3-08-999/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-999 Otsuse kuupäev

08. oktoober 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Anita Pallopi kaebus Mäksa Vallavalitsuse vastu maakorraldustoimingu läbiviimise kohustamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

18. september 2008 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Anita Pallop, esindaja Karina Lõhmus-Ein; Vastustaja Mäksa Vallavalitsus, esindajad Andre Kaareste, Alo Noormets ja Margo Lemetti

1. Rahuldada Anita Pallopi kaebus osaliselt.

2. Kohustada Mäksa Vallavalitsust jätkama Järveotsa kinnistu jagamise menetlust.

3. Poolte kantud menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

09.01.2007 esitas Anita Pallopi esindaja Mäksa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Anita Pallopile kuuluva Järveotsa kinnistu maa-ala kruntimiseks ja hoonestusõiguse määramiseks. Mäksa Vallavalitsuse 15.01.2007 korraldusega nr 8 algatati Järveotsa kinnistu detailplaneering ning kinnitati detailplaneeringu koostamise tingimused. Mäksa Vallavalitsuse 12.03.2007 korraldusega nr 41 peatati Järveotsa kinnistu detailplaneering kuni Mäksa valla üldplaneeringu kehtestamiseni.

Anita Pallop esitas 22. 11. 2007.a Mäksa Vallavalitsusele katastriüksuse plaani Järveotsa kinnistu jagamise kohta kaheks kinnistuks. Mäksa Vallavalitsuse 04. 02. 2008.a korraldusega nr 22 otsustati mitte anda nõusolekut Järveotsa ja Vesilinnu katastriüksuste moodustamiseks ehk kinnistu jagamiseks. Mäksa Vallavalitsuse 04.02.2008 korraldus tunnistati kehtetuks vallavalitsuse 10.03.2008 korraldusega nr 38. 03.03.2008 korraldusega nr 36 tunnistas Mäksa Vallavalitsus 12.03.2007 korralduse nr 41 „Mäksa külas Järveotsa kinnistu detailplaneeringu peatamine“ kehtetuks ehk jätkas detailplaneeringu menetlust.

Mäksa Vallavalitsuse 06.03.2008 kirjaga nr 2-2/113 ja 21.04.2008 kirjaga nr 7-2.6/144-1 teatati kaebuse esitaja esindajale, et Järveotsa kinnistu jagamine ei ole põhjendatud ja katastrimõõdistamise tööde läbiviimine ei ole otstarbekas. 22.05.2008 esitas Anita Pallopi esindaja Karina Lõhmus-Ein kaebuse Tartu Halduskohtule.

Kaebuse põhjendused

Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud vastavalt tema taotlusele Järveotsa kinnistu jagamata. Maakorraldusseaduse 10 lg 1 sätestab, et lihtsad maakorraldustoimingud on käesoleva seaduse paragrahvides 12-15 loetletud toimingud, mis viiakse läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et lihtsate maakorraldustoimingute läbiviimisel toimub kinnisasjade jagamine, ühendamine, liitmine ja eraldamine vastavalt asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseadusega sätestatud korrale. Vastavalt maakorraldusseaduse § 13 lg 1 jagatakse kinnisasi kinnisasja omaniku soovil selle olemust rikkumata kaheks või enamaks reaalosaks, kusjuures pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Seega tuleneb maakorraldusseadusest üheselt, et kui kinnisasja omanik soovib kinnistut jagada, siis tal on õigus seda teha ja kohalikul omavalitsusel omakorda kohustus seda korraldada. Ainus takistus kinnistu jagamiseks saab olla selle jagamatus vastavalt maakorralduse seaduse § 13 lg 4. Kaebuse esitajale kuuluva Järveotsa kinnistu puhul ei ole tegemist jagamatu kinnistuga. Järveotsa kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. Pärast kinnistu jagamist kaheks kinnistuks on tekkivad kinnistud endiselt kasutatavad vastavalt selle sihtotstarbele, samuti on võimalik moodustada praeguse katastriüksuse asemele kaks katastriüksust. Seega puuduvad vastustajal seaduslikud takistused vastava maakorraldustoimingu, so Järveotsa kinnistu jagamiseks.

Vastustaja on kaebuse esitaja poolt taotletud maakorraldustoimingu läbiviimisest keeldumist põhjendanud vajadusega otsustada kinnistu jagamine detailplaneeringuga. Kaebuse esitaja leiab, et ükski seadus ei näe ette, et antud olukorras peaks kinnistu jagamine toimuma detailplaneeringuga. Kinnistu jagamine on lihtne maakorraldustoiming, mis viiakse läbi maa omaniku avalduse alusel. Detailplaneeringu menetlus võib võtta aastaid ja millegagi ei ole põhjendatud, et kaebuse esitaja peab kinnistu jagamist nii kaua ootama. Samuti ei ole teada, kas võimalik detailplaneering üldse kehtestatakse või mitte. Kinnistu jagamine ei riiva käesoleval juhul ei kolmandate isikute ega avalikkuse huve, mistõttu on kaebuse esitaja õigusi ja huve ebaproportsionaalselt riivav vastustaja seisukoht, et nad ei vii kinnistu jagamist läbi enne detailplaneeringu kehtestamist.

Haldusorganil, sh vastustajal, on kohustus oma tegevuses lähtuda isikute võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõttest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Mäksa Vallavalitsus on mõlemat nimetatud põhimõtet rikkunud.

2007.a novembris palus kaebuse esitaja OÜ-d GEPA Maaja Ehituskorraldus valmistada ette Järveotsa kinnistu jagamine, koostada katastriüksuste moodustamise toimikud ja esitada vastav taotlus Mäksa Vallavalitsusele. OÜ GEPA Maaja Ehituskorraldus pöördus seoses Järveotsa kinnistu jagamisega 22. novembril 2007.a Mäksa Vallavalitsuse poole. Taotlus kinnistu jagamiseks viidi isiklikult kohale ja vastustajat teavitati kinnistu jagamise asjaoludest. Nimetatud kuupäeval ei märkinud valla esindaja kordagi, et kinnistu jagamine ei ole võimalik. Vastustaja poolt seati kinnistu jagamise tingimuseks üksnes Maaparandusbüroolt kinnistu jagamiseks kooskõlastuse saamine. Vastav märge tehti ka OÜ GEPA Maaja Ehituskorraldus poolt koostatud plaanile. Lähtudes vastustaja juhtnööridest sai kaebuse esitaja Maaparandusbüroolt kooskõlastuse kinnistu jagamiseks. OÜ GEPA Maaja Ehituskorraldus teostas kinnistu jagamiseks vajalikud mõõdistamised ja koostas katastriüksuste moodustamise toimikud. OÜ GEPA Maaja Ehituskorraldus andis katastriüksuste moodustamise toimikud vastustajale üle ja saatis vastustajale kutse piiriprotokolli allkirjastamisele tulekuks.

Alles 2008.a märtsi alguses, so pärast seda kui kaebuse esitaja oli omalt poolt teinud kõik kinnistu jagamiseks vajalikud eeltoimingud teatas vastustaja, et ei tule piiriprotokolli allkirjastamisele ega soovi läbi viia kaebuse esitaja poolt soovitud kinnistu jagamist.

Vaatamata sellele, et vastustaja ei pea võimalikuks Järveotsa kinnistut jagada ilma detailplaneeringuta, on Mäksa Vallavalitsus 2007. aastal jaganud mitmeid Mäksa vallas asuvaid maaüksusi. Nii näiteks on 3. septembri 2007.a korraldusega nr 160 Mäksa Vallavalitsus jaganud Silla kinnistu ja muutnud maa sihtotstarvet. Silla kinnistu asub Järveotsa kinnistu lähedal, tegemist oli samuti maatulundusmaaga, mis nüüd aga on osaliselt saanud Mäksa Vallavalitsuse korralduse alusel elamumaaks. Kaebuse esitaja märgib, et 2005.a viis vastustaja läbi Järveotsa kinnistu jagamise, mille tulemusena tekkisid Vesiroosi ja Järveotsa kinnistud. Seega on vastustaja varasemalt pidanud võimalikuks vaidlusaluse kinnistu jagamist ega ole nõudnud, et kinnistu jagamine toimuks vastavalt detailplaneeringule.

Vastustaja vastuväited

Vastustaja vaidleb Anita Pallop`i kaebusele täies ulatuses vastu. Kaebuse esitaja taotluse alusel on algatatud Järveotsa kinnistu detailplaneering, mille menetlust on vastustaja oma 03.03.2008.a määrusega nr 36 ka uuendanud. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaebuse esitaja oma taotluses toonud maa-ala kruntimise ja hoonestusõiguse määramise ning avaldanud soovi muuta kinnistu sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks. Detailplaneeringu kehtestamine eskiislahenduses kavandatud kruntide ja juurdepääsuteede paiknemisega ei oleks võimalik juhul, kui Järveotsa kinnistu jagada vastavalt kaebuse esitaja soovile kaheks eraldiseisvaks kinnistuks.

22.11.2007.a toimunud kohtumisel Mäksa Vallavalitsuse ehitusja keskkonnanõuniku juures ei esitatud Mäksa vallale ei kirjalikku ega ka suulist Järveotsa kinnistu jagamise taotlust, vaid üksnes uuriti nõudeid ja vajalikke toiminguid selle läbiviimiseks. Alles 03. aprillil 2008.a tõi maamõõtja Erik Jõgi Mäksa Vallavalitsusse Järveotsa ja Vesilinnu katastriüksuste moodustamise toimikud, mille vahele oli pandud ka Mati Rummi kui Anita Pallopi esindaja kirjalik taotlus (22.11.2007.a dateeringuga) Mäksa vallale Järveotsa kinnistu jagamiseks.

Seega arvestades, et Järveotsa kinnistu suhtes on kaebuse esitaja taotluse alusel algatatud detailplaneering, mille menetlust on Mäksa Vallavalitsus oma 03.03.2008.a korraldusega nr

36 uuendanud, ning detailplaneeringu kehtestamine seal kavandatud kruntide ja juurdepääsuteede paiknemisega ei oleks võimalik juhul, kui Järveotsa kinnistu jagada kaheks eraldiseisvaks kinnistuks vastavalt kaebuse esitaja soovitavale nägemusele, siis on vastustaja seisukohal, et antud juhul tuleb läbi viia varasemalt algatatud Järveotsa kinnistu detailplaneering. Seetõttu on käesolevas olukorras ka põhjendatud vastustajapoolne mittenõustumine Järveotsa kinnistu jagamisega Järveotsa ja Vesilinnu kinnistuteks. Vajadusel ja võimalusel on võimalik Järveotsa kinnistu jagamine uuesti päevakorda tuua peale Järveotsa kinnistu suhtes detailplaneeringu läbi viimist, kuid kuni algatatud detailplaneeringu menetluse lõppemiseni ei ole võimalik kavandatava detailplaneeringuga hõlmatud kinnistut detailplaneeringu eskiislahendusega vastuolus olevalt jagada.

Vastustaja soovib siinkohal veel viidata, et samas nähtub kaebuse esitaja poolt esitatud detailplaneeringu eskiislahendusest, et kaebuse esitaja kavandab Järveotsa kinnistul suuremahulist ehitustegevust ja ka olulist maakasutustingimuste muutmist. On arusaadav, et kaebuse esitaja tegelik eesmärk on praegune Järveotsa kinnistu jagada kruntideks, muuta nende sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks ning võõrandada krundid hoonestamiseks kolmandatele isikutele.

Kuivõrd planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 9 lõikest 11 tulenevalt võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele PlanS § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust, siis ülaltoodud asjaolusid arvestades peaks vastustaja vajalikuks algatada Järveotsa kinnistu suhtes detailplaneering ka juhul, kui kaebuse esitaja seda juba taotlenud ei oleks. Pidades silmas kaebuse esitaja soovi jagada Järveotsa kinnistu 29 krundiks ja arendada kinnistul suures mahus ehitustegevust, samuti arvestades Järveotsa kinnistu omaniku esindaja ja kinnistu naabrite vahel tekkinud õiguslikult segast ja pingelist olukorda seoses juurdepääsuteede ja plaanitava ulatusliku ehitusõigusega, oleks igakülgselt põhjendatud kaasata Järveotsa kinnistu planeeringusse kõik huvitatud osapooled ja viia Järveotsa kinnistu suhtes läbi detailplaneering, mis arvestaks kõikide puudutatud isikute huvidega. Sellest tulenevalt on vastustaja veel täiendavalt seisukohal, et Järveotsa kinnistu suhtes tuleb esmalt läbi viia detailplaneering ning alles peale nimetatud menetluse lõppemist on võimalik arutada, millised võimalused on Järveotsa kinnistu omanikul talle kuuluvat kinnistut jagada või krunte moodustada.

Vastustaja hinnangul on kohalik omavalitsus kohustatud kinnistu jagamise üle otsustamisel arvestama nii MaaKS § 5 lõikes 2 toodud nõudeid kui ka § 13 lõikes 4 sätestatud erinormi kinnisasja jagamatuse kohta. Kaebuse esitaja ei ole Järveotsa kinnistu jagamise taotlemisel kordagi selgitanud ega põhjendanud, millisel eesmärgil ta taotleb kinnisasja jagamist ning kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju muutmist sihtotstarbelist kasutust silmas pidades, st mille poolest muutub Järveotsa kinnistu sihtotstarbeline kasutamine sobivamaks peale kinnistu jagamist kaheks eraldiseisvaks kinnistuks.

Vastustaja on HMS §-s 4 sätestatud delegatsiooninormist lähtuvalt rakendanud kaalutlusõigust ning MaaKS § 5 lõikes 2 toodud maakorralduse läbiviimise nõudeid arvestades leidnud, et antud juhul ei ole Järveotsa kinnistu jagamine kaheks eraldiseisvaks kinnistuks otstarbekas ega põhjendatud. Vastustaja on kaebuse esitajale korduvalt (nt oma 10.03.2008.a korralduses nr 38, 06.03.2008.a kirjas nr 2-2/113) selgitanud, et Järveotsa kinnistu jagamine ei vasta muuhulgas MaaKS § 5 lg 2 p-des 2 ja 5 loetletud nõuetele: terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine, kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse, milles palub kohustada Mäksa Vallavalitsust viima läbi Järveotsa kinnistu jagamine vastavalt Anita Pallopi 22.novembri 2007.a avaldusele ja OÜ GEPA Maaja Ehituskorraldus koostatud katastriüksuse moodustamise toimikule.

Mäksa Vallavalitsus on seisukohal, et vallavalitsusele ei ole A.Pallopi esindaja 22.11.2007 avaldust esitanud, vaid see esitati alles 03.04.2008 koos Järveotsa ja Vesilinnu katastriüksuste moodustamise toimikutega. Kohus on seisukohal, et asjaolu, kas 22.11.2007 tegelikult vallavalitsusse laekus paberkandjal A.Pallopi esindaja avaldus või mitte, ei oma tähtsust. Mäksa Vallavalitsus ei ole kinnistu jagamisest keeldunud seetõttu, et kaebuse esitaja ei ole vastavat avaldust esitanud või et see ei ole tähtaegselt esitatud. Tulenevalt Mäksa Vallavalitsuse 04.02.2008 korraldusest nr 22 (tlk.40), samuti vallavalitsuse 06.03.2008 ja 21.04.2008 vastustest kaebuse esitajale (tlk.7-9), on vallavalitsus olnud teadlik, et kaebuse esitaja soovib Järveotsa kinnistut jagada kaheks ning et kaebaja teostab vastavaid katastrimõõdistustöid. Ei nähtu, et vallavalitsus oleks kaebajalt eelnevalt avalduse esitamist vajalikuks pidanud ja selle esitamist nõudnud. Kohus osundab seejuures, et MaaKS ei näe ette, et maakorralduse osaline ehk kinnisasja omanik peaks eelnevalt küsima kohalikult omavalitsuselt luba kinnistu jagamiseks. MaaKS §

4 lg 3 p 1 kohaselt on maakorralduse läbiviija kohustatud teatama kirjalikult lihtsate maakorraldustoimingute läbiviimisest kahe nädala jooksul enne toimingu algatamist kohalikule omavalitsusele. Seega näeb Maakorraldusseadus ette, et maakorralduse läbiviija, kelleks on MaaKS § 4 lg 1 järgi maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik, teavitab vallavalitsust kirjalikult kaks nädalat enne maakorraldustoimingu läbiviimist. Maamõõtja poolt vallavalitsusele 22.11.2007 esitatud katastriüksuse jagamise plaanist nähtub, et kinnistu jagamisest on vallavalitsust teavitatud, kuna sellele on Mäksa Vallavalitsuse ehitusja keskkonnanõunik teinud kande, et kinnisasja jagamine tuleb kooskõlastada Maaparandusbürooga. Maakorraldusseadus ei ole kinnistu omanikule pannud kohustust eelnevalt küsida luba lihtsate maakorraldustoimingute tegemiseks.

Antud asjas on vaidlus selles, kas on võimalik jagada kinnistut olukorras, kus sama kinnistu osas on algatatud detailplaneeringu menetlus. Kuna vallavalitsuse 04.02.2008 korraldus nr 22, milles vallavalitsus esmakordselt keeldus kinnistu jagamisest, on vallavalitsuse enda poolt tunnistatud kehtetuks, siis selles toodud põhjendusi kohus ei analüüsi. Vallavalitsus oma 06.03.2008 kirjas kaebuse esitajale on andnud seisukoha, et kinnistu jagamine eesmärgiga jagada põllumajandusmaa kõlvik kaheks ei muuda maakasutustingimusi paremaks ja ei ole täidetud maakorraldusseaduse § 5 loetletud maakorraldusnõuded. Samuti on oluliseks peetud Järveotsa kinnistul 15.01.2007 algatatud detailplaneeringut. 21.04.2008 vastuses on vallavalitsus nõustunud oma 06.03.2008 kirjas toodud põhjendustega, lisaks on märgitud, et tekkinud õiguslikult segane olukord vajab maakasutustingimuste täpsustamist ning et katastriüksuste piiride muutmine tuleb lahendada detailplaneerimise teel, mille käigus on tagatud koostöö ametkondade, naabrite ja avalikkuse vahel. Samuti on vastuses välja toodud, et kinnistu jagamise taotlusele ei olnud lisatud selgitust ega ühtegi põhjendust, mis eesmärgil taotletakse kinnisasja jagamist ja kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju muutmist sihtotstarbelist kasutust silmas pidades. Kohtule saadetud vastuses, samuti kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole kaebajale kuuluvat kinnistut võimalik ja otstarbekas jagada põhjusel, et kaebaja taotlusel on algatatud Järveotsa kinnistu detailplaneering ning et detailplaneeringu kehtestamise eskiislahenduses kavandatud kruntide ja juurdepääsuteede paiknemine ei oleks võimalik, kui kinnistu jagada kaheks eraldiseisvaks kinnistuks. Seega on vaidlus põhimõtteliselt selles, kas kinnistu jagamine on võimalik teostada ka olukorras, kus sama kinnistu osas on algatatud detailplaneering.

