2-08-9226/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-08-9226

1 (6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-08-9226

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 06. oktoober 2008.a kl 16.15

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi S.H.`i hagi T. H. vastu abielu lahutamise nõudes ja T.

H. vastuhagi S. H.`i vastu ühisvara jagamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

23. september 2008.a

Istungil osalenud isikud Hageja/vastukostja S. H. ja tema esindaja A. E.;

Kostja/vastuhageja T.H..

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada S. H.`i (isikukood xxx, elukoht Xxxx) ja T. H. (dokumentides ka H., isikukood xxx, elukoht Xxxx) vahel 17. juunil 2005.a Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. 181).

3. Jätta alaealine laps J. H. (isikukood xxx) kostja T. H. kasvatada.

4. Rahuldada T. H. vastuhagi ühisvara jagamise nõudes.

5. Jagada poolte ühisvara, jättes T. H. ainuomandisse kinnistu asukohaga Xxx, kinnistusregistriosa nr 98108, sõiduauto Volkswagen Passat reg. Nr 589 AVB ja köögimööbel koguväärtusega 1 028 000 krooni ning jätta talle tasuda pangale tagastamata laenu jääk 249 000 krooni.

6. Välja mõista T. H.’lt S. H.`i kasuks rahaline hüvitis 389 000 (kolmsada kaheksakümmend üheksa tuhat) krooni.

7. Välja mõista T. H.’lt riigituludesse riigilõiv 39 500 (kolmkümmend üheksa tuhat viissada) krooni. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusaravele nr. 221023778606 AS-is Swedbank või nr. 10220034796011 AS-is SEB Pank viitenumbriga 2900072136 30 (kolmekümne) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Vastaselt jõhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.

2-08-9226

2 (6)

8. Jätta kõik abielu lahutuse asja menetluskulud poolte enda kanda. Välja mõista S. H.’ilt T. H. kasuks ühisvara jagamise nõudelt tasutav riigilõiv 39 500 (kolmkümmend üheksa tuhat viissada) krooni.

9. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnale muudatuste tegemiseks perekonnaseisuaktis ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigieelarvesse riigilõivu tasumise tagamiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 11. märtsil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 17.06.2005.a. Abielust on 04.09.2005.a sündinud tütar J. H.. Abielusuhted lõppesid 01.06.2007.a. Kostja ei ole nõus lahutama abielu perekonnaseisuosakonnas.

2. Hageja palus lahutada abielu kostjaga ja jätta poolte alaeline tütar kostja jurde elama.

KOSTJA VASTUS HAGILE. VASTUHAGI

3. 27. märtsil 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud, leides, et abielusuhteid on võimalik säilitada. Kostja väitel, vale on hagiavalduses toodu abielusuhete 01.06.2007.a lõppemise kohta. Tegelikult abielusuhted katkesid 2008.a veebruarikuus. Kostja teatas, et poolte laps vajab isa ja leidis, et abielu on võimalik säilitada.

4. Samal kuupäeval esitas T. Hodyreva vastuhagi S. Hodõrev`i vastu ühisvara jagamise nõudes. Vastuhagi kohaselt 14.10.2005.a võtsid pooled pangast laenu ja soetasid elamu asukohaga Xxxx. Kinnistuväärtuseks on 1 000 000 krooni. Lisaks abielu kestel on soetatud sõiduauto VW Passat väljalase 2002.a, mille väärtuseks on 20 000 krooni ja köögimööbel samuti 20 000 krooni väärtusega. Pooltel on tagastamata pangalaen summas 250 000 krooni.

5. Vastuhageja palus jagada ühisvara, jättes kogu vara vastukostjale ning mõistes vastuhageja kasuks välja hüvitise summas 395 000 krooni.

TAOTLUS MENETLUSABI SAAMISEKS

6. Koos vastuhagiga esitatud taotluses taotles vastuhageja vabastada teda riigilõivu tasumisest, põhjendusel, et vastuhageja materiaalne seisund ei võimalda maksta riigilõivu. Taotluse esitaja on lapsehoolduspuhkusel ja tema ülalpidamisel on poolte ühine laps J. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja sissetulek peretoetus 900 krooni. Tema kuludeks on kulutused toidule

1 500 krooni, transpordikulud 50 krooni, sidekulud 150 krooni. Taotluse esitajale kuulub ½ elamumaad asukohaga Xxx, ning ½ sõiduautost Volkswagen Passat, 2002.a väljalase.

7. Viru Maakohtu 24.aprilli 2008 kohtumäärusega rahuldati menetlusabi andmise taotlus, vastuhageja vabastati riigilõivu maksmisest ühisvara jagamise vastuhagi esitamisel.

ASJA KÄIK JA MENETLUSOSALISTE VASTUSED

2-08-9226

3 (6)

8. 12. mail 2008.a esitatud vastukostja vastuse kohaselt kuulus enne abielu sõlmimist vastukostjale korteriomand elamus aadressil Xxxx, ning vastuhagejale korteriomand elamus aadressil Xxxx, mis on poolte lahusvara.

