2-08-52468/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-52468 Tsiviilasi D G hagi S G vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D G (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja S G (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev

18. september 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja D G Kostja S G

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada S G (isikukood xxx) ja D G (isikukood xxx) abielu, mis sõlmiti 01. märtsil 2002.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 52.

Pärast abielulahutust taastada hageja poolt enne abiellumist kantud perekonnanimi, milline on T.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendus

01.08.2008.a esitas D G kohtule hagi S G vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu oli registreeritud 01.03.2002.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, akti kanne nr 52. Abielust omavad pooled last G G, kes elab koos hagejaga aadressil xxx. Alates 01.06.2008.a lõpetasid pooled kooselu ja abielusuhted. Hageja hakkas elama aadressil xxx oma vanemate juures. Käesoleval ajal on suhted poolte vahel lõppenud ja taastada neid pole võimalik. Kostja keeldub abielu vabatahtlikult lahutamast, seepärast on hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Hageja soovib lahutada abielu, kuna abielusuhete jätkamine on võimatu.

Kostja vastus

Kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas kostja S G hagi kuid vaidles vastu hagiavalduses toodud asjaoludele, et kostja ei soovi lahutada abielu vabatahtlikult. Kostja on nõus, et peresuhted lõppesid 01.06.2008.a ning hageja pakkus lahutada abielu. Kostja oli sellega nõus, kuna ta ei saa sundida hagejat jätkata abielu. Hageja pidi märkima täpse päeva, millel pooled esitavad avalduse abielu lahutamiseks Perekonnatalituses. Selle asemel hageja pöördus kohtusse. Kostja on nõus lahutama abielu ning kui hageja soovib seda teha kohtu kaudu, siis palub kostja kõik kohtukulud jätta hageja kanda.

Menetluse käik

Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja jäi arvamusele, et abielusuhteid taastada ei saa. Kostja võttis tihti napsu, kasutas kätejõudu. 20.07.2008.a lõi kostja aknad sisse ema korteris ja naabritel. Kostja käitub agressiivselt, käis tööl hageja juures skandaalitsemas. Selle kohta tegi hageja avalduse Politseiprefektuuri. Lapse võtab kostja ainult laupäeval. Pühapäeval keeldus last võtmast. Laps läheb sügisel kooli, laupäeval tal on tunnid ja pühapäeval tal oleks parem suhelda isaga. Hageja rääkis kostja isaga ja palus, et ta oleks vahendajaks poolte suhetes. 31.07.2008.a hageja isa läks pojaga jalutama. Kostja sai temaga kokku ja tuli kallale. Peale kaklust isaga andis hageja hagi kohtusse. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kaks korda kostja lõi teda, kolmandal korral ajas lapsega kodust välja. Palub anda talle tagasi perekonnanimi T.

Kostja on nõus abielu lahutama. Tunnistas, et jõi alkoholi pidudel. Kätejõu kasutamist ei tunnistanud. Selgitas, et kui oli ostetud korter, võtsid nad pangalaenu remondi tegemiseks. Abikaasa elas ema juures. Kui remont oli valmis, hageja ütles, et ei soovi koos elada. Aknaid kostja sisse ei löönud. Hagejaga alguses oli kokkuleppe, et nad lähevad rahulikult lahku, kuid hageja andis hagi kohtusse. Lapse andis hageja kostjale tavaliselt laupäeval. Hiljem last ei andnud ka kostja isale. Kostja pöördus Sotsiaalabiametisse, kus talle selgitati, et tal on õigus võtta last jalutama. 31.07.2008.a kohtas kostja äia 13. kooli juures lapsega ning selgitas, et ta on õigus lapsega jalutada. Kui talle keelduti, helistas kostja politseisse. Siis äi lõi kostjat kolm korda vastu pead. Hageja ei anna last kostjale ja kostja isale.

Kohtu seisukoht

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi abielu jätkamist, siis kuulub hagi rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja soovib oma abielueelset perekonnanime taastada.

Kohus selgitas kostjale kohtuistungil lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda.

Hagi on rahuldatud perekonnaseaduse § 29 alusel ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 467 lg 1, 468 lg 3, 632 lg 1, 633 lg 1, 468 lg 3.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik