3-08-1942/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 3.oktoobril 2008.a. Tallinnas Haldusasja number 3-08-1942

Haldusasi OÜ „Rapla Teed“ kaebus Märjamaa Vallavalitsuse 19.08.2008.a. korralduse nr 917 tühistamiseks

RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja tühistada 19.08.2008.a. Märjamaa Vallavalitsuse korraldus nr 917. Vaidlusaluse korraldusega ütles Märjamaa Vallavalitsus üles kaebajaga 28.05.2008.a. sõlmitud töövõtulepingu nr 9-3.4/8/2008 ja nõudis kaebajalt sisse 10 % lepingu ülesütlemise ajaks tegemata tööde maksumusest. Töövõtulepinguga kohustus osaühing tegema valla teedel ja tänavatel bituumenmakadami katte ehitustööd mahuga 26 000 m2 ja tööde lõpetamise tähtajaks oli 31.07.2008.a. Töövõtulepingu ülesütlemise aluseks on asjaolu, et kaebaja ei suutnud ehitustöid tähtaegselt lõpetada. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 11 lg

4 alusel, sest selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavalt HKMS §-le 4 lg 1 võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või muu õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, samuti halduslepingu peale. HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt kuuluvad halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikud vaidlused, mille lahendamiseks pole seadus sätetanud teistsugust menetluskorda. Tsiviilasju lahendavad vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku(TsMS) §-le 1 maaja linnakohtud; tsiviilasjadena selle seadustiku tähenduses mõistetakse tsiviilja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi.

Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja väidab, et kuigi vaidlusalune korraldus on oma sisult tsiviilõiguslik tahteavaldus, on siiski tegemist halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga, kuna tahteavaldus on vallavalitsuse poolt vormistatud haldusaktina. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maavõi linnakohtus ka siis, kui lepingu lõpetamine on vormistatud haldusaktiga.

Kuigi kaebaja pole vaidlustanud töövõtulepingut, vaid Märjamaa Vallavalitsuse korraldust, puudutab see dokument oma sisult siiski tsiviilõigussuhteid, mis on tekkinud tsiviilõiguslikust lepingust(vt. Riigikohtu 28.09.2004.a. otsus nr 3- 3-1-42-04, 23.09.2003.a. määrus nr 3-3-4-1-03). Vastavalt TsMS §-dele 1 ja 9 lg 1 on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi tsiviilasi, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Oma probleemi lahendamiseks võib kaebaja pöörduda Harju Maakohtusse. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamise eest 80 kr riigilõivu.

HKMS § 84 lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kaebus tagastatakse HKMS § 11 lg 4 alusel. Rahandusministri 29.12. 2006.a. määrusega nr 68 vastu võetud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ §-i 10 alusel on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga riigilõivu võtnud asutusele kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates, märkides riigilõivu tagastamise taotluses korra §-s 11 nõutud andmed.

Kohtunik: D.Maastik