2-08-23478/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-23478 Tsiviilasi M T hagi S V vastu elatise väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx xxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kostja S V (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

29. september 2008

RESOLUTSIOON

Välja mõista S Vlt M T kasuks alates hagi esitamisest s.o 01.veerbuarist 2008.a. igakuiselt 2100 krooni elatusraha tütar M V (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Kohtukulude jaotus

S V kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue

Hagist nähtub, et poolte 2006. aastal alanud kooselust on sündinud xx. xxxxxxxxx xxxx tütar M V. Kooselu on 2007. aasta augustikuust lõppenud. Hageja elab koos lapsega ühes korteris oma ema ja õega. Tema sissetulekuks on vanema palk ja toetus kokku 3900 krooni kuus. Praegu toetab teda ka ema. Kostja ostis pärast lapse sündi lapsele küll käru, kuid lapse ülalpidamisest ei ole osa võtnud ega ka käinud last vaatamas. Hageja soovib tütrele tagada stabiilse ja normaalse arengu ning palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 2100 krooni. Nimetatud summa kataks osa kuludest lapse riietele, toidule ja muule vajalikule.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab hagi, kuid kinnitab, et ta ei ole suuteline nõutavas summas elatist maksma. Tema töötasuks on 6000-6500 krooni kuus, millest peab tagasi maksma pangalaenu üle 1000 krooni kuus, internetiteenuse eest 300 krooni kuus, vastava seadme järelmaksu 175 krooni kuus, telefonikõnede eest keskmiselt 1000 krooni kuus. Lisaks on talle määratud rahatrahv auto juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Kostja sooviks maksta elatist kuni 1500 krooni kuus.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kostja tunnistab, et ta ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud. Hageja soovib elatist alla PkS § 61 lg 4 ette nähtud alammäära, milleks alates 01. jaanuarist 2008 on 2175 krooni kuus. Kohtul ei ole alust kahelda, et elatis vähemalt selles suuruses on lapse ülalpidamiseks hagejale vajalik. Kostja on elatise suurust vaidlustanud üksnes oma materiaalsest olukorrast lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla hagetava summa, sest PkS § 61 lg. 5 ja 6 ette nähtud asjaolusid antud juhul ei esine: kostja on töövõimeline, tal ei ole rohkem ülalpeetavaid, puuduvad ka muud põhjused, mida kohus võiks lugeda mõjuvaks. Kostja poolt nimetatud igakuised kulutused ei ole eluliselt vajalikudpangalaen on võetud auto ostmiseks, kulu telefonikõnedele on võimalik oluliselt vähendada. Kostjale määratud rahatrahvi ei saa elatise suuruse määramisel aga arvestada, kuna väärteo toimepanemisel pidi kostja arvestama, et see võib tema materiaalset olukorda oluliselt halvendada, tegemist oli kostja isikliku riskiga. PkS § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui teine vanem ei ole lapse ülalpidamise kohustust selle aja jooksul täitnud. Antud juhul niisugune asjaolu esineb ja hageja on soovinud elatise väljamõistmist hagi esitamisele eelnenud kuude eest.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse ja § 468 lg. 1 p.

2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamatult täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik