2-08-28587/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-28587 Tsiviilasi BAS hagi AL vastu 166 458,54 krooni ja viivise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja BAS (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja volitatud esindaja Triin Marran ja Mooni Ränkel kostja AL(isikukood XXX elukoht: XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AL BAS kasuks võlgnevus 166 458,54 (ükssada kuuskümmend kuus tuhat nelisada viiskümmend kaheksa tuhat krooni ja 54 senti) krooni.

3. Välja mõista AL BAS kasuks alates 01.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,97% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Välja mõista AL BAS kasuks menetluskulu riigilõiv summas 7750 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber 3100057358.

Asjaolud ja menetluse käik 02.07.2008.a esitas BAS hagi AL vastu poolte vahel 21.05.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0700817/26st tuleneva võlgnevuse summas 166 458,54 krooni saamiseks. Samuti palub hageja

2 kostjalt välja mõista viivis 24,97% tagastamata krediidisummalt aastas alates 01.07.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 18.08.2008.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus edastatud koos nõudega kirjalikult vastata hiljemalt 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1-6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; nõuda kahju hüvitamist; taganeda lepingust või öelda leping üles; alandada hinda; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 166 458,54 krooni ja viivis 24,97 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 01.07.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3 Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 7750 krooni. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb hageja menetluskulud summas 7750 krooni jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

Taimi Kollom Kohtunik