2-07-38999/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-38999 Tsiviilasi IPhagi SBvastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja IP(isikukood XXX; elukoht: XXX) hageja esindaja vandeadvokaat Margus Viira (Kentmanni AB, asukoht XXX) kostja SB(isikukood XXX, elukoht: XXX) kostja esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp (AB Consensus, asukoht: XXX) Alaealise lapse IP määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg (AB Tibar & Partnerid, asukoht: XXX) Eestkosteasutus Harku vald (Harku Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, ) Eestkosteasutuse esindaja Helve Keel Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, ) Eestkosteasutuse esindaja Kairit Kamber Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Rahuldada IP hagiavaldus ja määrata kindlaks SB ja tema alaealise lapse IP, sündinud XXX.a., suhtlemise kord järgmiselt:

1. SB ja IP veedavad koos aega üle nädala nädalavahetustel laupäeval kella 12.00-st kuni pühapäeval kella 18.00-ni.

2. Lapse üleandmine hagejalt kostjale või kostjalt hagejale toimub neutraalsel pinnal, milles pooled eelnevalt kokku lepivad.

3. IP peab võimaldama SB tütre IPga suhelda telefoni teel iga päev ajavahemikul kella 12.00-st kuni 18.00-ni.

4. Lubada SB veeta tütre IP SB puhkuse ajal järjestikku 2 nädalat Eesti Vabariigis ning ainult poolte eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel selliselt, et SB teavitab eelnevalt lapse välismaal viibimise kohast ja Eesti Vabariiki tagasijõudmise ajast, võib SB veeta lapsega puhkuse välisriigis.

5. Lubada IP minna tütre IPga väljas poole Eesti Vabariiki ainult poolte eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel selliselt, et IP teavitab eelnevalt lapse välismaal viibimise kohast ja Eesti Vabariiki tagasijõudmise ajast.

6. Kohustada SB teavitama IP ette vähemalt kuu aega enne, kui ta soovib tütre IPga veeta enda puhkuse ajast 2 järjestikku nädalat ning kohustada IP teavitama SB1 nädala jooksul, kas talle sobib SB poolt välja pakutud aeg.

7. Võimaldada SB veeta tütre IP aega pidulikel sündmustel (isa ja lapse sünnipäevad, lasteaia/koolipeod, pidulikud aktused jne.).

8. Vanemate omavaheline suhtlemine lapsesse puutuvalt toimub e-posti teel.

9. Kohustada IP teavitama SBe-posti teel kõigist IPga seotud asjaoludest - haigestumised, lastevanemate koosolekud, perepäevad jne.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud ja nõue. 21.09.2007.a. esitas IP kohtule hagiavalduse SB vastu abielulahutuse, lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise, lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaks-määramise nõuetes. 05.02.2008.a. osaotsusega kohus lahutas poolte abielu ja määras lapse IP(sünd. XXX.a.) elukohaks tema ema, IP elukoha. 19.05.2008.a. kohtumäärusega kohus kinnitas poolte sõlmitud kompromissi elatise maksmiseks IP ülalpidamiseks ja jätkas menetlust lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas.

Hageja palub kindlaks määrata tütre IP ja SB suhtlemiskord.

Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XXX.a. tütar IP, kelle elukohaks on 05.02.2008.a. kohtuotsusega (osaotsusega) määratud hageja elukoht.

Vastavalt kostja vastusele märgib hageja, et kostja võiks lapsega kohtuda ühes kuus igal teisel nädalavahetusel reedel kella 18.00 kuni pühapäeval kella 14.00-ni. Lisaks leiab hageja, et kostjal peaks olema võimalik lapsega suhelda pidulikel sündmustel (sünnipäevad, lasteaia/koolipeod, pidulikud aktused jne). Kostja veetis lapsega viimati aega 21.12.2007.a. lubades lapse kokkulepitud ajaks 22.12.2007.a. koju viia, kuid ei teinud seda. Kui hageja lapsele ise järgi läks, tarvitas kostja lapse juuresolekul hageja kallal vägivalda. Alates 23.12.2007.a. ei ole kostja soovinud tütrega kohtuda ega käinud tema juures lasteaias ja ei ole tütrele ka helistanud. Hageja ei pea võimalikuks, et kostja kohtub lapsega esmaspäevast reedeni kella 17.30-20.00, kuna selline suhtlus rikub lapse elurütmi ning kostja ei suuda sellisest kokkuleppest kinni pidada. Hageja on vastu sellele, et kostja viibiks kaks korda aastas tütrega kuni 30 päeva välisriigis, kuna laps on selleks veel liiga väike. 02.07.2008.a. kohtule esitatud seisukohtades leiab hageja, et kostja peaks lapsega suhtlema igal teisel nädalavahetusel, laupäeval orienteeruvalt alates 12.00-st kuni pühapäeva õhtuni 18.00-ni või 19.00-ni. Lapsele tuleks tema elukohta järgi ja viiks lapse tema elukohta tagasi kostja, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Samuti peaks olema kostjal võimalik lapsega suhelda telefoni teel ajal, mis on lapse ea ja tema vajaduste arvestamiseks normaalne.

Kostja seisukoht. Kostja soovib oma tütrega suhelda . Kostja leiab, et talle peab säilima ka võimalus reisida koos oma lapsega. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et ta soovib last Eestis ära viia Maroko Kuningriiki, kostja küsis hagejalt ainult nõusolekut lapsega reisimiseks. Kostja ei teeks iialgi midagi, mis kahjustaks tütre huve või midagi, mis oleks teise vanema suhtes ebaaus. Kostja palub määrata enda ja tütre suhtlemiskord kindlaks alljärgnevalt:

1. Lapse isal on õigus lapsega koos olla, lapse ema, vanaema või muude lapse ema sugulaste ja tuttavate juuresolekuta iga nädal kahel järjestikusel päeval – üks nädal laupäeval ja pühapäeval ning teine nädal mõnel muul päeval, mis lepitakse lapse isa ja ema vahel eelnevalt kokku vähemalt 24-tunnise etteteatamisega.

2. Lapse üleandmine lapse isale ja vastupidi, toimub Tallinna kesklinna piirkonnas neutraalses, lapse ema ja isa poolt varem kokkulepitud kohas, kuhu lapse ema toob lapse, et laps isale üle anda või lasteaias, kus laps käib (hiljem koolis, kus laps õpib).

3. Lapse ema ja kõik lapse emaga koos elavad isikud peavad võimaldama lapse isal lapsega telefoni teel suhtlemist ega tohi ka muul ajal mingisuguselgi viisil sekkuda lapse ja lapse isa suhetesse.

4. Lapse välisreisid toimuvad ainult lapse ema ja isa eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel selliselt, et teist vanemat teavitatakse eelnevalt lapse välismaal viibimise kohast ja Eesti Vabariiki tagasijõudmise ajast.

5. Lapse isal on õigus lapsega koos puhkust veeta aastas kokku vähemalt 6 nädalat. Nimetatud aeg ei pea olema veedetud järjestikku, kuid lühim koosoldud aeg peab olema vähemalt 1 nädal järjest. Lapsega koos veedetava puhkuse kooskõlastab lapse isa lapse emaga 1 kuu ette. Isa ettepanekule lapsega puhkuse veetmiseks, vastab lapse ema 1 nädala jooksul (et sobiva ajavahemiku leidmisel jääks isal piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks). Seejuures ei või lapse ema keelata lapse isal puhkuse veetmise ajal sõita ka välisriiki koos lapsega.

6. Vanemate omavaheline suhtlemine lapsesse puutuvalt toimub e-posti teel.

7. Lapse ema informeerib lapse isa e-kirja teel kõigist lapsega seotud asjaoludest – haigestumised, lastevanemate koosolekud, perepäevad jne.

Alaealiste lapse IP määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja lõplikke seisukohtade kohaselt on kahetsusväärselt isa valikute tagajärjel käesolevaks ajaks kujunenud olukord, et isa ei ole sisuliselt lapsega suhelnud alates 2007.a. detsembrikuust. Isa ei ole lapse käekäigu vastu tundnud huvi viisil ja mahus, mis lubaks järeldada tema soovi lapsega kohtuda. Lastepsühholoogide hinnangul on lapse huvide ja vajadustega kõige paremini tasakaalus, kui lapse suhtlemine temaga koos mitte-elava vanemaga toimub igal teisel nädalavahetusel, tavaliselt reede õhtust pühapäeva lõunani.

See annab koosolemiseks piisavalt pika aja ning arvestab ka kooselava vanema õigust veeta lapsega puhkeaega. Seejuures on aga kõige olulisem suhte regulaarsus. Lapse huvidega ei loeta kooskõlas olevaks, kui vanem ei suhtle lapsega regulaarselt, vaid juhuti. Arvestades I vanust ja üleelamisi seoses isa käitumisega ema suhtes ei oleks käesoleval ajal määratud korras esindaja hinnangul lapse huvidega päriselt kooskõlas suhtlemise korda määratleda. Laps veetis viimati isaga aega 21.-22.12.2007.a. Kokkuleppe kohaselt pidi isa lapse tooma koju 22.12.2007.a., kuid ei teinud seda.

Kui lapse ema lapsele järele sõitis, tarvitas kostja hageja kallal lapse juuresolekul vägivalda. Hageja kutsus politsei ja sündmus fikseeriti. Pärast seda ei helistanud isa lapsele ega külastanud teda lasteaias pikemat aega. Märtsikuu algul pöördus kostja Haabersti LOV lastekaitsetöötajate poole sooviga lapsega kohtuda ja palvega vahendada lapsega kokkusaamisi. Lepiti kokku, et isa ja laps kohtuvad Tallinna Perekeskuse mängutoas ning et nii ema ja laps kui isa ja laps lähevad lastepsühholoog konsultatsioonile. Ema koos lapsega käis nõustamisel, 30. aprilliks 2008.a. isa jaoks kokku lepitud ajal isa aga kohale ei ilmunud.

Maikuu algul tegi kostja ootamatu külastuse I lasteaeda, marssides keset muusikatundi sisse. Selle peale laps ehmus, hakkas nutma ega tahtnud isa juurde minna. Lõpuks rahustati laps siiski maha ja olukord lahenes. Hageja käis koos I Perekeskuses vastuvõtul veel 26.06.2008.a. ja siis tegi ettepaneku järgmisel korral kohtuda I ja lapse isaga, kuid ka seda kohtunist ei ole kostja soovimatuse tõttu toimunud. Ka ei ole kostja kordagi lapsele helistanud ega otsinud temaga isiklikku vahetut kontakti. Kuna käesoleval ajal puuduvad andmed isa edasiste tegevusplaanide kohta, s.h. soovi kohta realiseerida oma kohtumisõigusi, ei ole praegu määratud korras esindaja hinnangul otstarbekas kokkusaamiste korda kohtumäärusega lahendada.

Kui isa soovib edaspidi lapsega suhelda ja oskab selleks oma ajakava prognoosida, on lapse huvides kindlast isiklikku kontakti jätkata. Kuid eelduslikult suudavad vanemad siis omavahel suhtlemise korras kokku leppida ja ka perenõustamisi jätkata kohtu vahenduseta, üksnes lastekaitsetöötajate kaasabil. Arvestades kostja korduvat vägivaldset käitumist hageja suhtes peab määratud korras esindaja usutavaks hageja väiteid selle kohta, et kostja on ähvardanud lapsega Eestist ära sõita. Kuna isa selline käitumine ei ole kooskõlas lapse huvidega, on põhjendatud keelata kostjal viia last väljas poole Eesti Vabariiki ilma hageja kirjaliku nõusolekuta.

Eestkoste asutuse Harku valla (Harku Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus Eestkosteasutus vestlusest hagejaga selgus, et hageja töötab konverentside koordinaatorina hotellis Swissotel Estonia. Tütar I käib lasteaias. Kostja töötab hageja sõnade kohaselt hotellis öö mänedžerina esmaspäevast reedeni, õhtust hommikuni, nädalavahetused on vabad ning elab Tallinnas Õismäel ühe toalises üürikorteris. Hageja kolis lapsega 2007.a. mais oma ema juurde külla, kuna pooltevahelised suhted muutusid keeruliseks ja kaasnesid erinevad ähvardused hageja ja hageja pere suhtes.

