2-08-19821/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2008. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-19821

Tsiviilasi

S L hagi A L vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S L (ik xxx, elukoht xx), esindaja Juri Kononov

Kostja: A L (ik xxx, elukoht xxx), esindaja Vladimir Kuznetsov

Kohtuistungi aeg, koht

29. september 2008. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Lahutada S L (ik xxx) ja A L`i (ik xxx) vahel xxx. a Tallinna

Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr

xxx.

3. Taastada S L varem kantud perekonnanimi G.

4. Määrata poolte alaealise lapse A L (ik xxx) elukohaks ema S G (ik xxx) elukoht.

5. Välja mõista A L`ilt igakuine elatis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus A L

(ik xxx) ülalpidamiseks alates 19.05.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o.

kuni xxx. a S G kasuks.

6. Välja mõista A L`ilt riigilõiv 1 500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Riigilõiv

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606

Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse märkides kohtu nime,

tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise

korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

7. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel.

Hageja nõue ja põhjendused

19.05.2008. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu, mis on

sõlmitud xxx. a Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx. Poolte abielulised suhted

lõppesid aprillis 2008. a, kui hageja lahkus lapsega kodust. Varalised vaidlused puuduvad.

Hageja palub määrata lapse elukohaks hageja elukoht.

Samuti palub hageja välja mõista kostjalt poolte ühise lapse A L ülalpidamiseks elatis 4 000

krooni kuus. Kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta. Hageja hinnangul kulub poolte ühise

lapse ülalpidamiskuludeks igakuiselt 7 100 krooni, millest kulub toidule 2 000 krooni,

riietele-jalanõudele 1 500 krooni, hügieenitarvetele 500 krooni, ravimitele 300 krooni,

mänguasjadele 500 krooni, lasteaiale 800 krooni ning korterile ja kommunaalteenustele 1 500

krooni. Hageja sissetulekud koosnevad 8 000 kroonisest brutopalgast ja 300 kroonisest

lastetoetusest. Menetluskulud s.o riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud hagiavalduse

koostamise eest 800 krooni palub hageja välja mõista kostjalt.

Tõendid: abielutunnistus, sünnitunnistus, töötasu tõend, arveldusarve väljavõte, ostutšekid.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Samuti on kostja nõus, et

laps jääb ema juurde elama. Kostja vaidleb elatise 4 000 krooni suurusele vastu. Kostja on

nõus maksma poolte ühise lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on

ka teine laps, kellele kostja A igakuiselt 2 000 krooni. Kostja igakuine sissetulek on töötasu

7 415 krooni.

Tõendid: arveldusarve väljavõtted, sünnitunnistus,

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud

kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 29 lg. 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu

jätkamine on võimatu.

Poolte abielu sõlmiti xx. a Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx. Asja kohtuliku

arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielusuhted lõppesid aprillis 2008. a.

ning mõlemad pooled soovivad poolte abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et poolte abielu jätkamine on võimatu, kuna kumbki pool ei pea abielu jätkamist

võimalikuks.

Poolte alaealise tütre A L elukohaks tuleb määrata poolte kokkuleppel hageja elukoht.

29.09.2008. a kohtuistungil avaldab hageja kohtule, et soovib abielu lahutamisel tagasi võtta

abiellumise eel kantud perekonnanime.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla: lahutatava abielu eel viimati

kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kohtule esitatud avalduse alusel tuleb taastada hageja abielu eel viimati kantud

perekonnanimi G.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat

töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida

oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud

vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes

kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või

igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse

igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid.

Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Vanematel on oma lapse

suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleb mõlemal vanemal kanda pool lapse

ülalpidamiskuludest.

Kostja on nõus maksma poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist 2 500 krooni kuus, kuna

kostjal on ka teine laps kelle kostja maksab igakuiselt 2 000 krooni.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja brutotöötasu suuruseks 8 000 krooni kuus.

Hagiavalduse kohaselt kulub hagejal poolte ühise lapse ülalpidamiseks 7 100 krooni kuus.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud nelja aastase lapse kulutused on

ilmselgelt liialdatud. Kohus hindab lapse põhjendatud vajadusteks 5 000 krooni kuus. Kostja

töötasu suurus on keskmiselt 7 415 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps 13.

aastane poeg Jan L, kellele kostja maksab igakuiselt 2 000 krooni. Vanem peab tagama

kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ja pidama lapsi

võrdväärselt ülal. Samuti tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja

minimaalselt vajalik elustandard.

Eeltoodust tulenevalt, hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema

kohustusest ülal pidada oma alaealist last, lapse põhjendatud vajadusi, samuti asjaolu, et

kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks

kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus. Koos hageja osaga on lapse

vajadused kaetud. Elatis kuulub PkS § 70 alusel kostjalt väljamõistmisele alates elatisehagi

kohtusse esitamisest.

Kohtukulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud,

mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud

osaga. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle

peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem

kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 22 500

krooni (9 x 2 500). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 22 500

krooni riigilõivu 1 500 krooni.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kAb kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte enda

kanda.

Maie Seppo

kohtunik