2-08-20344/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-20344

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-20344 Tsiviilasi AS H hagi M L vastu 4 549,18 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS H (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: Annemari Õunpuu (xxx) Kostja: M L (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M L 4 549,18 (neli tuhat viissada nelikümmend üheksa krooni ja 18 senti) krooni AS H kasuks.

3. Välja mõista M L seadusjärgne viivis protsendina (s.o määraga EKP intress + 7 % aastas) põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest, s.o 23.05.2008.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni AS H kasuks.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta täies ulatuses M L kanda.

6. Välja mõista M L AS-i H kasuks menetluskulud summas 3 332,00 (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

2-08-20344

Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetluse käik

23.05.2008.a esitas AS H kohtule hagi M L vastu 4 549,18 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.05.2007.a Partner krediitkaardi kasutamise lepingu (krediidileping), mille alusel hageja võimaldas kostjal teha kaardiga toiminguid krediidilimiidiga 5 000,00 krooni. Lepingujärgseks intressimääraks on 16% aastas ning viivist arvestatakse vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määras, s.o EKP intress + 7% aastas. Kostja kasutas lepinguga võimaldatud krediiti, kuid ei tagastanud seda osamaksetena hagejale, mistõttu tal tekkis hageja ees võlgnevus. Kostja krediidilepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 4 549,18 krooni, millest tagastamata laenuosa 4 105,91 krooni, intress 3,64 krooni (intressi arvestamise periood 18.09.2007 – 25.09.2007), leppetrahv 35 päeva võlgnevuse puhul 50,00 krooni, leppetrahv 200,00 krooni, viivised põhiosalt 180,81 krooni ja leppetrahvilt 8,82 krooni (viivise arvestamise periood 26.09.2007 kuni 07.05.2008). Krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus on kokku 4 295,54 krooni (tagastamata laen ja leppetrahvid). Seega palub hageja kostjalt välja mõista 4 549,18 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka seadusjärgse viivise väljamõistmist protsendina (s.o VÕS § 94 intressimäär, millele lisandub 7% aastas) põhivõlgnevuselt (4 295,54 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 250,00 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 250,00 krooni, esindaja kulud 2 832,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 08.08.2008.a kostja eluruumis elavale isikule, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

2-08-20344

VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4 549,18 krooni. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis protsendina (s.o määraga EKP intress + 7 % aastas) põhivõlgnevuselt (4 295,54 krooni) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 23.05.2008.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS §

138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lgle 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti

3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-08-20344

Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 3 332,00 krooni (sh riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 250,00 krooni; riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 250,00 ning hageja esindaja kulud 2 832,00 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 3 332,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik