A. Tänav