3-04-71/45 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-04-71 Haldusasi AS Rapla Dairy (pankrotis) kaebus Maksuja Tolliameti (MTA) 02.03.2004 otsuse nr 57 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks vaadata vaie Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsuse nr K5270-1/427 ning 18.08.2003 maksuotsuse nr 4- 05/1280 peale sisuliselt läbi, ennistades vajaduse korral vaide esitamise tähtaja Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Rapla Dairy (pankrotis), esindajad pankrotihaldurid Peeter Allikvere, Toomas Saarma, v.adv. Piret Blankin Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Heili Kaares Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.12.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. september 2008

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.12.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-41. Teha uus otsus, millega jätta AS Rapla Dairy (pankrotis) kaebus rahuldamata.

Jätta AS Rapla Dairy (pankrotis) menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Maakohtu 15.01.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-397/02 kuulutati välja AS Rapla Dairy pankrot. Pankrotihalduriteks määrati Peeter Allikvere ja Toomas Saarma.

3-04-71 2(11)

2. AS Rapla Dairy (pankrotis) raamatupidaja esitas 21.01.2003 e-maksuameti kaudu taotluse käibemaksu enammakse tasaarvestamiseks. Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsusega nr K5270-1/427 taotlus rahuldati ja tehti tasaarvestus äriühingu käibemaksu enammakse ning tema poolt tasumisele kuuluvate maksusummadega. Tasaarvestamise otsust ega toimingut äriühing ei vaidlustanud.

3. Rapla Maksuameti 18.08.2003 maksuotsusega nr 4-05/1280 kohustati AS Rapla Dairy (pankrotis) tasuma käibemaksu 552 654 krooni, millest 219 604 krooni kaeti äriühingu käibemaksu enammakse arvel. Täiendavalt kuulus äriühingu poolt tasumisele käibemaksu 333 050 krooni. Maksuotsust ja selle alusel teostatud tasaarvestust kaebuse esitaja ei vaidlustanud.

4. AS Rapla Dairy (pankrotis) saatis 23.01.2004 kirja Maksu-ja Tolliameti (MTA) Rapla Maksukeskusele, milles esitas oma seisukohad 22.01.2003 otsuse ja 18.08.2003 maksuotsuse kohta. Rapla Maksukeskus andis omapoolse selgituse 29.01.2004 kirjas.

5. AS Rapla Dairy (pankrotis) 12.02.2004 taotluses palutakse MTA-d ja MTA Lääne Maksukeskust ennistada vaide esitamise tähtaeg eelnimetatud otsustele. Lääne Maksukeskus jättis 19.02.2004 otsusega nr 6-2/30 taotluse rahuldamata ja tagastas vaide. MTA jättis 02.03.2004 otsusega nr 57 taotluse rahuldamata ja tagastas vaide.

6. AS Rapla Dairy (pankrotis) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 02.03.2004 vaideotsuse nr 57 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks ennistada Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsusele ja 18.08.2003 maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg ning vaadata vaie sisuliselt läbi. Tallinna Halduskohtu 21.09.2004 otsusega nr 3-1338/04 kaebus rahuldati. Kohus tühistas MTA 02.03.2004 vaideotsuse nr 57, kohustas MTA vaatama asi uuesti läbi, arvestades kohtuotsuse motiividega ning mõistis MTA-lt kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulud 26 560 krooni.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2006 otsusega nr 3-04-71 rahuldati MTA apellatsioonkaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 21.09.2004 otsus ning tehti asjas uus otsus, millega jäeti AS Rapla Dairy (pankrotis) kaebus rahuldamata.

8. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.09.2006 otsusega nr 3-3-1-38-06 rahuldati AS Rapla Dairy (pankrotis) kassatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu 21.09.2004 otsus nr 3-1338/04 ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2006 otsus nr 3-04-71 ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Riigikohtu otsuses võeti materiaalõiguse kohaldamise osas järgmised seisukohad. Kuna kaebaja on isik, kelle suhtes on pankrot välja kuulutatud, ja kaebaja soovib 22.01.2003 otsuse ja 18.08.2003 maksuotsuse peale vaide esitamise tähtaja ennistamist, tuleb temale haldusaktide kättetoimetamisel kohaldada erinormina enne 01.01.2004 kehtinud Pankrotiseaduse vastavaid sätteid. Selle seaduse § 17 lg 1 p-st 2 , §-st 311 ja § 55 lg-st 2 tulenevalt on pankroti väljakuulutamisest alates võlgniku seaduslik esindaja pankrotihaldur. Pärast pankrotiteate avaldamist on maksuhaldur kohustatud kõik võlgnikule adresseeritud haldusaktid kätte toimetama pankrotihaldurile aadressil, mis on näidatud pankrotiteates. Eelneva põhjal leidis Riigikohus, et kuna käesolevas asjas saadeti maksuotsus võlgniku registrijärgsele aadressile, peab kohus esmalt tuvastama, kas ja millal toimetati haldusakt kätte pankrotihalduritele. Alles seejärel võib tõusetuda küsimus tähtaja ennistamisest. Asja uuel arutamisel peab halduskohus ka kontrollima, kas haldusaktid, mille peale esitatud vaide sisulist läbivaatamist kaebaja taotleb, on kaebaja suhtes täidetavad väljaspool pankrotimenetlust. Kui haldusaktides tuvastatud maksunõuded kuuluvad kaitsmisele nõuete kaitsmise korras pankrotimenetluses, siis tuleb

3-04-71 3(11) Riigikohtu üldkogu 13.12.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-05 toodud seisukohtadest tulenevalt võimalikud vaidlused maksunõude suuruse (sh ka võimaliku tasaarvestuse toimumise aja või lubatavuse) kohta lahendada hagimenetluse korras üldkohtus.

9. AS Rapla Dairy täpsustatud kaebuses paluti tühistada MTA 02.03.2004 otsus nr 57 ja kohustada MTA-d vaatama kaebaja vaie Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsusele ja 18.08.2003 maksuotsusele sisuliselt läbi, vajaduse korral ennistades vaide esitamise tähtaja. Kohtukulud paluti välja mõista vastustajalt. Põhjendused:

1) Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsus ja 18.08.2003 maksuotsus oleks tulnud PankrS § 311 kohaselt esitada pankrotihaldurile kui kaebaja seaduslikule esindajale. Neid otsuseid ei ole käesoleva ajani pankrotihalduritele kätte toimetatud, mistõttu ei ole nendele otsustele vaide või kaebuse esitamise tähtajad hakanud kulgema. Antud juhul ei piisa asjaolust, et pankrotihaldurid olid maksuotsusest teadlikud alates 21.09.2003. Maksuotsuse kättetoimetamine ja selle dokumenteerimine on maksuhalduri kohustus.

2) 18.08.2003 maksuotsus edastati kaebaja registrijärgsel aadressil. Pankrotihaldur P. Allikvere sai nimetatud maksuotsuse olemasolust juhuslikult teada 21.09.2003 ning võttis koheselt telefoni teel ühendust Rapla Maksuametiga. 18.10.2003 toimunud kohtumisel kinnitas Rapla Maksuamet, et otsuse täitmise viis on juriidiliselt ebaõige ning et sel viisil otsust täitmisele ei pöörata. Kaebajale anti mõista, et vajadust vaide esitamiseks ei ole, kuna vaidlus lahendatakse kokkuleppel. Viimasel nõupidamisel 21.01.2004 teatas Rapla Maksukeskus, et kokkuleppe vormistamiseks oleks vaja esitada kaebaja poolne vastav kirjalik taotlus. Kaebaja esitas 23.01.2004 Rapla Maksukeskusele kirja, milles selgitas, miks maksuhalduri haldusaktid ja toimingud ei ole seaduslikud. Kiri on käsitletav vaidena MKS § 137 tähenduses. MTA Rapla Maksukeskus lahendas 29.01.2004 vastusega kaebaja vaide sisuliselt, esitades vaide argumentidele sisulised vastuväited, ega tagastanud vaiet MKS § 143 lg 1 alusel. Kuna Rapla Maksuamet ega Rapla Maksukeskus ei viidanud vaide puudustele ning on kaebaja vaiet sisuliselt lahendanud, on nad selle tegevusega aktsepteerinud läbirääkimisi suulise vaidena ja vaikimisi tähtaja ennistanud. Selle järgselt ei ole võimalik viidata vaide esitamise tähtaja möödumisele.

3) Kuna formaalselt ei ole vaide või kaebuse esitamise tähtaeg kulgema hakanud, ei ole tähtaja ennistamine vajalik. Kui kohus siiski leiab, et vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema 18.10.2003, mil kaebaja esindajad asusid Rapla Maksuametiga läbirääkimistesse, palub kaebaja käsitleda Rapla Maksuametiga perioodil 18.10.2003-21.01.2004 toimunud läbirääkimisi vaide esitamise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena. Vaide esitamise tähtaeg lasti mööda, sest usaldati Rapla Maksuameti enda käitumist ja lubadusi probleem ilma vaide või kaebuse esitamiseta ja vastava tähtaja ennistamiseta lahendada. Vastustaja tegevus on olnud vastuoluline, eksitav ja pahatahtlik. Olukord, kus haldusorgan kallutab isikuid käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega, on vastuolus hea haldustavaga. Vastuolus hea haldustavaga on ka olukord, kus haldusorgan hoiab isikuid teadmises, et ta kavatseb haldusmenetluse lõpptulemusena langetada isikute soovidele vastava otsuse, kuid langetab hoopis isikute tahtele mittevastava otsuse. Selline tegevus võib rikkuda ka isikute õiguspärast ootust. Kui haldusorgan näeb, et isikute käitumine ei vii soovitud tulemuseni, on ta kohustatud isikuid sellest teavitama ja võimaldama neil oma käitumist muuta. Kui isik on püüdnud lahendada asja konstruktiivselt ja kokkuleppeliselt ning oma käitumisega kinnitanud jätkuvalt tahet taotleda teatud aktide või toimingute kehtetuks tunnistamist, vastaspool on selleks valmisolekut kinnitanud ja oma rikkumist jaatanud, tuleks menetlustähtaeg isiku kasuks ennistada. Seda enam, et menetlusosaline ei soovinud vaidlustada maksuotsusega maksuvõla tuvastamist, vaid üksnes seda, kuidas maksuhaldur maksuvõlga sisse nõuda soovis. Riigikohus on rõhutanud, et kaebajat eksitavate toimingute tegemine võib olla aluseks tähtaja ennistamisele kui eksitamise tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata (Riigikohtu

3-04-71 4(11) lahend asjas nr 3-3-1-10-04). Käesoleval juhul puudub ka menetlustähtaja ennistamist välistav asjaolu (MKS § 50 lg 4) – 22.01.2003 otsusele vaide esitamise tähtaeg lõppes 21.02.2003, tähtaja ennistamise sisuga taotlus esitati 23.01.2004.

4) MTA 02.03.2004 otsusega nr 57 jäeti vaide esitamise tähtaeg vaidlustatud otsustele ennistamata ning vaie tagastati. 02.03.2004 otsus on õigusvastane, kuna vaide esitamise tähtaega ei olnudki vaja ennistada ning vaie kuulus sisulisele läbivaatamisele. Maksuhaldur on jätnud vaide sisuliselt läbi vaatamata, rikkudes MKS § 147.

10. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Põhjendused:

1) 18.08.2003 maksuotsus saadeti kaebaja registrisse kantud aadressile ja väljastusteate kohaselt sai kaebaja nimetatud maksuotsuse kätte 21.08.2003. Maksuotsust pankrotihalduritele kätte toimetatud ei ole. See ei tähenda, et pankrotihaldurid ei ole maksuotsust kätte saanud. Käesolevas asjas ei oma tähendust niivõrd see, kas ja millal maksuotsus pankrotihalduritele kätte toimetati, kuivõrd see, millal pankrotihaldurid maksuotsusest teada ja selle reaalselt kätte said. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et kui isikul on teada, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis tuleb tal mõistliku aja jooksul astuda ise samme selleks, et haldusakt temale teatavaks tehtaks. Käesoleval juhul on pankrotihaldurid esitanud maksuotsusest teadasaamise ja kättesaamise kohta paljasõnalisi, ebaõigeid ja vastuolulisi väiteid. AS-s Rapla Dairy töötanud sekretäri selgituste kohaselt võttis äriühingule adresseeritud posti registrisse kantud aadressil postitöötajalt vastu valveteenistuse töötaja. Valvelauast kontorisse tõi posti sekretär, kes registreeris saabunud posti sissetulevate kirjade raamatusse, informeeris kirjade olemasolust pankrotihaldur P. Allikveret ning toimetas kirjad temani kas otse kabinetti või faksi teel. Sissetulevate kirjade raamatusse kandis sekretär mh isiku nime, kellele kiri läks. Seega pidi pankrotihaldur saama maksuotsuse kätte 21.08.2003. Kaebuse esitaja ei ole esitanud äriühingu sissetulevate kirjade registreerimise raamatut 2003. a augustikuu kohta, mida taotles MTA.

2) Põhjendatud ei ole taotlus Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsusele vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ja MTA kohustamiseks vaadata nimetatud otsus sisuliselt läbi. MTA Lääne maksukeskus on nimetatud otsuse õiguspärasust P. Allikvere 04.10.2004 taotluse alusel kontrollinud ja vormistanud selle kohta 04.11.2004 otsuse nr 6-1/74, mis on saadetud pankrotiteates näidatud pankrotihaldurite aadressile. Pankrotihaldurid said Lääne maksukeskuse 04.11.2004 otsuse kätte 05.11.2004 ega ole seda vaidlustanud. Antud juhul vaidlustab kaebaja sisuliselt jõustunud haldusakti, mistõttu on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Kaebaja ei ole esitanud ühtki selgitust või tõendit Lääne maksukeskuse 04.11.2004 otsusele vaide esitamise tähtaja ennistamise küsimuses.

3) Kaebaja poolt menetluse käigus esitatud kohtukulude taotlused ei ole põhjendatud.

a) Põhjendatud ei ole kaebaja 06.09.2004 kohtukulude nimekirjas kajastatud õigusabikulude väljamõistmine riigilõivu (10 krooni) ületavas, so 26 550 krooni osas, kuna halduskohus ei võtnud arves kajastatud kaebust (01.04.2004) menetlusse. Kaebuse täienduse (19.05.2004) osas ei ole arvet esitatud.

b) Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud kuludokumentidena kaks arvet (15.11.2004 ja 26.01.2006), mis kajastavad õigusabikuludena ringkonnakohtus toimunud kohtuistungist osavõttu. Kuna ringkonnakohtus ei toimunud kahte kohtuistungit, on põhjendamatu õigusabikulude hüvitamine 26.01.2005 arve alusel summas 4425 krooni. 15.11.2004 arves kajastatud õigusabi osutamiseks kulunud aeg, so 10 tundi, on apellatsioonkaebusele esitatud vastuse sisu arvestades ilmselgelt utreeritud.

3-04-71 5(11)

c) 08.03.2006 arve kohaselt kassatsioonkaebuse esitamiseks kulunud aeg, so 7,3 tundi, on kassatsioonkaebuse sisu arvestades ilmselgelt utreeritud.

d) 13.11.2007 arves on õigusabikuludena võetud arvesse mitmed teenused, mille sisu kohta ei ole andmeid hindamiseks esitatud, mistõttu ei ole kohtukulude väljamõistmine nende osas põhjendatud. Samuti kajastavad halduskohtumenetluses kaebaja poolt esitatud taotlused juba varem käesoleva menetluse käigus esitatud väiteid, mistõttu ei oma need täiendavat väärtust ning nende taotluste osas ei ole kohtukulude väljamõistmine põhjendatud.