Maakorralduse läbiviimise korra ja põhimõtted sätestab Maakorraldusseadus. Selle seaduse § 2 lg 2 kohaselt on maakorraldustoiminguteks kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisasja kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. MaakS §

10 lg 1 loeb kinnisasja jagamise lihtsate maakorraldustoimingute hulka, mis viiakse läbi kinnisasja omaniku taotlusel ehk kinnisasja omaniku soovil. Maakorralduse läbiviija on MaaKS § 4 lg 1 järgi maamõõtja. Vastavalt MaaKS § 13 lg 1 jagatakse kinnisasi kinnisasja omaniku soovil selle olemust rikkumata kaheks või enamaks reaalosaks, kusjuures pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi. Kinnisasja jagamisplaan kooskõlastatakse osalistega ehk kinnisasja omanikuga, kelle õigusi maakorraldus puudutab (MaaKS § 13 lg 2 ja § 7 lg 1). Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kinnisasja jagamine on kinnisasja omaniku seadusest tulenev õigus. Kinnisasja ei saa MaaKS järgi jagada ainult siis, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik katastriüksust moodustada ehk kui kinnisasi on jagamatu (MaaKS § 13 lg 4). Kinnisasja jagamatusega ei ole vastustaja ei oma esmases eitavas korralduses ega ka hilisemates kirjalikes vastustes keeldumist põhjendanud. Vastustaja viited tekkivate kinnistute kiildumisele, looduslike piiride mittearvestamisele, maatükkide mittesobimine põllumajanduslikuks tootmiseks on liialt üldsõnalised. Kuna kinnisasja omanik ei ole kohustatud kohalikult omavalitsuselt küsima luba oma kinnisasja jagamiseks, siis on põhjendamatu ka vallavalitsuse vastuses märgitud seisukoht, et kinnistu jagamise taotlusele ei olnud lisatud selgitust ega ühtegi põhjendust, mis eesmärgil taotletakse kinnisasja jagamist ja kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju muutmist. Sellist kohustust ei ole MaaKS kinnisasja omanikule ette näinud. Nagu märgitud, ei ole kinnistu jagamise põhjusena toodud välja asjaolu, et kinnisasi oleks olnud jagamatu – et jagamise tulemusena muutub kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele võimatuks või et ei ole võimalik moodustada katastriüksust.

Vallavalitsus on seisukohal, et kuni algatatud detailplaneeringu menetluse lõppemiseni ei ole võimalik kavandatava detailplaneeringuga hõlmatud kinnistut detailplaneeringu eskiislahendusega vastuolus olevalt jagada.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et ükski seadus ei näe ette, et kinnistu jagamine kui lihtne maakorraldustoiming tuleb läbi viia detailplaneeringu kaudu. Seda ei näe ette ei Planeerimisseaduse § 3 lg 2 ega ka Mäksa Vallavolikogu 15.12.2003 määrusega nr 11 kinnitatud „Mäksa valla ehitusmäärus“. PlanS § 9 lg 11 annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele ei ole PlanS § 3 lg 2 osutatud, kuid see saab toimuda ainult põhjendatud vajaduse korral. Antud juhul ei ole detailplaneeringut algatanud mitte vallavolikogu vaid kaebuse esitaja.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et detailplaneeringu menetlus võib olla takistuseks samaaegselt detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu osas teiste maakorraldustoimingute läbiviimiseks, kuid mitte alati. Tuleb arvestada, et planeerimismenetlus koosneb teatud kindlas järjekorras teostatavatest toimingutest. Kaebajale kuuluva Järveotsa kinnistu puhul ei ole sisuliselt detailplaneeringu koostamise menetlust toimunud, kuna vallavalitsus on 15.01.2007 algatatud detailplaneeringu menetluse juba kahe kuu pärast ehk 12.03.2007 peatanud ja seda kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni. Valla üldplaneeringut antud kohtumenetluse ajal kehtestatud veel ei ole. 2007 a. novembris, kui maamõõtja käis vallavalitsuses kinnistu jagamise plaaniga, oli detailplaneeringu menetlus vallavalitsuse korraldusega peatatud, seega sisuliselt planeeringu koostamist ei olnud toimunud ja ei saanudki toimuda. Detailplaneeringu menetluse peatamise korraldus on vallavalitsuse enda initsiatiivil tunnistatud kehtetuks 03.03.2008, ilma, et oleks ära langenud peatamise alus, ehk ootamata ära valla üldplaneeringu kehtestamist. Nähtuvalt vallavalitsuse 03.03.2008 korraldusest, on detailplaneeringu peatamise korralduse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud just kaebuse esitaja soov kinnistut jagada, mitte see, et peatamise alus oleks ära langenud. Olukorras, kus vallavalitsus oli detailplaneeringu menetluse peatanud, esitas kaebuse esitaja soovi kinnistu jagada kaheks kinnistuks. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et just kinnistu jagamise takistamiseks on vallavalitsus pidanud vajalikuks jätkata detailplaneeringu menetlust. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vastustaja keeldumine kinnistu jagamisest on õigusvastane. Vastustaja poolt esitatud argumendid, et kinnistut ei saa jagada ilma detailplaneeringuta ei ole veenvad. Algatatud detailplaneering oli kaebaja poolt taotluse esitamise ajal staadiumis, kus oli olemas ainult esialgne eskiis. Põhjendatud on kaebuse esitaja seisukoht, et detailplaneeringu koostamist saab jätkata vastavalt kujunenud olukorrale ehk arvestades kahe kinnistuga. Millistes piirides saab kinnistut jagada, lahendatakse maa jagamise ehk maakorraldustoimingu läbiviimise menetluses, mille läbiviimine saab toimuda järgides MaaKS §-s 5 sätestatud nõudeid.

Kohus nõustub siin kaebuse esitajaga, et vastustaja poolt on rikutud antud juhul hea halduse põhimõtet. Vallavalitsus ei ole pidanud vajalikuks kaebuse esitajat eelnevalt informeerida detailplaneeringu menetluse jätkamise vajadusest ja võimalusest ega tema seisukohtade ärakuulamist. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vallavalitsus ei ole kaebaja arvamust ja seisukohta küsinud ei detailplaneeringu menetluse peatamise ega jätkamise korral, ega ka kinnistu jagamise mittelubamise korral.

Kaebuse esitaja on taotlenud, et kohus kohustaks vallavalitsust viima läbi Järveotsa kinnistu jagamine vastavalt kaebuse esitaja 22.11.2007 avaldusele ja OÜ GEPA Maaja Ehituskorralduse koostatud katastriüksuse moodustamise toimikutele. Kohus on seisukohal, et kohtul puudub õigus teha vallavalitsusele ettekirjutust, kuidas ja millistest piirides tuleb maa jagada. Kohus ei ole maakorraldustoimingu läbiviija ega oma pädevust haldusorgani asemel otsustada, kas maamõõtja poolt esitatud maa jagamise plaan vastab MaakS §-s 5 esitatud nõuetele. Kinnistu jagamise konkreetsed piirid ja moodustuvate kinnistute suurused pannakse paika maakorraldustoimingu tegemise käigus, mitte kohtumenetluses. Antud asjas ei ole maa jagamist toimunud, ega piire määratud. Kohus saab tunnistada vallavalitsuse keeldumise kinnisasja jagamisest õigusvastaseks ning kohustada vallavalitsust menetlema kaebuse esitaja soovi (taotlust) kinnistu jagamiseks.

Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt õigusabikulud summas 10325 krooni ja riigilõiv 80 krooni. Vastustaja taotleb kaebuse esitajalt välja mõista õigusabi kulud summas 27 346,50 krooni. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus antud asjas rahuldab kaebuse osaliselt, jätab kohus poolte kantud kohtukulud poolte endi kanda. Esitatud materjalide kohaselt on kaebuse esitaja Anita Pallopi õigusabikulud tasunud Väike- Agali KVA ehk mitte kaebuse esitaja ise. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3- 1-28-03 märkinud: „ Halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellel ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud“.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja esindaja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et õigusabikulud antud haldusasjas on OÜ Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus tasunud Väike- Agali KVA OÜ 16.07.2008.a. Kohus arvestab siin ka kaebuse esitaja poolt peale kohtuistungit esitatud advokaadibüroo väljavõtet, mis kinnitab kohtuistungil Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus teatise ja aruande õigsust (tlk. 62, 64, 70).

Eda Muts kohtunik