2-07-47335/23 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Egon Konsand Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-07-47335 Tsiviilasi V.N. hagi M.N. vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ja elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12.05.2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.N. i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 12. mai 2008. a määrus muutmata. Menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

2 ASJAOLUD V.N. esitas 5. novembril 2007 Tartu Maakohtule hagi M.N. i vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ja elatise vähendamiseks. Kostjale toimetati hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte 7. veebruaril 2008. Kättetoimetatud materjalide hulgas oli ka maakohtu 4. veebruari 2008 kiri kostjale hagist teatamise ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmise kohta. Teatises kohustas maakohus kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates ning hoiatas mittevastamise tagajärgede, sh tagaseljaotsuse tegemine, eest. Tartu Maakohus rahuldas 6. märtsi 2008. a tagaseljaotsusega V.N. hagi M.N. vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ja elatise vähendamiseks, kuna kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust Kostja esitas 2403.2008 maakohtule kaja menetluse taastamiseks, põhjendades hagile vastamata jätmist asjaoluga, et ajas segi kõik kohtu menetluses olevad vaidlused. Kaja kohaselt on sama maakohtu menetluses veel M.N. i avaldus kohustuse täitmise ajatamiseks tsiviilasjas nr 2-04-2074 ja V.N. i avaldus täitemenetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-07- 43352. Kostja arvates ei võinud kohus teha antud asjas tagaseljaotsust, kuivõrd hagiavaldusest ega toimiku materjalidest ei nähtu kostja varalist seisundit ja puuduvad andmed laste vajaduste kohta, millest on vaja lähtuda perekonnaseaduse PKS § 61 lõike 2 sätete kohaldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND Maakohus jättis 12.05.2008 määrusega kaja rahuldamata ning menetluse käesolevas tsiviilasjas taastamata. Maakohtu määruse motiivide kohaselt sätestab TsMS § 417 lg 2, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Maakohus leidis, et kaja on esitatud küll õiges vormis ja õigel ajal, kuid avaldaja selgitus põhjuse, mis takistas tal hagile tähtaegselt vastamast ja kohtule sellest teatamast, kohta ei ole mõjuv. Kohtu menetluses olevate erinevate vaidluste segiajamist avaldaja poolt ei saa lugeda takistuseks hagile vastamisel. Kostja ei ole eitanud hagimaterjalide ja maakohtu 04.02.2008 kirja hagist teatamise ja kirjaliku vastuse nõudmise kohta kättesaamist 07.02. 2008. a. Kõnesoleva kirja punktis 2 on üheselt (ja tumedalt) kirjas, et kirjalik vastus hagiavaldusele tuleb edastada kohtule koos asjakohaste tõenditega 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates, millest tulenevalt oli kostjal võimatu ajada segi ja seostada kohustust kohtu kirjale vastata teiste maakohtu menetluses olevate tsiviilasjadega. TsMS § 415 lg 1 kohaselt kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei esine aluseid, mil kaja võib esitada mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata.

3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.N. esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 12.05.2008 määruse tühistada ning teha uue määruse, millega menetlus tsiviilasjas nr 2-07-47335 taastataks. Määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlusalune kohtumäärus ei ole seaduse kohaselt põhjendatud, kuna antud vaidluses puudus kohtul õigus teha tagaseljaotsust. Avalduses kaja esitamise kohta on märgitud, et kohus ei võinud teha tagaseljaotsust, sest selline keeld on otseselt sätestatud TsMS § 407 lg 1, mille seaduse kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ainult tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Antud vaidluses ei nähtu toimiku materjalidest kostja varaline seisund ja seitsme lapse vajadused PKS § 61 lg 2 tähenduses. Olukorras kus vanem ei avalda kohtule PKS § 61 lg 2 märgitud asjaolusid oma varalise seisundi kohta, peab kohus tulenevalt TsMS § 230 lg 3 sätestatust koguma tõendeid omal algatusel. Käesoleval juhul on vaidluse all elatusraha suurus, millist raha vajavad alaealised lapsed ning milline seisukoht on rajatud PkS § 58 ja Lastekaitseseaduse § 3 sätestatule, s.o. alati ja igal pool tuleb lähtuda ainult laste huvidest. Järelikult, kostja õigeaegselt vastuse esitamata jätmine ei või olla tagaseljaotsuse tegemise aluseks. Seega, jättes menetluse taastamata kohus oluliselt rikkus TsMS § 407 lg.l sätestatut. Kohus rahuldades V.N. hagi ja vabastades ta elatise võlgnevusest, rikkus oluliselt seitsme lapse õigust saada pidevalt ja regulaarselt ülalpidamist. .

