2-08-29216/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder

Määruse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-29216 Tsiviilasi Oru Vallavalitsuse avaldus alaealistele isikutele eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Oru Vallavalitsus (registrikood 75011702, asukoht Linnamäe 81001 Lääne maakond) Esindaja Vaike Paaliste asjast puudutatud isikud:

• S. N. ();

• L. S. ();

• L. S. (); alaealiste esindaja vandeadvokaat Sulev Raudsepp(OÜ Raudsepa Advokaadibüroo reg. nr. 10409084 Harju 1, Tallinn 10146) Menetlustoiming eestkostja määramine RESOLUTSIOON

1. Määrata eestkoste alaealiste L. ja L. S. üle.

2. Määrata L. S. ( )ja L. S. ( ) eestkostjaks S. N. ( ). Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

Menetluskulud jätta riigi kanda. Määrus saata välja menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, Tallinna Ringkonnakohtule, määruse teinud kohtu kaudu.

ASJAOLUD Oru Vallavalitsus esitas 08. juulil 2008.a. kohtule avalduse alaealistele L. ja L. S.le (S.) eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on L. ja L. S. orvud. Laste ema M. S. suri 22. 11. 2006 ja isa G. S. 19.03. 2007.

Alates septembrist 2007 elavad lapsed oma isa õe S. N.e juures X külas, X vallas ja õpivad X keskkoolis. Lastele on S. N.e peres tagatud eakohane arengukeskkond, õppimisvõimalused ja turvatunne. Pere majanduslik olukord võimaldab katta laste ülalpidamis-koolitus ja muud eluks vajalikud kulud. Lastel on kujunenud usalduslikud suhted ja tihe emotsionaalne side. Lapsed kuuluvad ühisesse perekonda teiste pereliikmetega . Nad on uue elukorraldusega hästi kohanenud ja soovivad jääda S. N.e perekonda.

S. N. on avaldanud soovi saada laste eestkostjaks. Eestkosteasutuse hinnangul on tal sobilikud iseloomuomadused ja piisav materiaalne võimalus, et võimaldada lastele turvaline ja täisväärtuslik kasvamine ja arenemine. Oru Vallavalitsus taotleb L. S.le ja L. S.le eestkostja määramist. Eestkostjaks palub avaldaja määrata S. N.e.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse § 92 järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Perekonnaseaduse § 93 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Oru Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ alaealistele L. S. ja L. S. eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on laste vanemad surnud. Käesoleval ajal elavad nad oma isa õe

S. N.e juures ja on tema kasvatada. Kohus määras alaealiste esindajaks advokaadi, kes on seisukohal, et eestkostja määramine on alaealiste enda huvides vajalik. Kohus kuulas ära ka alaealised, kes kinnitasid, et on uues peres kohanenud ja tunnevad seal end turvaliselt. Keegi menetlusosalistest Oru Vallavalitsuse taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Perekonnaseaduse § 95 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Oru Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata alaealiste eestkostjaks nende isa õde S. N.. Vallavalitsus leiab, et S. N. on sobiv isik laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks. S. N. on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks eestkostjaks /t.l.4/. Kohus on veendunud, et S. N. on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Perekonnaseaduse § 96 tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud.

Perel on olemas materiaalsed võimalused laste eest hoolitsemiseks. Lastele on loodud kõik võimalused eakohaseks arenguks ja turvaliseks eluks. Kohus on veendunud, et eestkostja määramine on vajalik laste huvides. Perekonnaseaduse § 98 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Perekonnaseaduse § 99 järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 100 järgi

(1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.

(2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega.

(3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. TsMS § 172 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna eestkoste määramine on toimunud eelkõige alaealise huvisid silmas pidades , jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526, 554, 557 ja 661.

Külli Mõlder kohtunik