2-08-11682/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-08-11682

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots,sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07.10.2008.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja

Tsiviilasja number 2-08-11682 Tsiviilasi A.A.`i hagi A.A.`i vastu lapse ülalpidamiseks elatusraha nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja : A.A., lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostja :A.A. 17.09.2008.a. RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 60 lg.1, § 61 lg.1,2,3,4; § 70 lg.1 ja TsMS § 162 lg.1, § 403 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 Rahuldada A.A.`i hagi. Välja mõista A.A.`ilt elatusraha A.A.`i kasuks lapse A.A.`i, sünd xx xx xxxx x ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 27.03.2008.a. 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. 30.06.2013.a. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja A.A.`i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul , alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

2-08-11682

2 (3) Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Pooltel on alaealine laps A.A., sünd xx xx xxxx x Laps elab alates 2006.a. novembrist alaliselt hageja juures. Enne seda elas laps vaheldumisi ema ja isa juures. 07.01.2008.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-07-43421 on lapse elukohaks määratud hageja elukoht. Kuni 2008.a. aprillini laekusid kõik riigi poolt antud abirahad (lapsetoetus 300 krooni ja kooliraha 450 krooni) kostja arvele. Kostja toetus lapse ülalpidamiseks on minimaalne s.o. 100 – 200 krooni kuus.Lapse vajadused järjest kasvavad, kuid kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatusraha. Seega palub hageja elatusraha lapse ülalpidamiseks välja mõista kohtuotsusega alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest s.o. 27.03.2008.a. miinimummääras 2175 krooni kuus.

Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Ta kasvatas last üksinda 2001 aastast – 2006 aastani. Hageja toetus oli olematu. Kokkusaamised isaga olid lapsel siiski regulaarsed. Kostjal on uus pere ja poeg J-M. , kes on 4-aastane. Samuti on elukaaslasel eelmisest suhtest tüter G. ja elukaaslane tasub tema ülalpidamiseks igakuiselt 900 krooni. Kostja igakuine põhipalk on 4500 krooni, millele lisanduvad väljateenitud boonused. Elukaasalne töötab OÜ- s xxxxxx, mis tegeleb rehvitööde ja rehvide müügiga töötasuga 7560 krooni kuus. Seega on pere sissetulek kokku 12 060 krooni kuus. SEB pangast on võetud pangalaen. Kokku kulutab pere 12 060 krooni, mille sees on ka A. taskuraha 250 krooni kuus. Ta on paigutanud raha lapse väärtpaberikontosse, et täisealiseks saamisel oleks lapsel ressursse, millega elu alustada. Seega summa mida hageja nõuab on utoopiline ja kostjal pole võimalust sellist summat lapse ülalpidamiseks tasuda. Nädala lõppudel on A. kostja juures xxxxx xxxxxxxx. Lapsel tuleb varsti klassiekskursioon, mille maksumusest on kostja osa võtud ja tasunud 643 krooni. Samuti annab ta lapsele taskuraha. Mõeldes lapse tervisele on ta ostnud lapsele vitamiine.

Menetluse käik Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatusraha 2175 krooni alates 27.03.2008.a.

Kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu leides, et ta on lapse ülalpidamisest kogu aeg osa võtnud. Ta ei ole võimeline tasuma hageja nõutud summat. Ta on nõus tasuma 1000 krooni kuus. Tal endal on veel üks alaealine laps ja elukaaslasel on tütar, keda ta peab ülal pidama.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hagejal ja kostjal on alaealine laps A.A., sünd xx xx xxxx x Laps elab hageja juures. Pärnu Maakohtu määrusega 2-07-43421 07.01.2008.a. on lapse A.A.`i elukohaks määratud isa A.A.`i elukoht. Hageja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha tasunud. Kostja ise ei ole kohtule ka sellekohaseid tõendeid esitanud. Vastavalt PkS § 60 lg.1 vanem on kohustatud ülal pidama oman alaealist last. PkS § 61 lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud tuleb elatusraha välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega. Hageja nõuab elatusraha maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest s.o.27.03.2008.a. ja elatusraha tuleb välja mõista sellest ajast vastavalt PkS § 70 lg.1 ja TsMS § 486 lg.4 ja § 491 lg.3. PkS § 61 lg.2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõuab elatusraha 2175

2-08-11682

3 (3) krooni kuus. Lapse vajadused selles osas on põhjendatud, kuna antud summa on seadusandja poolt kehtestatud miinimum elatusrahamäär. PkS § 61 lg.4 järgi on miinimum elatusrahamäär pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2008.a. on 2175 krooni kuus. Kostja töötab OÜ-s xxxx xxxx alates 20.09.2007.a. ja tema 6 kuu keskmine (dets 2007 – mai 2008) netotöötasu on 7097 krooni. Kostja väited, et tal pole miinimummääras võimalik elatusraha tasuda, pole põhjendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid , mis annaksid aluse elatusraha välja mõista väiksemas summas , kui hageja nõuab. Kostja väitel on tal veel teine alaealine laps J.M.J., kes on 4 aastane. Kostja arvestuse kohaselt on tema elukaaslase töötasu 7560 krooni kuus. Seega on pere sissetulek keskmiselt 7097 + 7560=14 657 krooni kuus. Kostja arvestuse kohaselt on väljaminekud kuus 12 060 krooni. Seega ei ole kostja tõendanud, et elatusraha väljamõistmisel miinimummääras jääks tema teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samuti Tulumaksuseaduse § 19 lg.1 järgi tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse v. kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe v. pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PkS § -dele 61-64. Samas Tulumaksuseaduse § 24 järgi residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse § 19 lg.1 kohaselt.

PkS § 61 lg.3 kohaselt vanema varalise seisundi v. lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatusraha suurust muuta.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik