2-08-51598/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Resolutsioon 1. A A hagi rahuldada. 2. Välja mõista V A elatis igakuise elatusrahana A A kasuks poja M A (IK XXX) ülalpidamiseks alates 28.07.2008 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni M A (sünd 27.03.1997) täisealiseks saamiseni so kuni 27.03.2015.a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1
KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel
Resolutsioon 1. A A hagi rahuldada.
2. Välja mõista V A elatis igakuise elatusrahana A A kasuks poja M A (IK XXX) ülalpidamiseks alates 28.07.2008 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni M A (sünd 27.03.1997) täisealiseks saamiseni so kuni 27.03.2015.a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada V A poolt menetluse kestel A A tasutud elatise makseid.
4. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 02.10.2008 kell 16.00.
Kohtuasja number 2-08-51598 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi A A hagi V A vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
A A (IK XXX, elukoht: XXX)
V A (IK XXX, elukoht: XXX)
2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavaldus 1. A A esitas 28.07.2008 Viru Maakohtule hagi V A vastu elatise nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust 27.03.1997 poeg M A. Poolte abielu lahutati 26.07.2001. Poeg M elab koos hagejaga. Kostja on igakuiselt tasunud vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks 1 400 krooni. Pärast tulumaksu mahaarvamist jääb lapsele alles 1 000 krooni. Hageja leiab, et see summa ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Kuna kostja töötab, peaks hageja arvates tema varaline seisund võimaldama maksta elatist Vabariigi Valituse kehtestatud miinimummääras.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis poja M ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 krooni.
Kostja vastus
4. 22.08.2008 esitas kostja V A kohtule vastuse, milles hagi ei tunnista.
5. Kostja leiab, et on täitnud oma kohustust lapse ülalpidamiseks nõuetekohaselt. Kostja on nõus last vabatahtlikult toetama, kuid elatise väljamõistmisega kohtu kaudu nõus ei ole. Kostja leiab, et hageja väited kostja poolt vabatahtlikult makstava elatise ebapiisavuse kohta on paljasõnalised ning tõendamata.
6. Lisaks leiab kostja, et lapsel on piisav sissetulek, mis võimaldab kostjal maksta elatist alla PkS § 61 lg 4 sätestatud määra.
Hageja seisukoht
7. Hageja A A esitas 16.09.2008 omapoolse seisukoha kostja vastuse suhtes.
8. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud ja ka võimeline maksma oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras. Kostja poolt makstav 1 400 krooni on 11-aastase koolilapse ülalpidamiseks ebapiisav.
Kirjaliku menetluse teade
9. 02.09.2008 teatas kohus pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses.
10. Kohus määras tähtaja 19.09.2008 avalduste ja dokumentide esitamiseks ja teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 02. oktoobril 2008 kell 16.00
11. Kostja V A ja hageja A A said kirjaliku menetluse teated kätte 04.09.2008.
12. Kohtu määratud tähtajaks kostja täiendavalt avaldusi ja dokumente ei esitanud. Hageja esitas 16.09.2008 eelpool nimetatud seisukoha kostja vastusele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3
13. Tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
15. Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seega kui vanem ei täida PkS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda ülalpidamiskohustust rikkunud vanemalt elatist kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.
16. Kostja oma vastuses nõustub elatist tasuma vabatahtlikult, kuid elatise väljamõistmisega kohtu kaudu nõus ei ole. Kostja leiab, et on täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja on igakuiselt hagejale tasunud lapse ülalpidamiseks 1 400 krooni. Hageja leiab, et 1 400 krooni 11-aastase lapse ülalpidamiseks ei ole piisav.
Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, 3-2-1- 121-04, 3-2-7-05 ), et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine.
17. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimummääras. Kuupalga alammäär 2008.aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.
18. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lapse vajadused on suuremad kui tema poolt tasutav 1 400 krooni, samuti hageja materiaalne olukord.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
19. Asjakohatu on kostja viide PkS § 61 lg 6 p 2 ja väide, et elatise maksmist alla PkS § 61 lg 4 kehtestatud miinimummäära on õigustatud kuna lapsel on piisav sissetulek.
20. PkS § 61 lg 6 p 2 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla nimetatud suuruse kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
4 Kohus selgitab kostjale, et PkS § 61 lg 6 p 2 (lapsel piisav sissetulek) on seadusandja pidanud silmas elatise nõudmist täisealiseks saanud lapsele (PkS § 60 lg 2) kui hagejaks on täisealiseks saanud laps ise. 1997.aastal sündinud alaealisel lapsel sissetulek puudub.
21. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus välja elatise alates elatisehagi esitamisest.
Hagi esitati kohtule 28.07.2008. Seega mõistab kohus kostjalt V A välja elatise hageja A A kasuks poja M A ülalpidamiseks alates 28.07.2008.
22. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse kestel hagejale makstud elatise summasid.
23. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus A A hagi V A vastu ja mõistab kostjalt välja elatise poja M A ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 krooni.
Kohtunik