VASTUSTAJA VASTUVÄITED V.N. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole kostja põhjendanud, miks ta arvab, et kohus ei ole kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust Hageja on oma hagis on põhjalikult selgitanud, miks on põhjendatud tema elatise võlgnevuse tasumisest vabastamine ja elatise vähendamine, muu hulgas on ta esitanud ka oma varalise seisundi ning sellekohased tõendid. Kuna kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, loetakse TsMS § 407 lõike 1 viimase lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, nagu oleks kohus oma 06.03.2008 otsusega rikkunud seitsme lapse õigust saada pidevalt ja regulaarselt ülalpidamist. Hagejal on viis alaealist last, kelle õigusi ei ole kohus mingil viisil rikkunud. Hageja ainsast sissetulekust, pensionist, läheb jätkuvalt ning regulaarselt seadusega kindlaksmääratud osa laste elatisele.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub alus. Õige ei ole määruskaebuse seisukoht, et maakohtul ei olnud seaduslikku alust tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

4 isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu seda järeldust, et kostja poolt hagile vastamata jätmine ei olnud tingitud mõjuvast põhjusest, samuti ei ole määruskaebuse esitaja viidanud TsMS § 407 lg 1 p-des 1 ja 2 märgitud asjaolude esinemisele. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et kohus peab TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsust tehes kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust, kuid ebaõige on tema seisukoht, et käsitletaval juhul ei olnud hageja hagi õiguslikult põhjendanud ning maakohus hagi veenvust kontrollinud. Ringkonnakohus leiab, et hageja, nõudes hagis temalt varem kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamist, oli hagiavalduses esitanud vajaliku põhjalikkusega need asjaolud, mis annavad aluse PKS § 61 lg 3 ja lg 6 p-de 1, 3 järgi elatise vähendamiseks ja PKS § 71 järgi elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Asjaolu, et hagiavalduses ei kajastu andmed poolte laste vajaduste ja kostja sissetuleku suuruse kohta, ei tähenda, et hagi on õiguslikult põhjendamata, kuna andmed laste vajaduste ja kostja sissetulekute kohta nähtuvad varasemast kohtuotsusest (Tartu Maakohtu 20.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 2-04-2074) ning kohus sai tagaseljaotsust tehes nendega arvestada. Samas oli hageja esitanud hagis vajalikul määral andmed oma majandusliku olukorra kohta, mis veenvalt põhjendavad hageja nõuete õigsust. Nimetatud asjaoludel ja arvestades seda, et kostja tähtaegselt hagile mittevastamise tõttu loetakse TsMS § 407 lõike 1 viimase lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, oli maakohus õigustatud tagaseljaotsusega hagi täies ulatuses rahuldama. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse esitaja see väide, et kohus ei või ülalpidamisasjas, kus on vaidluse all alaealistele lastele makstava elatusraha suurus, tagaseljaotsust teha. TsMS § 407 lg 4 kohaselt ei ole kostja poolt hagile kirjalikult vastamata jätmise korral võimalik tagaseljaotsust teha üksnes abielu- ja põlvnemisasjades. Kuna tulenevalt TsMS §-des 102 lg 1 ja 103 lg 1 toodud abieluasja ja põlvnemisasja mõistetest ei kuulu ülalpidamisasjad eelnimetatud tsiviilasjade hulka, siis ei laiene ka TsMS § 407 lg 4 toodud tagaseljaotsuse tegemise keeld käesolevas asjas esitatud elatise vähendamise ja elatisvõlgnevuse tasumisest vabastamise nõuetele. Määruskaebuse esitaja viide PKS §-le 58 ja Lastekaitseseaduse §-le 3, milliste kohaselt tuleb kohtul lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtuda lapse huvidest, ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud sätted ei reguleeri tagaseljaotsuse tegemisega seonduvat ning neist ei saa tuletada tagaseljaotsuse tegemise keeldu alaealist last puudutavas ülalpidamisasjas. Määruskaebuse esitaja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta tema enda kanda.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Egon Konsand