9. Ühiselt omandati kinnistu aadressil Xxxx, milleks võeti pangalaenu. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja 6 kuu jooksul tagastama pangale laenusummast ennetähtaegselt 200 000 krooni. Laenu kustutamiseks leppisid pooled kokku, et laenu tasumiseks võõrandavad oma korteriomandid. Vastukostja võõrandas oma korteriomandi 200 000 krooni eest. Käesolevaks ajaks on tasumata laenu jääk 250 000 krooni. Vastukostja leidis, et perekonna rahalised vahendid suurenesid 200 000 krooni võrra tema lahusvara arvelt.

10. Vastukostja ei nõustunud vastuhageja poolt pakutud ühisvara jagamise viisiga ning palus jagada ühisvara, jättes enda ainuomandisse kinnistu Xxxx, väärtusega 1 000 000 krooni ning elamusse paigaldatud köögimööbel väärtusega 20 000 krooni ning vastuhageja omandisse sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr. 589 AVB. Vastukostja jätab enda kanda laenujäägi summas 250 000 krooni ning maksab vastuhagejale rahalist hüvitist summas 175 000 krooni.

KOHTUISTUNG

11. Kohtuistungil palusid hageja ja tema esindaja lahutada poolte abielu ja jätta alaealine tütar Jekaterina elama ema juurde. Nad tegid kostjale kompromissi ühisvara jagamise osas, mille kohaselt jääb vastuhagejale kinnistu, sõiduk ja köögimööbel, koguväärtusega 1 040 000 krooni ja soovib vastuhagejalt rahalist hüvitist 595 000 krooni. Ühisvara jagamise küsimuses palus vastukostja esindaja kalduda kõrvale võrdsuse põhimõttest ja võtta arvesse vastukostja isiklikku panust, et tema vallasvara müügist saadud raha läks poolte ühisvara hulka. Vastukostja hindas sõiduauto Volkswagen Passati praeguseks maksumuseks 8 000 krooni, kuna sõiduki tegelik väljalase on 1991.a. Samuti leidis ta, et ka kinnistu väärtus on langenud ning hinnaks on 800 000 krooni. Kuna vastuhageja selle väärtusega ei nõustunud, nõustus kostja varem märgitud väärtusega 1 000 000 krooni.

12. Kostja nõustus hagiga abielu lahutamise ja lapse ema juurde elama jätmisega. Ta ei nõustunud hageja poolt pakutud kompromissiga ühisvara jagamise osas. Ta nõustus jätma endale kogu vara ning kohustused panga ees ja maksma vastukostjale hüvitisena 395 000 krooni. ei nõustunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus tutvunud hagiavalduste ja vastustega hagidele, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et nii hagi kui ka vastuhagi avaldused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

Abielu lahutamise nõue

14. Abielutunnistuse kohaselt poolte abielu sõlmiti 17. juunil 2005.a Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas (t.lk. 3). Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus, sest väidab, et kohtuväliselt ei olnud võimalik abielu lahutada, kuna kostja sellega nõus ei olnud.

15. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis 5. PkS §26 ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

2-08-9226

4 (6)

16. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Kohus vastavalt TsMS §346 lg2 kuulas pooli isiklikult ära. Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt nende vahelised suhted on lõppenud, hageja väidab, et abielulised suhted lõppesid 2007.a juunikuus. Kostjal ei ole vaidlust abielusuhte lõppemise vastu, oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil kostja on kinnitanud, et tegelikult abielulised suhted on lõppenud alates veebruarist 2008.a. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud.

17. Hageja ei soovinud menetluse peatamist. Hageja enam ei soovi koos kostjaga elada ega abielu säilitada. Kuigi kohtuistungil soovis kostja menetluse peatamist, lootes, et abielu on võimalik säilitada, siiski nõustus ta abielu lahutamisega. Seega tegelikult ei soovi pooled enam abielu taastada, kohtuistungil selgelt väljendatud nende tahteks oli abielu lahutamine.

18. Kohus menetleb asja alates 11.03.2008.a, s.o umbes 7 kuud. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, oma vastuses hagile ja kohtuistungitel ta on nõustunud abielu lahutamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada.

Lapsesse puutuv vaidlus

19. Sünnitunnistuse järgi lapse J. vanemateks on hageja ja kostja (t.lk.4). PkS § 29 lg 3 esimesest lausest lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. Kuna kohus abielu lahutamise osas hagi rahuldab, peab ta PkS §51 alusel ka lahendama lapsesse puutuva vaidluse.

20. Hageja palub jätta laps kostja juurde elama, millega kostja on nõustunud. Kuigi kostja on teatanud kohtule, et elab aadressil Xxxx, siiski kohtuistutungil antud kostja seletuse ja vastuhagi avalduse kohaselt tegelikult elab ta koos poolte ühise lapsega aadressil Xxxx. Poolte laps on kaheaastane. Kostja on tegelenud lapse kasvatamisega lapse sünnist saadik ja on nõus last ka edaspidi kasvatama. Asjaolusid, mis välistaks ka edaspidiselt lapse ema juurde elama jätmist, ei ole tuvastatud. Sellepärast ka selles osas kohus rahuldab hagi ja jätab lapse kostja juurde elama.