11. Tallinna Halduskohtu 31.12.2007 otsusega kaebus rahuldati, tühistati MTA 02.03.2004 otsus nr 57 ning kohustati MTA-d võtma seisukoht vaide esitamise tähtaegsuse ja vaide menetlusse võtmise ja sisulise lahendamise osas, lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi 18.10.2006 otsuses nr 3-3-1-38-06 ja halduskohtu otsuses tuvastatud asjaoludest. Kohus mõistis Maksuja Tolliametilt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 90 152 krooni 20 senti. Põhjendused:

1) MTA esindaja kinnitas halduskohtu istungil, et pankrotihalduritele ei ole vaidlusalust maksuotsust nõuetekohaselt kätte toimetatud, kuid siiski on kätte toimetatud AS-le Rapla Dairy (pankrotis). Seega on Rapla Maksuamet rikkunud MKS § 52 lg 4 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt tuleb pankrotistunud äriühingule adresseeritud haldusakt edastada pankrotihaldurile kui äriühingu seaduslikule esindajale. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et tähtsust ei oma, millal Rapla Maksuamet reaalselt vaidlusaluse maksuotsuse pankrotihaldurile kätte toimetas, vaid millal pankrotihaldurid haldusaktist teada said. Rapla Maksuameti 18.08.2003 maksuotsusest teadasaamine ja haldusakti kättesaamine pankrotihaldurite poolt ei ole käesoleva kaebuse menetlemisel üheselt tõendamist leidnud. Tulenevalt Riigikohtu 18.10.2006 otsuses nr 3-3-1-38- 06 väljendatud seisukohtadest ja asjaolust, et vastustaja on kinnitanud, et vaidlusalust maksuotsust ei ole pankrotihalduritele edastatud, esineb käesoleval juhul alus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks HMS § 77 ja § 34 sätestatu kohaselt või vaide tähtaegselt esitatuks lugemiseks. Eeltoodu on aluseks MTA 02.03.2004 vaideotsuse nr 57 tühistamiseks ning vastustajale diskretsiooni piire mitteületava ettekirjutuse tegemiseks, kohustades MTA-d võtma seisukoha vaide esitamise tähtaegsuse ning vaide menetlusse võtmise ja sisulise lahendamise osas, lähtudes Riigikohtu 18.10.2006 otsuses nr 3-3-1-38-06 ja halduskohtu otsuses tuvastatud asjaoludest.

2) AS Rapla Dairy pankrot kuulutati välja Rapla Maakohtu 15.01.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-397/02 ja vaidlusalune maksuotsus tehti 18.08.2003, seega põhineb käesolev haldusvaidlus kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS-l. Riigikohtu üldkogu 13.12.2005 otsuses nr 3-3-1-39-05 on leitud, et 01.01.2004 jõustunud PankrS § 106 lg-st 1 ja 4 tulenevalt alluvad vaidlused nõuete tunnistamise üle üldkohtule. Käesoleval juhul tuleb lähtuda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.2002 otsuses nr 3-2-1-103-02 väljendatud seisukohast, mille kohaselt pankrotimenetluses on maksuvaidlust pädev lahendama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p-de 1 ja 3 ja MKS § 151 lg 1 alusel halduskohus ning PankrS § 74 lg 1 ei ole erinorm pädevuse ega menetluse osas. Maksuhaldur peab kaaluma ja hindama neid asjaolusid ning otsustama, kuidas oma maksunõudeid pankrotimenetluses efektiivselt kaitsta.

3) Kohtukulude hüvitamine summas 90 152,20 krooni on põhjendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES

3-04-71 6(11) 12. MTA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Põhjendused:

1) MKS § 45 kohaselt on HMS kui üldseaduse sätete kohaldamine maksuja vaidemenetluses asjakohane üksnes juhul, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd maksuotsusele esitatud vaide esitamise tähtaja ennistamise tingimused ja kord on MKS-s reguleeritud, puudus kohtul HMS § 34 ja § 77 kohaldamiseks, samuti MTA nimetatud sätete kohaldamiseks kohustamiseks õiguslik alus. MKS § 140 nähtuvalt rakendatakse vaide esitamise tähtaja ennistamisel MKS § 50 sätestatud tingimusi. MKS § 50 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur menetlustähtaja ennistada nii omal algatusel kui maksukohustuslase taotlusel juhul, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium on teatavaks tegemata haldusaktide vaidlustamise tähtaega käsitlevates vaidlustes korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel. Riigikohtu nimetatud seisukohad on kohaldatavad ka vaide esitamise tähtaja, samuti vaide esitamise tähtaja ennistamise seisukohalt vajalike asjaolude kindlakstegemisel. Seega tulnuks kohtul välja selgitada, kas pankrotihaldurite poolt maksuotsuse väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast maksuotsuse kättetoimetamist on pankrotihaldurid pöördunud maksuhalduri poole 30 päeva jooksul haldusakti kättetoimetamisest arvates.

