2-08-14091/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-08-14091

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Istungisekretär Mailis Toop Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2008. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-14091 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx 13512 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: NATALJA SANTAŠEVA Kostja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, 10416 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg ja istungil viibinud isikud

1. oktoober 2008. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Hageja esindaja Natalja Santaševa RESOLUTSIOON

1. Rahuldada xxx hagi xxx vastu elatise suuruse muutmise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Muuta Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/3/55-161/55 25.01.1996. a tehtud otsuse alusel xxx (endise perekonnanimega xxx) tütre xxx ülalpidamiseks xxx kasuks väljamõistetud elatise suurust.

3. Mõista välja xxx kasuks elatis tütre xxx (isikukood xxx) ülalpidamiseks 3

800 (kolm tuhat kaheksasada) krooni tagasiulatuvalt alates 15.04.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 5.02.2010. a või kuni elatise suuruse muutmiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Tsiviiltoimik 2-08-14091

Menetluskulude jaotus

Kõik menetluskulud jätta kostja xxx kanda.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx SEB Pangas või xxx Swedpangas, mõlemal viitenumber 3100057358.

Asjaolud ja menetluse käik

15.04.2008. a. esitas hageja kohtule hagiavalduse elatise suurendamise nõudes 5.02.1992. a sündinud poolte ühise lapse xxx ülalpidamiseks. 25.01.1996. a Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/3/55-161/96 mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks summas 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 12 aastat hiljem on elu oluliselt kallimaks läinud ning juba ammu ei kata 500 krooni lapse vajadusi, jäädes kordades alla isegi seadusega kehtestatud elatusraha miinimumist (2008. aastal 2175 krooni). Hageja on palunud alates hagi kohtule esitamisest suurendada elatist summani 3 800 krooni kuus. Kohus toimetas kõik hagimaterjalid kostjale kätte 19.05.2008. Kostja vastas kohtule faksiga saadetud kirjas 27.05.2008 ja e-kirjas 28.05.2008 (lk 37-39), et tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustunud hagetava elatusraha suurusega ning teatas, et on nõus maksma elatusraha minimaalmääras. Ühtlasi teatas kostja, et soovib kohtuistungist osa võtta. Kohus väljastas kutsed istungile ilmumiseks kõigile menetlusosalistele. Kostja sai kohtukutse koos tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega isiklikult kätte 23.08.2008 (lk 52).

1.10.2008. a toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud. Istungi toimumise ajast ja kohast oli kostja teadlik, mida kinnitab tema allkiri kohtukutsel. Kostjat on hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile ja kui kohalolev pool nõuab tagaseljaotsuse tegemist, võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ja teda on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Tsiviiltoimik 2-08-14091

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg

1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega faktiliselt põhjendatud. Kuna hageja on esitanud vastava taotluse, teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele Kohus juhindub esitatud hagi lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 ja § 70 lg 2 sätetest.

Kooskõlas TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja on esitanud elatisenõude 15.04.2008. a (lk 1) ning soovinud elatise väljamõistmist sellest kuupäevas (haginõude täpsustus, lk 27). Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Küsimus on selles, kas ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui isik maksab elatist kohtulahendi alusel, kuid tema varaline seisund võimaldab anda suuremat ülalpidamist või lapse vajadused on alates elatise väljamõistmisest suurenenud. Riigikohtu seisukoha (lahendis 3-2-1-57-04) kohaselt on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanemal on PKS § 50 lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist.

Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi

Tsiviiltoimik 2-08-14091

vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega, siis sellega on kohus tuvastanud, et vanem rikkus ülalpidamiskohustust ja vanemalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista. Kohtu arvates on iseenesest mõistetav, et 1996. aastal väljamõistetud elatis suurusega

500 krooni kuus ei rahulda juba ammu enam xxx vajadusi.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt suurema elatusraha väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista nõutav elatis. See vastab kohtu arvates täielikult 16 aastase neiu vajadustele ja on põhjendatud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg

2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Raivo Einula Kohtunik