Vastuhagi ühisvara jagamises

21. Viru Maakohtu kinnistusosakonna 26.02.2008.a elektroonilise tõendi kohaselt 02.11.2005.a kanti vastukostja kinnistu Xxxx, kinnistu registriosa nr 98108 omanikuna kinnistusraamatusse (t.lk. 14). Vastuhagi ja vastukostja vastuse kohaselt omandasid pooled kinnistu asukohaga Xxxx abielu kestel. Samuti omandasid nad abielu kestel sõiduki VW Passat ja köögimööbli. Kohtuistungil antud poolte seletuste kohaselt sõiduki tegelik väljalase on 1991.a. Abielu kestel omandatud vara turuväärtuse tuvastamiseks hindamisekspertiisi määramist pooled ei taotlenud. Neil ei ole vaidlust ühisvara koosseisu ega selle väärtuse üle. Kuigi kohtuistungil vastukostja on väitnud, et kinnistu turuväärtus on langenud ja praegu on tema väärtuseks 800 000 krooni, siiski nad on jäänud selle juurde, et kinnistu väärtuseks on 1 000 000 krooni, köögimööbli väärtuseks

20 000 krooni ja sõiduki turuväärtuseks 8 000 krooni.

2-08-9226

5 (6)

22. Vastuhagi avalduse kohaselt abielu kestel võetud pangalaenust on pooltel tagastamata

250 000 krooni. Kohtuistungil kinnitas vastukostja, et laenu tagastas tema ja tegelikult tagastamata on laen summas 249 000 krooni.

23. Perekonnaseaduse (PkS) §14 alusel abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PkS §18 lg5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Sama paragrahvi 2. lõike 2. lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kuivõrd vaidlust ühisvara koosseisu, selle väärtuse ning kohustuste suuruse üle pooltel ei ole, nõustub kohus sellega, et ühisvara koguväärtuseks on 1 028 000 krooni ja abielu kestel võetud ning vaidluse lahendamise seisuga tagastamata kohustuste suuruseks on 249 000 krooni.

24. 25. PkS §19 lg1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus ei nõustu vastukostja põhjendustega tema lahusvara võõrandamisest saadud rahaliste vahendite arvel ühisvara 200 000 krooni võrra kasvamise kohta. Sillamäe notar I. K.’i juures 01.11.2005.a sõlmitud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisvalduse kohaselt võõrandas vastukostja endale lahusvarana kuulva korteriomandi asukohaga Xxxx müügihinnaga 175 000 krooni (t.lk. 53-61). Vastukostja ei tõendanud lepingu järgi temale nimetatud summa ülekandmist ja tema poolt seda kas kinnistu Xxxx ostmiseks võetud laenu tagastamiseks või muul viisil perekonna huvides kasutamist. Oma lahusvara abielu kestel võõrandmisega avaldas vastukostja nõusolekut võõrandamise eest saadava raha abikaasade ühisvaraks tunnistamisega. Seega, isegi, kui eeldada, et raha tegelikult laekus ja ka kasutati perekonna huvides, ei ole vastukostja põhjendus piisavaks aluseks ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks, sest PkS §19 lg2 p 3 alusel kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Poote ühisvara ei ole omandatud ainult vastukostja lahusvara arvel.

25. Kuigi oma vastuses vastuhagile soovis vastukostja jätta kogu ühisvara enda omandisse, kohtuistungil ta ei soovinud mitte midagi ühisvarast ega kohustusest endale jätta, mistõttu nõustuski vastuhageja kogu ühisvara ja kohustuse endale jätmisega. Sellepärast jätab kohus kogu ühisvara (kinnistu asukohaga Xxxx, sõiduauto VW Passat reg. Nr 589 AVB, ja köögimööbel) ja kohustuse vastuhagejale. Pärast pangalaenu tagastamata jäägi mahaarvamist jääb vastuhagejale ühisvara väärtusega 779 000 (1 028 000 – 249 000). Eeltoodu ja PkS §18 lg5 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista vastuhagejalt vastukostja kasuks ühisvara jagamise eest rahalise hüvitise 389 000 krooni (779 000 : 2).

Menetluskulud

26. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni riigilõivu. TsMS §164 lg1 alusel jätab kohus kummagi poole abieluasja menetluskulud tema enda kanda.

27. Vastuhageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel. Kohtuistungil vastuhageja on nõustunud ka vastuhagilt riigilõivu tasumisega, mistõttu kuulub temalt väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv 39 500 krooni. Kuna vastuhagi rahuldatakse, siis TsMS §162 lg1, lg2 jätab kohus kõik vastuhagi menetluskulud vastukostja kanda. Menetlusökonoomia

2-08-9226

6 (6) põhimõttest lähtudes mõistab kohus vastuhageja menetluskulud, s.o riigilõiv 39 500 krooni vastukostjalt.

28. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik