3-08-482/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-08-482

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-482 Haldusasi A.I. i kaebus Tartu Vangla toimingu, millega viivitati kaebuse esitajale tema abikaasa T.T. haigusloo väljavõtte kättetoimetamisega, õigusvastaseks tunnistamiseks ning Tartu Vangla toimingu – A.I. i erakorralise väljasõidu taotluse mittemenetlemine – õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.05.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.I. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – A.I. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. mai 2008 otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

A.I. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu peale, millega viivitati kaebuse esitajale tema abikaasa T.T. haigusloo väljavõtte kättetoimetamisega ning palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu – A.I. i erakorralise väljasõidu taotluse mittemenetlemine. Kaebuse kohaselt esitas A.I. 12.12.2007 Tartu Vanglale kirjaliku taotluse erakorraliseks väljasõiduks abikaasa juurde haiglasse seoses tema abikaasal 17.12.2007 toimuva raske operatsiooniga Tallinna Keskhaiglas. Tartu Vangla ei vastanud esitatud taotlusele, mistõttu ei saanud ta võimalust erakorraliseks väljasõiduks. Erakorraliseks väljasõiduks oli tal vaja oma abikaasa haiguse kohta tõendit. Haigusloo väljavõtte edastas Tartu Vangla temale aga alles 08.01.2008, kuigi see oli vanglasse saabunud tunduvalt varem. Haigusloo saamisel oli kaebuse esitaja abikaasa juba kodusel ravil ja ta ei saanud realiseerida oma õigust olla rasket haigust põdenud abikaasa juures ja teda moraalselt toetada. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei saanud erakorralisele väljasõidule minna, põhjustas talle tervisekahjustuse, kuigi arsti poole ta ei pöördunud. Ta oli väga närvis, tema hingeline seisund oli halb.

Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kaebeõigus on vaid sellel isikul, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud. Kaebusega halduskohtusse pöördumine eeldab, et vaidlustatav toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi. Samuti peab kaebeõiguse tekkimiseks olema vaidlustatud toimingu ja kaebuse esitaja õiguste rikkumise vahel põhjuslik seos. A.I. ile 08.01.2008 Ida-Tallinna Keskhaigla tõendi kätteandmisel ei ole A.I. i subjektiivseid õigusi rikutud. Kaebuse esitaja 12.12.2007 taotluses esitatud andmetest võib aru saada, et ta oli kursis nii naise tervisliku seisundi kui ka eelseisva operatsiooni ajaga.

Kaebuse esitaja ei märkinud taotlusesse ühtki rekvisiiti, millest oleks vangla pidanud aru saama, et nimetatud taotlust tuleb käsitleda väljasõidu taotlusena. Taotluses ei olnud märgitud erakorraliseks väljasõiduks soovitavat aega ega kohta, samuti väljasõidu eesmärki. Nimetatud andmed on vajalikud erakorralise väljasõiduloa taotlemisel ja seda pidi teadma ka kaebuse esitaja, kes on vangistuses viibinud pikka aega (alates 1996. a). Seega ei pidanud vangla iseenesest aru saama, et kõnealust dokumenti tulebki käsitleda väljasõidutaotlusena.

Tartu Vangla rahuldas A.I. i taotluse ja tegi T.T. tervisliku seisundi kohta järelepärimise Ida- Tallinna Keskhaiglasse, mis postitati 14.12.2007. Kuna tõendit küsiti kaebuse esitaja, mitte vangla huvides, siis ei ole vangla säilitanud koopiat päringust. Ida-Tallinna Keskhaigla väljastas 18.12.2007 koostatud tõend nr 1, milles märgiti, et T.T. viibib Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia osakonnas statsionaarsel ravil ning 17.12.2007 oli temale teostatud operatsioon. Seega oli tõend koostatud peale operatsiooni tegemist, tõendis ei olnud märgitud, mis kuupäevani viibib T.T. haiglas statsionaarsel ravil.

Ida- Tallinna Keskhaigla poolt koostatud tõend saadeti peale 18.12.2007 Tartu Vanglasse meditsiiniosakonna juhataja Piret Paap nimele märkega „isiklik“, kuna see sisaldas T.T. kohta delikaatseid isikuandmeid. Tartu Vangla asjaajamisekorra p 3.3.6 kohaselt ei kuulu vanglas dokumendiregistris registreerimisele kirjad/dokumendid, mis kannavad märget „isiklik“. Nimetatud põhjusel ei ole ka Tartu Vangla dokumendi registris märget Ida-Tallinna Keskhaiglast saadetud tõendi saabumise kohta. Samuti puudub Ida-Tallinna Keskhaiglas märge tõendi väljasaatmise kuupäeva kohta.

P. Paap, kelle nimele tõend vanglasse saabus, edastas selle esimesel võimalusel inspektor-kontaktisikule Aivo Põrkile, kes omakorda edastas tõendi esimesel võimalusel kaebuse esitajale. Tõendi saatmise (pärast 18.12.2007) ja kaebuse esitaja poolt 08.01.2008 tõendi kättesaamise vahele jääb kolm nädalavahetust ja neli riiklikku püha (24; 25 ja 26 detsember ning 01. jaanuar), millal vanglas kirjade ja dokumentatsiooni edastamist kinnipeetavatele ei toimunud. Kaebuse esitajale tervisetõendi kätteandmine 08.01.2008 ei rikkunud tema subjektiivseid õigusi.

Kaebuse esitajal ei oleks olnud nimetatud tõendi alusel võimalust taotleda erakorralist väljasõitu naise haiglasviibimise ajaks ka juhul, kui ta oleks tõendi varem kätte saanud. Vanglal on õigus taotlust tõendi saamiseks läbi vaadata ja vastata 30 päeva, millisest tähtajast vangla ka kinni pidas.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus jättis 30. mai 2008 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebuse esitaja esitanud nõuetekohast taotlust erakorralise väljasõidu saamiseks kõige vajalike rekvisiitidega nagu seda nõuab vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-des 80 ja 81 sätestatu. Kaebuse esitaja taotluses ei olnud märgitud väljasõidule soovitavat aega ega väljasõidu kestust. T.T. lahkus haiglast 27.12.2007 ning tõendi üleandmise viivitus ei mõjutanud kuidagi seda, et kaebuse esitaja ei saanud enne 27.12.2007 Tallinna Keskhaiglas kokku abikaasaga. Kaebuse esitajale T.T. tervisetõendi kätteandmine 08.01.2008 ei saanud rikkuda tema õigusi erakorralisele väljasõidule saamiseks. Kui kaebuse esitaja oleks tõendi kätte saanud peale selle saabumist, ei oleks ta jõudnud realiseerida seaduses ettenähtud korras ja tähtaja jooksul erakorralist väljasõitu naise haiglasviibimise ajaks, sest vanglal on õigus otsus teha kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Tõendi kätteandmine viivitusega ja erakorralisele väljasõidule mittesaamine kuni 27.12.2007 ei ole põhjuslikus seos. Erakorralise väljasõidu 27.12.2007 mittevormistamine ei ole tingitud sellest, et kaebuse esitaja sai meditsiinitõendi alles 08.01.2008. Kaebuse esitajale oli teada, millal abikaasa haiglast välja kirjutati ning oli ka teada, mis andmed ta pidi Tartu Vanglale esitama, kui ta oleks soovinud kokku saada oma abikaasaga Narvas. Kaebuse esitaja sai 25.12.2007 pikaajalisele kokkusaamisele tütrega, 29.02.2008 abikaasa ja emaga ning 25.03.2008 tütre ja abikaasaga ühe ööpäeva vältel vanglas. Järelikult oli kaebuse esitajal teada, kuidas vormistada taotlust ja mis rekvisiidid peavad sellel olema. Tartu Vangla ei rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi seoses sellega, et talle anti alles 08.01.2008 tõend tema abikaasa tervise kohta ja seoses sellega ei jõudnud ta esitada taotlust erakorraliseks kokkusaamiseks abikaasaga Tallinna Keskhaiglas enne 27.12.2007.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

A.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30. mai 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista Tartu Vanglalt välja kaebuse esitaja kasuks moraalse kahju hüvitis summas 50 000 krooni.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kulus Tartu Vanglal tõendi üleandmiseks kaebuse esitajale 21 päeva, kuigi seaduse järgi peab vangla kirjad saajale üle andma kolme päeva jooksul. Tõend koostati 18.12.2007, kuid jõudis kaebuse esitajani alles 08.01.2008. Tõendi üleandmise viivitamisega on Tartu Vangla rikkunud A.I. i õigusi ja samuti seadust ning sekkunud tema eraellu.

Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg-le 1 poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud tõendeid ebaõigesti või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud, millist kohtumenetluse normi on kohus rikkunud või milles seisneb tõendite ebaõige hindamine.

Tõendatud on üksnes see, et Tallinna Keskhaigla poolt vanglasse saadetud tõend oli välja antud 18.12.2007 kuupäevaga. Kindlaks on tegemata, millal tõend tegelikult Tartu Vanglasse saabus. Sellest tulenevalt on ebaõige järeldada, et Tartu Vangla ei edastanud mõistliku aja jooksul kaebuse esitajale tõendit tema abikaasa tervise kohta. Kaebuse esitaja abikaasa tervisetõendi täpset saabumisaega ei olnud võimalik tuvastada põhjusel, et see saadeti Tartu Vanglasse adresseerituna meditsiiniosakonna juhataja P. Paapi nimele märkega „isiklik“ ega kuulunud seetõttu registreerimisele. Kuigi tõend oli välja nõutud kaebuse esitaja 12.12.2007 taotluse alusel, ei olnud saabunud kiri adresseeritud tema nimele. Seega ei laiene kirjas sisaldunud dokumendi kätteandmisele ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 50 lg-s 1 sätestatud kolme tööpäevane tähtaeg, kuna see reguleerib kinnipeetava nimele saadetud kirjade edastamist. Tartu Vangla direktori 01.03.2006 käskkirjaga nr 1-3/16 kinnitatud „Tartu Vangla asjaajamiskorra“ p 4.2.7 kohaselt vaadatakse kinnipeetava avaldus läbi, asi lahendatakse ja teatatakse avaldajale tulemustest 30 päeva jooksul. Antud juhul sai kaebuse esitaja soovitud dokumendi kätte 22. päeval, seega tähtaegselt. Haige pereliikme külastamise eesmärgil ei sõltu väljasõidule lubamine üksnes taotleja soovist. Vangla oleks võinud taotluse ka rahuldamata jätta, kuna päring oli seotud delikaatsete isikuandmetega ja kaebuse esitaja abikaasal oli soovi korral võimalik endal saata vanglasse tõend oma terviseseisundi kohta, mis võtnuks oluliselt vähem aega. Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 5 kohaselt on erakorralisele väljasõidule lubamine vangla direktori diskretsiooniotsus, mitte kaebuse esitaja subjektiivne õigus. Kaebuse esitaja oli teadlik väljasõidutaotlusele esitatavatest nõuetest, kuna on ka varem esitanud väljasõidutaotlusi ja need on olnud nõuetekohased. Peale abikaasa operatsiooni on A.I. kohtunud lähedastega, mistõttu ei ole kõnealused sündmused mõjutanud tema eraelu negatiivselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. mai 2008 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski 26.06.2008 Tartu Ringkonnakohtusse jõudnud apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. HKMS § 31 lg 1 kohaselt on poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud tõendeid ebaõigesti või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud, millist kohtumenetluse normi on kohus rikkunud või milles seisneb tõendite ebaõige hindamine.

Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud A.I. i abikaasa tervisetõendi täpset saabumisaega võimalik tuvastada põhjusel, et see saadeti Tartu Vanglasse adresseerituna meditsiiniosakonna juhataja P. Paapi nimele märkega „isiklik“, mistõttu ei kuulunud see registreerimisele. Kuigi tõend oli välja nõutud kaebuse esitaja 12.12.2007 taotluse alusel, ei olnud saabunud kiri adresseeritud tema nimele, mistõttu ei laiene kirjas sisaldunud dokumendi kätteandmisele ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-s 50 lg 1 sätestatud kolme-tööpäevane tähtaeg, kuna see reguleerib kinnipeetava nimele saadetud kirjade edastamist. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud ka seda, et A.I. i subjektiivseid õigusi ei ole vaidlustatud toimingutega rikutud ning kaebuse esitajal puudub mõistlik põhjendatud huvi Tartu Vangla vaidlusaluste toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega ja ei pea neid vajalikuks käesolevas otsuses korrata. Kuna kaebuse esitaja ei ole käesolevas asjas esimese astme kohtule esitanud nõuet mõista Tartu Vanglalt tema kasuks välja ka moraalne kahju, siis jätab ringkonnakohus HKMS § 34 lg 3 alusel sellesisulise apellandi nõude tähelepanuta. HKMS § 34 lg 3 järgi ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 järgi tema enda kanda.

Viivi Tomson Agu Timmi Maili Lokk