2) Pankrotihaldurid pidid 18.08.2003 maksuotsusest teada saama äriühingu sekretäri kaudu hiljemalt 21.08.2003. Sellest ajast hakkas kulgema mõistlik aega haldusakti maksuhaldurilt väljanõudmiseks. Pankrotihaldurid ei ole Rapla Maksuameti poole maksuotsuse saamiseks 2003. a augustis ega hiljem pöördunud. Kuivõrd pankrotihaldurid ei ole maksuotsusest teadasaamise aega ega sellekohase teadasaamise asjaolusid veenvalt põhistanud, siis puudub alus lugeda maksuotsuse esmakordse kättesaamise ajaks 10.10.2003 (mil kaebuse esitaja väidetavalt P. Allikverele maksuotsuse edastas). Muud maksuotsuse kättesaamise aega ega sellekohase kättesaamise asjaolusid ei ole pankrotihaldurid esitanud.

3) Kuna pankrotihaldurid said 18.08.2003 maksuotsusest teada hiljemalt 21.08.2003, hakkas sellest ajast kulgema maksuotsuse 30-päevane vaidlustamistähtaeg. Pankrotihaldurid pöördusid maksuotsuse vaidlustamiseks Rapla Maksuameti poole alles 18.10.2003, seega tähtaega rikkudes. Tähtaja ennistamise ainsa põhjendusena on välja toodud asjaolu, et pankrotihalduritele ei ole maksuotsust seaduses sätestatud korras kättetoimetatud. Muid takistavaid asjaolusid pole välja toodud. Kuna pankrotihaldurid ei ole maksuotsusest teadasaamise aega ega sellekohase teadasaamise asjaolusid veenvalt põhistanud ega ole maksuotsuse saamiseks Rapla Maksuameti poole pöördunud, siis puudub antud juhul alus lugeda vaie tähtaegselt esitatuks, samuti käsitleda MKS § 52 lg 4 rikkumist mõjuva põhjusena vaide esitamise tähtaja ennistamisel.

4) Kohtuotsusest ei selgu, millistest asjaoludest lähtuvalt on kohus tühistanud MTA 02.03.2004 vaideotsuse Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsust puudutavas osas. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja raamatupidaja e-maksuameti kaudu 21.01.2003 taotluse käibemaksu enammakse tasaarvestamiseks ning Rapla Maksuamet rahuldas äriühingu sellekohase taotluse. MKS § 108 lg 2 kohaselt on maksuhaldur kohustatud tegema kirjalikult motiveeritud otsuse üksnes tasaarvestamise taotluse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise kohta ning sellekohane otsus tuleb MKS § 46 lg 2 kohaselt toimetada adressaadile kätte. Kuna halduskohus pole kohtuotsuses viidanud ühelegi õigusnormile, mis kohustaks maksuhaldurit vormistama tasaarvestuse taotluse täieliku rahuldamise korral kirjalikult motiveeritud otsuse ja toimetama selle adressaadile kätte,

3-04-71 7(11) siis puudub kohtuotsusel selles osas õiguslik alus. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et MTA Lääne maksukeskus on 22.01.2003 otsuse õiguspärasust pankrotihaldur P. Allikvere 04.10.2004 taotluse alusel kontrollinud ning vormistanud selle kohta 04.11.2004 otsuse nr 6-1/74. 04.11.2004 otsus on saadetud pankrotihaldurite aadressile. Pankrotihaldurid said nimetatud otsuse kätte 05.11.2004 ega ole seda vaidlustanud. Seega vaidlustatakse käesoleval juhul sisuliselt jõustunud haldusakti ning ei ole välja toodud asjaolusid, mis takistasid pankrotihalduritel nimetatud otsuse vaidlustamist.

5) Kohtuotsusest ei selgu, millistest asjaoludest või kaalutlustest lähtuvalt kohus leidis, et kõik kuludokumentides kajastatud kulud on käsitletavad vajalike ja põhjendatud menetluskuludena. Käesolev vaidlus puudutab üksnes vaide esitamise tähtaja, vajadusel sellekohase tähtaja ennistamise tuvastamise küsimusi ning halduskohus on tuvastanud üksnes asjaolu, et maksuotsust pole pankrotihalduritele kätte toimetatud, seega pole käesoleva kohtuasja asjaolud võrreldavad keskmise keerukusega maksuasja sisulise läbivaatamisega, mille puhul on kohtud pidanud mõistlikuks keskmiselt 9000-10 000 kroonini küündivaid õigusabikulusid ühe kohtuastme kohta. Käesoleval juhul on üksnes esimese astme menetluskulude väljamõistmist soovitud 40 000 krooni ületavas summas. Seega ei ole kaebaja menetluskulud proportsioonis kaebaja esindaja panusega käesoleva vaidluse lahendamisel.

13. AS Rapla Dairy palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks kohtukuludena kulud õigusabi eest. Põhjendused:

1) Väär on väide, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HMS § 77 ja 34. Halduskohtul oli õigus viidata vastavatele sätetele kui üldnormidele, mis on kooskõlas MKS-st tuleneva eriregulatsiooniga. Vastustajal on vaide menetlusse võtmise otsustamisel õigus viidata asjakohastele MKS sätetele, arvestades seejuures aga Riigikohtu ja halduskohtu asjakohastes otsustes toodud seisukohti ja mahtu, millega kohus on haldusorgani diskretsiooniotsuse tegemist piiranud.

2) Vastustaja üritab käesoleva vaidluse lahendamisel minna mööda Riigikohtu poolt otsuses nr 3-3-1-38-06 antud suunistest ja seisukohtadest. HKMS § 74 kohaselt on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu viidatud otsusest tuleneb üheselt, et haldusakt tuleb pankrotihalduritele kätte toimetada pankrotiteates viidatud aadressil, seega ei oma tähtsust asjaolu, kas pankrotihaldurid võisid sellest haldusaktist muul viisil teada saada. Haldusaktide kättetoimetamisel isikule, kelle suhtes on pankrot väljakuulutatud, tuleb erinormina kohaldada (enne 01.01.2004 kehtinud) PankrS sätteid. Pankrotihaldur on alates pankroti väljakuulutamisest võlgniku seaduslik esindaja. Pärast pankrotiteate avaldamist on maksuhaldur kohustatud kõik võlgnikule adresseeritud haldusaktid kätte toimetama pankrotihalduri aadressil, mis on näidatud pankrotiteates. Kuna käesolevas asjas saadeti maksuotsus võlgniku registrijärgsele aadressile, peab kohus tuvastama, kas ja millal toimetati haldusakt kätte pankrotihalduritele. MKS § 138 lg 1 alusel tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast. Halduskohus tuvastas, et vaidlusalust maksuotsust ei ole pankrotihalduritele kätte toimetatud. Tähtsust ei oma, millal pankrotihaldurid maksuotsusest teada said. Seega tuleb lugeda vaie tähtaegselt esitatuks.

3) MTA on maksuotsusest teadasaamise tõendamiseks esitanud halduskohtule dokumentaalsete tõenditena mitmeid kirju ja seletusi. Kaebaja arvates on need hangitud maksuhalduri poolt MKS-s sätestatud õigusi eeldatavalt kuritarvitades, mistõttu ei saa need omada usaldusväärse tõendi tähendust. Maksuhaldur ei ole õigustatud kasutama MKS-st tulenevaid õiguseid eelise saamiseks halduskohtumenetluses. See ei ole kooskõlas MKS eesmärgiga. Sisuliselt on maksuhaldur teostanud ise teatud isikute ülekuulamist, kelle ülekuulamist tunnistajana oleks võinud

3-04-71 8(11) taotleda käesolevas asjas, andes võimaluse esitada küsimusi ka teisele poolele. Kaebajal on seetõttu tekkinud kahtlus, et maksuhaldur on püüdnud ülekuulatud isikuid mõjutada või esitada neile asja kohta ebaõiget eelinformatsiooni. Kuid ka maksuhalduri poolt esitatud tõendid ei tõenda väidet, et äriühingu sekretär edastas 18.08.2003 maksuotsuse pankrotihaldurile. Sekretär viitas vaid, kuidas ta harilikult kirjadega toimis. Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et maksuotsusest teadasaamine muudest allikatest ei ole menetluse käigus üheselt tõendamist leidnud ega pidanudki kohaldama MKS § 140 ja § 50 lg 2 ja täiendavalt analüüsima mõjuvate põhjuste olemasolu.

4) Kaebaja on toonud esile ka muid mõjuvaid põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Üheks selliseks mõjuvaks põhjuseks on Rapla Maksuametiga toimunud läbirääkimised. Rapla Maksuamet laskis kaebajal uskuda, et ta ise muudab või tunnistab kehtetuks oma õigusvastase haldusakti selleks vaiet või kaebust esitamata. Teiseks vaatas MTA piirkondlik asutus nn läbirääkimiste käigus tegelikult kaebaja vaide sisuliselt läbi ega tagastanud seda tähtaja möödalaskmise tõttu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-17-02 rõhutanud, et olukord, kus haldusorgan kallutab isikuid käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega, on vastuolus hea haldustavaga. Haldusasjas nr 3-3-1-10-04 on Riigikohus rõhutanud, et isikut eksitavate toimingute tegemine haldusorgani poolt võib olla aluseks tähtaja ennistamisele, kui eksitamise tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata. Tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine poolte vahel peetavate läbirääkimiste ajaks. Kaebaja arvates tuleks haldusorgani ja menetlusosalise mõistlikku koostööd ja läbirääkimiste pidamist probleemi lahendamisel väärtustada. Seda enam, et menetlusosaline ei soovinud vaidlustada maksuotsusega maksuvõla tuvastamist, vaid seda, kuidas maksuhaldur maksuvõlga sisse nõuda soovis.

5) Riigikohtu suuniste alusel kuulub vaidlusalusel juhul kohaldamisele PankrS, mille tähenduses on 22.01.2003 otsuse puhul tegemist nõuete tasaarvestamise avalduse esitamisega PankrS § 68 alusel. Taoline avaldus tuleb esitada üldkorras PankrS § 311 alusel pankrotihaldurile kui pankrotivõlgniku seaduslikule esindajale. Sellist avaldust ei ole käesoleva ajani pankrotihalduritele kätte toimetatud. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et tasaarvestusotsust ei pidanudki kaebajale edastama. Tegemist on haldusaktiga, mis ei saa omada enne mingit tähendust, kui see on adressaadile teatavaks tehtud. Kuna 22.01.2003 otsust ei ole kätte toimetatud õigele adressaadile, ei ole sellele otsusele vaide või kaebuse esitamise tähtaeg kulgema hakanud.

6) Käesolevat haldusasja on kohtu poolt menetletud alates 2004. aastast. Ainuüksi arvesse võttes haldusasja keerukust ning menetlemist esimese astme kohtus teistkordselt, on menetluskulu neljas kohtuastmes kokku summas 90 152,20 krooni põhjendatud ja vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendi kohaselt tuli halduskohtul kontrollida, kas haldusaktid, mille peale esitatud vaide sisulist läbivaatamist kaebuse esitaja taotleb, on kaebaja suhtes täidetavad väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus leidis, et kui haldusaktides tuvastatud maksunõuded kuuluvad kaitsmisele nõuete kaitsmise korras pankrotimenetluses, siis tuleb Riigikohtu üldkogu 13. detsembri 2005 määruses haldusasjas nr 3-3-1-39-05 toodud seisukohtadest tulenevalt võimalikud vaidlused maksunõude suuruse, sh ka võimaliku tasaarvestuse toimumise aja või lubatavuse kohta lahendada hagimenetluse korras üldkohtus.

Nimelt on viimatinimetatud üldkogu lahendis asutud maksunõude pankrotimenetluses vaidlustamise korra suhtes järgmistele seisukohtadele. Alates 1. jaanuarist 2004. a kehtiv PankrS § 106 lg 1 on sõnastatud järgmiselt: „Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

3-04-71 9(11) rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.“ Kehtiv PankrS § 106 lg 4 sätestab: „Nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine allub pankrotiasja läbivaatavale kohtule.“ Kuna PankrS § 106 lg 4 kohaselt allub nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine pankrotiasja läbivaatavale kohtule, milleks PankrS § 4 lg 1 järgi on maaja linnakohus, siis on PankrS § 106 lg-s 4 kindlaks määratud ka nõude tunnustamise vaidluse läbivaatamiseks pädev kohus. Kehtiv pankrotiseadus ei erista riigi maksunõuet teistest nõuetest. Pankrotiseaduse järgi on riik võlausaldajana võrdne teiste võlausaldajatega (PankrS § 153). PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi on maksunõue muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõue. Et saavutada vastuväite tõttu kahtluse alla sattunud maksunõude tunnustamist, peab riik nagu iga teinegi võlausaldaja taotlema ise pankrotimenetluses nõude tunnustamist.

15. Halduskohus on leidnud, et kuna AS Rapla Dairy pankrot kuulutati välja 15.01.2003 ja vaidlusalune maksuotsus tehti 18.08.2003, põhineb käesolev haldusvaidlus kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseadusel ja juhinduda ei tule Riigikohtu üldkogu 13.12.2005 määrusest haldusasjas nr 3-3-1-39-05, vaid Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.2002 otsusest nr 3-2-1-103- 02, milles leiti, et kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseaduse kohaselt kuulus pankrotimenetluses vaidlustatud maksunõuete lahendamine halduskohtu pädevusse.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et ka Riigikohtu üldkogu 13.12.2005 määrusega lahendatud haldusasjas nr 3-3-1-39-05 oli tegemist olukorraga, kus pankrot oli välja kuulutatud ning selles asjas vaidlustatud maksuettekirjutus tehtud enne 01.01.2004. Leides viidatud määruse p-s 19, et kuna kaebus maksuettekirjutuse peale esitati 27.05.2004 (seega peale kehtiva pankrotiseaduse jõustumist), on riigi maksunõude tunnustamise vaidluse lahendamiseks pädev maaja linnakohus, väljendas Riigikohus seisukohta, et maksunõude vaidlustamisele tuleb rakendada vaidlustamise ajal kehtivat korda. Kaebuse esitaja pöördus vaidega Rapla Maksukeskusesse 23.01.2004. Sel ajal kehtis 01.01.2004 jõustunud pankrotiseaduse redaktsioon, mis nägi ette selliste vaidluste lahendamise maaja linnakohtus maksuhalduri hagi alusel.

16. Küsimus, kas vaidlusaluse vaide esemeks olevad haldusaktid on kaebaja suhtes väljaspool pankrotimenetlust täidetavad või mitte, omab käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust järgmistel asjaoludel.

MKS 14. peatükis reguleeritud vaidemenetlus on halduskohtusse pöördumise eelnev kohtueelne menetlus, milles maksukohustuslasel on võimalik maksunõudeid sisaldava haldusakt kehtetuks tunnistamise läbi vabaneda maksukohustusest.

Nagu viidatud eelpool, tuleb juhul, kui haldusaktides sisalduvad maksunõuded kuuluvad kaitsmisele pankrotimenetluses, lahendada PankrS §-st 106 tulenevalt nendest maksunõuetest tekkinud vaidlused maaja linnakohtus hagimenetluse korras; sealjuures peab nõudele vastuväidete esitamise korral nõude tunnustamiseks hagiga pöörduma kohtusse maksuhaldur. Seejuures ei oma tähtsust, et maksuotsuses on selle täitmiseks märgitud teistsugune kord kui pankrotiseadusest tulenev, nagu on tehtud ka 18.08.2003 maksuotsuses nr 4-05/1280. Seega ei piisa maksuotsuse täitmiseks pankrotimenetluses selle kehtivusest ning seadus näeb pankrotimenetluses täidetavate maksuotsuse puhul pankrotis oleva maksukohustuslase õiguste kaitse vahendina ette vastuväite esitamise maksumaksja esindajaks oleva pankrotihalduri poolt.

3-04-71 10(11) Sellises olukorras on vaidemenetlus maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks pankrotivõlgnikust maksumaksja õiguste kaitse seisukohalt eesmärgipäratu. Kui maksuotsuses toodud maksuvõla tasumise kohustuse panek võlale vastuväiteid omavale maksumaksjale eeldab maksuhalduri pöördumist sellekohase hagiga kohtusse, puudub mõistlik põhjus, miks peaks saama vaielda selle maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise üle vaidemenetluses. Ka halduskohtu viidatud Riigikohtu üldkogu 16.12.2002 lahendis nr 3-2-1-103-02 on avaldatud kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseaduse tõlgendamisel seisukohta, et kui seaduse kohaselt otsustab nõuete kaitsmisel vaidlustatud nõude tunnustamise vaid kohus, siis ei ole selleks pädev haldusorgan ja pärast pankroti väljakuulutamist ei saa algatada vaidemenetlust (p 15). Eeltoodust saab järeldada, et ka kehtiva pankrotiseaduse kohaselt ei peaks pankrotivõlgnikust adressaadil pankrotimenetluses kaitstavaid maksunõudeid sisaldavate haldusaktide peale olema õigust esitada MKS § 137 alusel vaideid.

17. Käesolevas asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, et haldusaktid, mille peale esitatud vaide sisulist läbivaatamist kaebaja taotleb, ei ole viimase suhtes täidetavad väljaspool pankrotimenetlust ning nendes tuvastatud maksunõuded kuuluvad kaitsmisele nõuete kaitsmise korras pankrotimenetluses. Sellised seisukohad on esitanud kaebuse esitaja juba esialgselt halduskohtule esitatud kaebuse (I kd tl 2-13) p-des 2.2.ja 3.1, põhjendades, miks maksuvõla tasaarvestamine Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsusega nr K5270-1/427 ja 18.08.2003 maksuotsusega nr 4-05/1280 ning maksuvõla viitega MKS § 105 lg 1 ja MKS 13. peatüki sundtäitmist reguleerivatele sätetele koheseks tasumiseks kohustamine 18.08.2003 maksuotsusega nr 4-05/1280 ei olnud õige. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

MKS § 128 lg 1 kolmas lause sätestab, et maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. Riigikohus on selle kohta märkinud (vt 12.10.2006 otsuse nr 3-2-1-71-06 p 10), et maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel tulevad maksuvõlgade sissenõudmisele automaatselt kohaldamisele pankrotiseaduse sätted. Maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel muutub maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded pankrotiseaduses sätestatud korras.

Kaebuse esitaja pankrot kuulutati välja 15.01.2003 kohtuotsusega. Sel ajal kehtinud PankrS § 64 lg 1 sätestas võlausaldajate õiguse esitada nõuded, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ja mis põhinevad võlal, mille tasumise tähtpäev on saabunud või mille tasumise tähtpäev loetakse saabunuks seaduse § 21 sätestatud alusel, pankrotimenetluses. Selliste võlgadega oli tegemist ka Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsuse nr K5270-1/427 ja 18.08.2003 maksuotsuse nr 4-05/1280 esemeks olevate maksuvõlgade puhul. Nii on 18.08.2003 maksuotsusega nõutud sisse 2002. aastal jaanuarist oktoobrini arvestamata ja tasumata jäänud käibemaksu, mille tasumise tähtpäev viimase otsusega hõlmatud maksustamisperioodi (oktoober 2002) osas möödus 20.11.2002. Vaidlus puudub ka selles, et 22.01.2003 otsusega tasaarvestatud maksuvõlg tekkis enne 15.01.2003. Nii kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseaduse kui ka kehtiva pankrotiseaduse järgi kuulusid need nõuded pankrotimenetluses kaitsmisele. Selliste nõuete puhul oli nende kaitsmine eelviidatud seaduste kohaselt eelduseks nende rahuldamisele väljamaksete tegemise või tasaarvestuse kaudu.

18. Kuna kaebuse esitajal puudus Rapla Maksuameti 22.01.2003 otsuse nr K5270-1/427 ja 18.08.2003 maksuotsuse nr 4-05/1280 peale vaide esitamise õigus, ei riku maksuhalduri poolt vaide sisulisest läbivaatamisest keeldumine kaebuse esitaja õigusi. Seepärast puudub tal õigus

3-04-71 11(11) nõuda maksuhalduri kohustamist nende haldusaktide peale esitatud vaide läbivaatamiseks. Kaebus on seega sõltumata vaidlusest vaide tähtaegsuse üle põhjendamatu.

19. Seega tuleb HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldatakse.

20. HKMS § 93 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna uus lahend tehakse kaebuse esitaja kahjuks, jäävad halduskohtu väljamõistetud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus poolte väidetel nende menetluskulude suuruse põhjendatuse suhtes HKMS § 93 lg 5 tähenduses. Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jääb rahuldamata kaebuse esitaja taotlus esindajatasus seisneva apellatsiooniastme menetluskulu summas 17 015 krooni ja 60 senti väljamõistmiseks.

Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus