2-07-10115/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-10115

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Sirje Õunpuu

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-07-10115 Tsiviilasi G L hagi T P vastu pärimisõiguse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised ja esindajad Hageja G L (isikukood xxx, elukoht xxx); hageja esindaja jurist Andrei Lebedev , kostja T P (isikukood xxx elukoht xxx), kostja esindaja vandeadvokaat Nigul Saar (Advokaadibüroo Paul Varul ).

Kohtuistungi toimumise aeg 11. september 2008. a

Istungil osalenud isikud Hageja G L, tema esindaja jurist Andrei Lebedev, kostja T P ja tema esindaja vandeadvokaat Nigul Saar.

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Tuvastada G L pärimisõigus JP(isikukood XXX) järgi.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja nõudeks on tuvastada tema kui pärija pärimisõigus tema ema JP järgi, kes suri .Hageja põhjendab oma nõuet faktiga, et tema sünnitunnistusel ema nimi P K N t. on sisse kantud valesti ning õigeks ema nimeks on J P . Hageja on esitanud 09.01.2007.a. notarile avalduse JP pärandvara vastuvõtmiseks, kuid ei saa oma pärimisõigust tõestada pärandaja sünnitunnistuse kande ebatäpsuse tõttu. Ebatäpsus ilmnes notari juures, sest varem ei olnud hageja oma sünnitunnistust uurinud. Kogu elu jooksul ei ole tekkinud kahtlusi tema põlvnemise osas J P st. Hageja on sündinud XXX.a. XXX J Pja V P abielust. Sellest abielust sündis XXX.a. poeg T P (kostja), kes on hageja vend. 1950.-ndatel aastatel vanemad asusid elama eraldi: JP kolis koos lastega elama Eestisse ja elas siin kuni elu lõpuni. Isa, V P, suri Venemaal. Hagejale teadaolevalt kutsus V P J K , kuna J nimi poola rahvusest isiku kohta polnud tema arvates sobilik. Ilmselt K nime mitteametlik kasutamine põhjustaski eksituse dokumendis. Kuna perekond oli poola päritolu, kasutati suhtlemisel teisi nimesid, mida aga erinevatel põhjustel ametlikult ei registreeritud. Ema soovis hagejale ristimisel anda nime G , mida aga pühakojas ei aktsepteeritud, ta ristiti nimega G. Kodus kutsuti hagejat alati G .

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Väidab, et on hageja poolvend, sest temal ja hagejal on erinevad emad. Tema on sündinud J K ja V P kooselust. Pärast tema sündi V P abiellus K P ga ja nende abielust sündis hageja, G P . Pärast K P surma jätkas V P uuesti kooselu ja abiellus J K . Kostja leiab, et kohus ei saa tuvastada hageja põlvnemist J P st ja jätta kehtima sünniakti, mille kohaselt on hageja emaks K P . Hagejal oli võimalus vaidlustada sünnikande ebaõigsust, mida ta aga kasutanud ei ole ja käesolevaks ajaks on tema vanema kande vaidlustamise nõue aegunud. Taotleb kohaldada aegumist.

Kohtu põhjendused ja järeldus Asjas on vaidlus asjaolu üle, kas G L emaks oli JP ning kas hageja on seega tema seadusjärgne pärija . TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on õiguslik huvi JP pärijaks olemise tuvastamise suhtes, mistõttu on õiguspärane esitada tuvastushagi hageja pärimisõiguse tuvastamiseks T P kui hetkel teadaolevalt ainsa pärija vastu. Kohus, tutvunud kõigi esitatud materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Hageja saab pärimist takistavaid asjaolusid kõrvaldada ainult kostja vastu haginõude esitamisega. Kohtule on esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid: - P G V i t. sünnitunnistus XXX.a.; - G P ja V L abielutunnistus XXX.a.; - Kolomiets J N t. sünnitunnistus, v.a. XXX.a.;

3 - P J surmatunnistus XXX.a.; - P V surmatunnistus XXX.a. - A K (T P) nime muutmise tunnistus XXX.a.; - T P sünnitunnistus (korduv) v.a. XXX.a. - A P klassitunnistus XXX õ.a. Asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud asjaolud, mille üle puudub ka vaidlus: - enne abiellumist kandis hageja nime G P ; - hageja ja kostja isa oli V (V ) P, kes suri XXX.a. ; - JPsuri XXX.a.; - kostja nimi oli varem AK, pärast nimemuutust XXX.a. T P.

Hageja väitel oli perekond poola päritolu, mistõttu kõigil perekonnaliikmetel kasutati mitut eesnime ja erinevatel ajaperioodidel anti välja dokumente ka erinevate nimedega. Dokumentidega on tõendatud, et peale J P kasutasid ka teised perekonnaliikmed erinevaid nimesid. Hageja isa nimeks oli hageja sünnitunnistuse kohaselt V P, surmatunnistusel aga nimi V P. Vaidlust ei ole selles, et pooltel on ühine isa, ometi on kostja sünnitunnistusel isa nimeks V ja hageja sünnitunnistusel V . Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kostja on erinevatel eluperioodidel kandnud nimesid A P, AK ja T P. Veendumust, et JP ja hageja sünnitunnistusel nimetatud K P näol on tegemist ühe isikuga, kinnitab samuti asjaolu, et mõlemal juhul on isiku isanimeks N.

Kostaja väited, et hageja emaks ei olnud J P , vaid hoopis teine isik K P , on paljasõnalised ja tõendamata. Vaatamata oma isa abielude kirjeldamisele ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks isiku „K P “ olemasolu. Kostja väited vanema kande vaidlustamise nõude aegumise kohta on asjakohatud.

Et tuvastada, kas hageja ja kostja põlvnevad ühest emast on kohus määranud DNA ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 06.05.2008.a.ekspertiisiakti nr.XXX kohaselt leiti mitokondriaalse DNA analüüsil G L ja T Pl samasugune mitokondriaalse DNA haplotüüp, mis tähendab, et nad saavad põlvneda samast bioloogilisest emast. G L ja T P võrdlusproovist määratletud mitokondri haplotüübi esinemissagedus on ühel isikul 400 inimese kohta. DNA analüüsi tulemuste alusel on ekspert jõudnud arvamusele, et G L ja T P saab olla sama bioloogiline ema.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et XXX.a. sündinud ja XXX.a. surnud JP oli hageja, XXX.a. sündinud G L ema ning hageja on seeläbi pärimisseaduse § 13 alusel JP esimese järjekorra pärija.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik