3-08-894/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-894 Haldusasi Liina-Regina Lõoke kaebus Jõgeva Linnavalitsuse 20. juuli 1999 ehitusloa nr 153 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27. augusti 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Liina-Regina Lõoke määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 27. augusti 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

20.07.1999 andis Jõgeva Linnavalitsus Jõgeva linnas X 83 kinnistu omanikule Alari Päärenile ehitusloa nr 153 X 83 elamu laiendamiseks. 07.05.2008 saabus halduskohtusse Liina-Regina Lõokese kaebus Jõgeva Linnavalitsuse 20.07.1999 ehitusloa nr 153 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja palus lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks, leides, et sai ehitusloast teada 18.02.2008, kui pöördus Jõgeva Linnavalitsusse, ning et tema jaoks hakkab kaebetähtaeg kulgema HKMS § 9 lg 9 alusel. Juhul kui kohus leiab, et kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, palus kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistada, tuues tähtaja möödalaskmise põhjuseks asjaolu, et kaebaja ema Miralda Ivan haigestus 1994. a ja jäi voodihaigeks ning kaebaja sai Jõgeva linnas asuva X 81 kinnistu omanikuks pärast ema surma 25.04.2007 pärimistunnistuse alusel.

Jõgeva Linnavalitsus oli tuginedes HKMS § 9 lg 5 ja Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-66-04 seisukohal, et enne 01.01.2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu peale oli tuvastamiskaebust võimalik esitada kuni 1. jaanuarini 2005, kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja asja menetlus tuleb lõpetada. Linnavalitsus leidis, et kaebuse esitamise tähtaega ei peaks ennistama. Vastuseks teabenõudele on kaebajale väljastatud 20.07.1999 ehitusluba nr 153. Kuivõrd kaebaja ei ole ehitusloa väljastamise menetluse osaliseks, ei olnud linnavalitsusel kohustust talle ehitusluba varasemalt väljastada. Ehitusluba on 20.07.1999 registreeritud avalikus ehitusregistris. Kaebaja on olnud ehitustegevusest teadlik algusest peale. Linnavalitsusele on X 83 kinnistul toimuva ehitustegevuse peatamiseks avaldusi esitanud nii kaebaja kui ka tema ema juba alates 07.02.2000. Avaldused on esitatud ka 19.02.2004 Jõgeva Maavalitsusele ning 02.06.2005 ja 14.03.2008 Jõgeva Linnavalitsusele. Probleemid, mis on välja toodud kaebuses, on M. Ivan esitanud juba 02.06.2005 avalduses.

Kolmanda isikuna kaasatud A. Päären palus kaebuse esitamise tähtaega mitte ennistada, leides, et kuna X 83 krundi detailplaneering on kinnitatud 1999. a naaberkruntide omanike, kaasaarvatud L.-R. Lõokese, kes oli M. Ivani ametlik hooldaja, allkirjadega, ei saa kaebaja väita, et sai detailplaneeringust teada alles 18.02.2008. Kuna kaebaja oli M. Ivani hooldaja, tutvus ise materjalidega ja oli nendega ka nõus, mida kinnitas oma allkirjaga, on asjas tähtsusetu tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks toodud ema voodihaigeks jäämine.

Tartu Halduskohus jättis 27.08.2008 määrusega L.-R. Lõokese taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasjas menetluse seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Määruse kohaselt on kaebus 20.07.1999 ehitusloa nr 153 õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud tähtaega rikkudes. Vastustaja on viidanud õigesti Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-66-04, milles on märgitud, et kuni 31.12.1999 ei olnud halduskohtule tuvastamiskaebust (HKMS § 6 lg 3 p 1 mõttes) võimalik esitada ning alates 01.01.2000 kuni 31.12.2001 kehtinud HKMS redaktsiooni kohaselt võis taolise kaebuse esitada tähtajatult. 01.01.2002 jõustunud HKMS § 9 lg 5 näeb aga ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Seda, millist tähtaega tuleb kohaldada enne 01.01.2002 antud haldusaktide ja sooritatud toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise taotluse esitamiseks, HKMS muutmise seadus (RT I 2001, 58, 355) ei reguleerinud. Halduskolleegium on arvamusel, et kolmeaastast vaidlustamise tähtaega tuleb enne 01.01.2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse esitamisel hakata arvestama sätte jõustumisest. Seega oli enne 01.01.2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu peale tuvastamiskaebust võimalik esitada kuni 01.01.2005. Halduskohus jagab Riigikohtu seisukohta ja leiab, et käesolevas asjas oli kaebust võimalik esitada kuni 1. jaanuarini 2005. Kohus leidis, et kaebaja toodud põhjused tähtaja möödalaskmiseks ei ole mõjuvad. Kohus ei sea kahtluse alla kaebaja ema haigestumist 1994. a ja tema voodihaigeks jäämist, kuid ei pea seda mõjuvaks põhjuseks HKMS § 12 lg 3 tähenduses. Kaebuse esitajaks ei ole M. Ivan, vaid L.-R. Lõoke. Kaebus on esitatud ligi poolteist aastat pärast kaebaja ema surma ja kaebaja X

81 kinnistu omanikuks saamist. HKMS § 9 lg 9 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kaebuse materjalidest nähtuvalt pidi kaebajale olema teada, et võib olla väljastatud ehitusluba, mis võib tema huve kahjustada. Kaebaja pöördus linnavalitsusse vastava teabenõudega alles 18.02.2008. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et on antud välja haldusakt ja see akt võib tema huve kahjustada, peab puudutatud isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme asjaolude väljaselgitamiseks ja temale akti teatavakstegemiseks. Kaebetähtaeg võib kuuluda ennistamisele ainult siis, kui ta on seda teinud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

L.-R. Lõoke taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti tõlgendanud HKMS § 9 lg 9 ning jätnud kohaldamata HKMS § 12 lg 3. X 81 kinnistu omanik M. Ivan ei olnud suuteline ennast kaitsma oma eluajal. L.-R. Lõoke sai omanikuks 25.04.2007 ja esitas haldusaktist teada saades HKMS § 9 lg 9 järgi õigeaegselt kaebuse halduskohtule. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ka 31.12.2004 (3-660/04), kuid kohus tagastas selle puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebaja ei teadnud sel ajal ehitusloa olemasolust ning ei osanud leida HKMS §-le 6 õiget alust. Kaebaja ei saanud ka aru, mis on need puudused ning tähtaeg möödus ja kohus tagastas kaebuse. Kaebaja ema M. Ivan oli voodihaige: ajuveresooned lõhkesid teatud aja tagant, mille tulemusena oli parem kehapool halvatud, nägu viltu, rääkimine katkendlik ja seosetu, neelamine takistatud, ei saanud kõndida ega ilma abita voodi äärele istuma, kasutas mähkmeid, teda tuli sööta, veresoonte lõhkemisega kaasnesid tugevad peavalud. Ema põetamine mõjutas kaebaja psüühikat, ta oli magamata, väsinud ja depressioonis.

Perearst kirjutas kaebajale rahusteid ja unerohtu. Mõnel korral pani perearst ema kaheks nädalaks haiglasse, et kaebaja saaks puhata. Kui kaebaja oli puhanud ja kui see periood langes kokku ema taastumise perioodiga, arutas ta emaga naabri majaehitust, kirjutas kirja-vaide (07.02.2000) ning järelepärimisi linnavalitsusele ja maavalitsusele. Kaebaja ema ei olnud kirjeldatud seisundis suuteline ennast kohtus kaitsma. Kaebaja sai X 81 kinnistu omanikuks 25.04.2007 ning alles siis tekkis tal kohustus kaitsta oma kinnistut (PS § 32; § 35). Sel hetkel ei olnud kaebaja veel psüühiliselt valmis minema kohtusse. 2007 septembris alustas kaebaja uuesti materjalidega ja seadustega tutvumist.

Esitas 21.09.2007 riigi õigusabi taotluse Jõgeva kohtumajale. Advokaadiks määrati Ivo Kütt, kes aga taandas ennast huvide konflikti tõttu. 12.02.2008 määrati uueks advokaadiks Anne Vissak. 18.02.2008 käis kaebaja linnavalitsuses ja sai X 83 ehitusprojekti põhiplaani pealtvaatest koopia. Kaebaja küsis ka, kas on olemas ehitusluba, mille peale vastati, et on olemas ning öeldi ehitusloa number ja väljaandmise kuupäev. A. Vissakule 03.03.2008 probleemi tutvustades leiti, et puudub koopia ehitusloast. Pärast A. Vissakuga kohtumist tutvus kaebaja planeerimisja ehitusseadusega, kust sai teada milliseid haldustoiminguid pidi linnavalitsus seaduse järgi tegema.

Kaebaja esitas 05.03.2008 päringu haldusaktist ja haldustoimingutest koopiate saamiseks ning läks koopiatele järgmisel päeval linnavalitsusse järele. Kolmandal kohtumisel teatas A. Vissak, et ei saa kaebajat esindada, kuna linnavalitsuses töötab juristina tema kursusekaaslane ja sõbranna Helina Madal. Kaebaja koostas ise kaebuse ja edastas selle õigeaegselt, kuid vigadega. Koos kaebusega esitas kaebaja halduskohtule ka riigi õigusabi taotluse. Kohus leidis, et kaebaja on suuteline ennast ise esindama. 14.03.2008 pöördus kaebaja linnavalitsuse poole, et linnavalitsus tühistaks ise enda poolt välja antud haldusakti, mis on vastuolus seadusega.

Ehitusloast sai kaebaja esimest korda teada 18.02.2008. Kaebaja ema pöördus 07.02.2000 linnavalitsuse poole, teatades, et ei ole nõus naabri ehitusega. Seda kirja oleks pidanud linnavalitsus võtma kui vaiet haldusmenetluse seaduse tähenduses. Ema küsis kirjas ehitusprojekti, kuid vastuses edastati koopia ainult detailplaneeringust. Ka järgnevates vastustes ega maavalitsuse vastustes ei ole mainitud ehitusluba. Linnavalitsus oleks pidanud astuma samme selleks, et mõistuseta omanikule tagada õiguskindlus. Hooldajal ja omanikul on erinevad õigused, kohustused ja vastutus.

Detailplaneeringule andis kaebaja 03.07.1999 allkirja, saamata enne emaga nõu pidada, kuna ema magas. Kaebajal jäi detailplaneeringuga tutvumiseks aega 5 minutit, mis on ebamõistlikult lühike aeg, et teha õige otsus. A. Päären vastas kaebaja küsimustele, et ehitab maja oma maa peale, lubas sadeveed oma kinnistule juhtida läbi keldri ja ka lume jätta oma kinnistule, kaebaja uskus teda. Enne allkirja andmist nägi kaebaja, et kolm inspektsiooni – nende seas päästeteenistus, olid oma nõusoleku andnud. A. Päären oleks pidanud M. Ivanile esitama tutvumiseks detailplaneeringu ja projekti koos vähemalt kaks nädalat enne volikogu istungit, et hinnata nende dokumentide õigsust ja kõrvutada maa ostu plaanidega.

A. Päären oli näidanud ehitusprojekti kaebaja elukaaslasele, kes on asjas kõrvaline isik. Augustis tutvus kaebaja maa ostu-müügija asjaõiguslepinguga ja X 81 majavalduse krundi plaaniga ning teatas samal päeval A. Päärenile, et detailplaneeringus on viga ja see tuleb parandada. Kaebaja teatas sellest ka linnavalitsuse arhitektile. A. Päären oli 1999. a augustist teadlik, et detailplaneering on tehtud naabri maale ja et tal ei ole õigust naabri kinnistule ehitada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Jõgeva Linnavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus valesti tõlgendanud HKMS § 9 lg 9 ning on kohaldanud HKMS § 12 lg 3. Ehitusluba nr 153 on X 83 omanikule A. Päärenile väljastatud 20.07.1999. Ehitusloa väljastamise ajal oli X 81 omanikuks kaebaja ema M. Ivan, kes suri 03.09.2006. Kuigi M. Ivan esitas erinevaid avaldusi nii linnavalitsusele kui ka maavalitsusele, ei ole ta kuni oma surmani pöördunud kohtu poole ehitusloa vaidlustamiseks. Mööndes, et M. Ivani tervis oli sedavõrd halb, et ta ise ei oleks suutnud kohtusse pöörduda, oli tema nimel kaebuse esitamise õigus L.-R. Lõokesel, kellele M. Ivan oli 07.01.1998 teinud tähtajatu üldvolikirja. L.-R. Lõoke sai X 81 kinnistu omanikuks 25.04.2007, kaebuse esitas ta kohtusse alles 07.05.2008, s.o rohkem kui aasta hiljem. Määruskaebuses on esitatud rohkelt subjektiivseid põhjendusi varasema kaebamise võimatuse kohta, kuid esitatud põhjendused ei ole objektiivsed takistused kaebuse tähtaegselt esitamisele. Asjaolu, et kaebaja sai ehitusloa linnavalitsuselt teabenõude vastusena kätte alles 06.03.2008, ei oma asjas olulist tähendust, kuna kaebaja ei ole ehitusloa subjektiks ning ehitusloa kehtivus ei sõltu selle teatavaks saamisest kolmandatele isikutele. Määruskaebuses on kaebaja kinnitanud, et on halduskohtusse samal teemal kaebuse esitanud 31.12.2004, kuid puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu jäi kaebus käiguta. Tuginedes HKMS § 11 lg 31 p 2 ei ole kaebajal võimalik samas asjas sama nõudega pöörduda kohtu poole.

A. Päären leidis, et taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei peaks rahuldama, jäädes varemesitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27. augusti 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. HKMS § 9 lg 5 kohaselt kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Antud juhul on kaebuse esitaja taotlenud Jõgeva Linnavalitsuse 20. juuli 1999 ehitusloa nr 153 õigusvastasuse kindlakstegemist.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-66-04 leidnud, et enne 1. jaanuari 2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebust oli võimalik esitada kuni

1. jaanuarini 2005. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebuses toodud põhjused tähtaja möödalaskmiseks ei ole mõjuvad. Asjaolu, et kaebuse esitaja ema M. Ivan oli haige ja vajas hoolitsust ei takistanud L.-R. Lõokese poolt kaebuse esitamist. Pealegi on kaebuse esitaja esitanud kaebuse poolteist aastat peale seda kui ta sai kinnistu omanikuks HKMS § 9 lg 9 sätestab, et kui haldusakt ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kaebuse esitaja on ka ise kinnitanud, et juba 2000. a pöördus tema ema linnavalitsuse poole seoses naabri poolt teostava ehitusega. Seega oli kaebuse esitajal kui oma ema täieõiguslikul esindajal võimalus pöörduda linnavalitsuse poole vajalike dokumentide, sh ehitusloa, saamiseks ning selle vaidlustamiseks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse esitaja enda kaebusest on arusaadav, et ta oli haldusaktist muul viisil teada saanud ning seega on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et HMS § 67 lg 1 alusel oli kolmandal isikul A. Päärenil alus uskuda, et talle 1999. a väljastatud ehitusluba jääb kehtima.

Maili Lokk

Viivi Tomson Agu Timmi