Hagejal ja lapsel on kasutada ema juures 3 tuba. Alates sellest ajast on tütre ja isa suhtlemine jäänud harvemaks. Hageja on küll lubanud kostjal laps lasteaiast kaasa võtta, kuid laps hakkab nutma ning keeldub isaga kaasa minemast. Hageja sõnade kohaselt on kostja lapsega sõbralik, kuid kooselu ajal oli hetki, kus isa poolt esitatud nõudmised hirmutasid last ja panid lapse nutma ja ütlema, et isa on kuri. Kui lapse käest küsiti, kas ta tahab isaga koos jalutada ja isa juurde minna, siis laps vastas eitavalt. Eestkosteasutus leiab, et ilmselt laps ei saa kõigest aru, mida isa räägib, kuna isa rääkis enne lapsega maroko keeles ja nüüd inglise keeles.

Seni kuni laps on väike, ei ole hageja nõus, et laps isaga Eestist lahkub. I on Eesti kodanik ja hageja soovib last Eestis kasvatada. Kostja ähvardused ja vaimne vägivaldne käitumine on tekitanud hagejas hirmu ja usaldamatuse kostja suhtes. Ähvardused hageja suhtes ohustavad ka lapse turvalisust. Eestkosteasutus on seisukohal, et isa võiks lapsega suhelda üle nädala reedel kella 17.00-st kuni pühapäeval kella 14.00-ni. 24.03.2008.a. arvamuse kohaselt on poolte perenõustamine jäänud pooleli . Kostja on avaldanud ühe korra soovi veeta nädal lapsega, kuid hageja ei nõustunud sellega.

Hageja väitel ei taha laps isaga kohtuda, kuigi hageja räägib lapsele isast positiivselt ja püüab teda ette valmistada isaga kohtumiseks. Eestkosteasutuse seisukohalt tuleks jätkata perenõustamist. Kostja võiks lapsega suhelda igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeval kella 14.00-ni. Lapse ja isa suhete taastumisel võiks laps olla isa juures üks kord kuus reedest-reedeni. Isal peab olema võimalus lapsega suhelda telefoni teel. Isal peab olema võimalus veeta lapsega suvel 2 järjestikust nädalat vanemate eelneval kokkuleppel.

Puhkus tuleks siiski veeta Eesti Vabariigis, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti. Isa võib viia lapse väljas poole Eesti Vabariiki hageja kirjalikul nõusolekul. Lapsevanemead ja nende pereliikmed peavad kujundama lapses positiivseid hoiakuid teise vanema suhtes. 23.09.2008.a. esitatud arvamuse kohaselt suhtles lastekaitse spetsialist hagejaga telefoni teel 01.09.2008.a. Hageja sõnade kohaselt kohtus hageja kostjaga tänaval ning vestluse käigus selgus, et kostjal on väga tihe töögraafik ja ta lubas hagejaga ise ühendust võtta Tallinna Perekeskusega kohtumise aja kokku leppimiseks.

Kuid kohtumist ei ole siiani toimunud. Kostja tundis huvi lapse käekäigu üle. Perenõustamised on jäänud pooleli.

Eestkosteasutuse Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus Arvamuse kohaselt elab hageja käesoleval ajal koos tütre IPga oma ema Õ P ja kasuisa V K elukohas XXX. Hageja töötab XXX konverentside korraldajana. Kostja töötab XXX hotellis öömänedžerina esmaspäevast kuni neljapäevani ja elab XXX Tallinn. I käib Tallinnas lasteaias. 08.11.2007.a. toimunud vestluses kostjaga nentis ta, et hageja ema on sekkunud nende pereellu ja võtnud temalt vabaduse oma tütrega suhelda. Hageja väitel tekkisid omavahelised lahkhelid armukadeduse tõttu ning ka seepärast, et hageja suhtles oma sugulastega.

Kostjat häirib asjaolu, et hageja loal on hageja emal õigus võtta I lasteaiast ning kostja sõnul toob vanaema sageli I lasteaiast koju. Kostja väidab, et kui ta on helistanud tütre elukohta või läinud tütart vaatama ei ole hageja ema tal võimaldanud lapsega suhelda. Nimetatud vahejuhtumid on kostja väitel olnud kuni neljal korral. Kostja on seisukohal, et laps peaks elama koos ema, aga mitte hageja ema elukohas. Kostja leiab, et tal on lähedased suhted tütrega ja ta vestleb tütrega telefoni teel. Kostja suhtleb lapsega maroko keeles ja I vastab eesti keeles.

Ka hageja arvates on kostjal tütrega sõbralikud suhted ja ta soovib, et side isa ja tütre vahel säiliks. Vestlusest lasteaia rühma õpetaja S. S ilmnes, et 26.10.2007.a. oli lasteaias toimunud vahejuhtum, kus kostja tuli õhtul lasteaeda I juurde, kuid laps isaga kaasa ei läinud. Kuna I oli veel kee 18.30 lasteaias, helistas kasvataja hagejale, et uurida, kes lapsele järele tuleb. Selgus, et hageja ei olnud I lasteaeda jäämisest teadlik. Kostja väidab vahejuhtumi kohta, et tal ei olnud hagejaga sellist kokkulepete, et peab ise lapse lasteaiast võtma ja et on kordi, kus ta käib tütart lasteaias külastamas.

Eestkosteasutus leiab, et juhtunust võib järeldada, et vanematevahelisi kokkuleppeid on pooled erinevalt tõlgendanud ja esineb kommunikatsiooniprobleeme. Kostja ei jaga absoluutselt hageja seisukohta lapsega suhtlemise aegade osas üle nädala reede õhtust kuni pühapäevani. Kostja arvamuse kohaselt võiks ta lapsega kohtuda igal nädalal reedest kuni pühapäeva õhtuni. Lisaks soovib kostja 30 päeva aastas koos tütrega reisimiseks väljaspool Eestit, et I l oleks võimalus suhelda ka isapoolse perekonnaga Marokos. Eestkosteasutus leiab, et isal tuleks võimaldada lapsega suhelda üle nädala nädalavahetusel reede õhtust (17.00) kuni pühapäeva õhtuni.

Samuti tuleks võimaldada kostjale ka üht pikemat perioodi aastas (2 nädalat), et võimaldada kostjal reisida tütrega väljaspool Eestit. 18.03.2008.a. arvamuses teavitab eestkosteasutus, et hageja ja kostja osalesid Tallinna Perekeskuse psühholoog perenõustamisel ühisel seansil korra ning teine kord kumbki eraldi. A V sõnul ei tekkinud esimesel kohtumisel poolte vahel dialoogi. Hageja osales teisel kohtumisel koos I ga. Samuti soovis A V näha kostjat järgmisel kohtumisel I ga, kuid seda kohtumist ei ole toimunud. Kostja väitel ei ole ta tütrega suhelnud alates 22.12.2007.a.

Kostja väitel keeldub hageja I t tema hoolde lubamast, kuna ei usalda kostjat. Kostja soovis lapsega kohtuda ajavahemikul 04.03.- 09.03.2008.a., kuid hageja ei nõustunud sellega. Hageja leiab, et kostja ja tütre kohtumised võiksid toimuda iga paari tunni kaupa, et laps saaks uuesti isaga kohaneda. Hageja väitel ei soovi laps isa juurde minna. Eestkosteasutus tõdeb, et pooled ei ole kasutanud perenõustaja abi otstarbekalt ega ole tegutsenud kompromissi leidmise nimel. Eestkosteasutus ei toeta kostja ettepanekut suhelda I ga esmaspäevast esmaspäevani üle nädala, kuna laps vajab siiski kindlat elukohta ja järjepidevust elukorralduses.

Kostja peaks suhtlema tütrega üle nädala nädalavahetustel.

Maakohtu põhjendus ja resolutsioon

Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et IP hagi on põhjendatud ning tuleb kindlaks määrata poolte ühise alaealise lapse IP suhtlemiskord oma isa S B ’ga.

Antud perekonna asjas peale hagiliste asjade lahendamist määras kohus 05.06.2008.a. kohtumäärusega lahendada IP hagi SB vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks kirjalikus menetluses, andes asjaga seotud menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid arvamusi, avaldusi või olla ära kuulatud enne 15.09.2008.a. ja kohtulahend on avalik 30.09.2008.a.

Antud asjas on vaidlus selle üle, et pooled ei suuda kokku leppida, kuidas peaks toimuma kostja SB ja IP suhtlemine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 561 lg 1 kohaselt last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Kohus suunas antud menetluses pooled kohtuvälisesse perenõustamisse, et kujundada poolte ühine seisukoht lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Perenõustamises pooled lapse kokkusaamiste osas kokkuleppele ei jõudnud, samuti on perenõustamised jäänud pooleli. Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsus sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamuse kohaselt pooled ei kasutanud perenõustaja abi otstarbekalt ega tegutsenud kompromissi leidmise nimel.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 ja ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 9 punkt 3 kohaselt on lapsel õigus suhelda oma lahus elava vanemaga ning säilitada kontaktid lähedaste inimestega. Kohus leiab, et kostjal on õigus oma lapsega suhelda. Kohus on seisukohal, et kokkusaamiste kindlapiirilise regulatsiooni seadmisel seab see piirid ka isale ning kohustab teda ettenähtud aegadel tütrega tegelema.

Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PKS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest.

Hageja esitas kohtule hagi kostja ja tütre IP suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, kuna pooled ise ei suuda kokkuleppele jõuda. PKS § 59 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse asutuse arvamuse andmiseks. Kohus kaasas antud protsessi arvamuse andmiseks eestkosteasutustena Harku valla (Harku Vallavalitsuse kaudu) ning Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)

TsMS § 219 lg 2 kohaselt perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Kohus määras alaealisele lapsele määratud korras esindaja alaealise lapse kaitseks, kuna tema seadusliku esindaja huvid ei pruugi antud juhul olla kooskõlas lapse huvidega Alaealise lapse määratud korras esindaja leiab, et kuna käesoleval ajal puuduvad andmed isa edasiste tegevusplaanide kohta, s.h. soovi kohta realiseerida oma kohtumisõigusi, ei ole praegu määratud korras esindaja hinnangul otstarbekas kokkusaamiste korda kohtumäärusega lahendada. Kuid, kui isa soovib edaspidi lapsega suhelda ja oskab selleks oma ajakava prognoosida, on lapse huvides kindlast isiklikku kontakti jätkata. Kuid eelduslikult suudavad vanemad siis omavahel suhtlemise korras kokku leppida ja ka perenõustamisi jätkata kohtu vahenduseta, üksnes lastekaitsetöötajate kaasabil.

Kohus on seisukohal, et isal on õigus oma lapsega suhelda ja kontakt taastada ning tagada kontakti piisav säilimine. Selleks on vajalik kindlaks määrata isa ja lapse suhtlemiskord ning see kohustaks isa ka lapsega ettenähtud aegadel tegelema. Samuti võivad pooled jätkata perenõustamist, et kujundada ühtsed seisukohad lapse hooldamisel ja kasvatamisel.

Nii eestkosteasutused, hageja kui ka kostja leiavad, et kostjal peaks olema võimalus suhelda lapsega üle nädala nädalavahetustel. Eestkosteasutus Harku Vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) on seisukohal, et isa võiks lapsega suhelda üle nädala reedel kella 17.00-st kuni pühapäeval kella 14.00-ni. Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab, et isal tuleks võimaldada lapsega suhelda üle nädala nädalavahetusel reede õhtust (17.00) kuni pühapäeva õhtuni. Kostja on seisukohal, et tal peaks olema õigus lapsega koos olla, lapse ema, vanaema või muude lapse ema sugulaste ja tuttavate juuresolekuta iga nädal kahel järjestikusel päeval – üks nädal laupäeval ja pühapäeval ning teine nädal mõnel muul päeval, mis lepitakse lapse isa ja ema vahel eelnevalt kokku vähemalt 24-tunnise etteteatamisega. Lapse üleandmine lapse isale ja vastupidi, peaks toimuma Tallinna kesklinna piirkonnas neutraalses, lapse ema ja isa poolt varem kokkulepitud kohas, kuhu lapse ema toob lapse, et laps isale üle anda või lasteaias, kus laps käib (hiljem koolis, kus laps õpib). Hageja on seisukohal, et kostja võiks lapsega kohtuda igal teisel nädalavahetusel laupäeval orienteeruvalt kella 12.00-st kuni pühapäeva õhtuni kella 18.00-ni või 19.00-ni. Samuti märgib hageja, et lapsele peaks järgi tulema ja lapse koju tagasi tooma kostja.

Kohus leiab, et arvestades lapse vanust ning tema välja kujunenud elukorraldust ning, et mitte seda rikkuda, siis on mõistlik kui kostja veedab lapsega aega üle nädala nädalavahetusel laupäeval kella 12.00-st kuni pühapäeval kella 18.00-ni ning arvestades seda, et hageja elab koos lapsega oma ema juures, kellega kostjal on keerulised suhted, on mõistlik, kui lapse üleandmine toimub neutraalses piirkonnas, mille hageja ja kostja eelnevalt kokku lepivad.

Kostja leiab, et hageja kui ka kõik lapse emaga koos elavad isikud peavad võimaldama lapse isal lapsega telefoni teel suhtlemist ega tohi ka muul ajal mingisuguselgi viisil sekkuda lapse ja lapse isa suhetesse. Eestkosteasutus Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) on seisukohal, et kostjal peaks olema võimalus suhelda lapsega telefoni teel. Hageja sõnul ei ole ta kunagi takistanud kostjal lapsega telefoni teel suhtlemast. Seega leiab kohus, et kostjal tuleb võimaldada lapsega suhelda telefoni teel iga päev ajavahemikul kella 12.00-st kuni 19.00-ni.

Antud asjas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et SB on välisriigi kodanik, kes elab ja töötab Eesti Vabariigis elamisja tööloa alusel. SB vanemad, teised perekonna liikmed ja sugulased elavad välisriigis (-riikides). SB emakeel on maroko keel, koolides on ta õppinud prantsuse ja inglise keeles. Kostja palub määrata kindlaks, et lapse välisreisid toimuvad ainult poolte eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel selliselt, et teist vanemat teavitatakse eelnevalt lapse välismaal viibimise kohast ja Eesti Vabariiki tagasijõudmise ajast. Samuti palub kostja kindlaks määrata, et tal on õigus lapsega koos puhkust veeta aastas kokku vähemalt 6 nädalat. Nimetatud aeg ei pea olema veedetud järjestikku, kuid lühim koosoldud aeg peab olema vähemalt 1 nädal järjest. Lapsega koos veedetava puhkuse kooskõlastab kostja hagejaga 1 kuu ette. Kostja ettepanekule lapsega puhkuse veetmiseks, vastab hageja 1 nädala jooksul, et sobiva ajavahemiku leidmisel jääks kostjal piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks. Kostja leiab, et hageja ei tohiks keelata kostjal puhkuse veetmise ajal sõita ka välisriiki koos lapsega. Hageja on vastu sellele, et kostja viibiks tütrega välisriigis, kuna laps on selleks veel liiga väike. Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab, et kostjale tuleks võimaldada ka pikemat perioodi aastas lapsega koos olla (2 nädalat), et võimaldada kostjal reisida tütrega väljaspool Eestit. eestkosteasutus Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) on seisukohal, et kostjal tuleks võimaldada lapsega veeta suvel 2 järjestikust nädalat vanemate eelneval kokkuleppel, kuid puhkus peaks toimuma Eesti Vabariigis, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti.

Kohus leiab, arvestades lapse vanust ning tema igapäevast harjumuspärast keskkonda, et on põhjendatud lubada kostjal veeta lapsega kostja puhkuse ajal järjestikku 2 nädalat Eesti Vabariigis ning ainult poolte eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel selliselt, et kostja teavitab eelnevalt lapse välismaal viibimise kohast ja Eesti Vabariiki tagasijõudmise ajast, võib kostja veeta lapsega puhkuse välisriigis, et I P saaks suhelda ka oma isapoolsete vanavanemate ja teiste sugulastega. Samuti leiab kohus, et on põhjendatud, et ka hageja välisreisid koos lapsega toimuvad poolte eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel selliselt, et hageja teavitab eelnevalt lapse välismaal viibimise kohast ja Eesti Vabariiki tagasijõudmise ajast. Kohus kohustab kostjat teatama oma vähemalt kuu aega enne, kui ta soovib veeta lapsega enda puhkuse ajal 2 järjestikku nädalat ning kohustab hagejat teavitama kostja 1 nädala jooksul, kas hagejale sobib nimetatud aeg. Hageja leiab, et kostjal peaks olema ka võimalus suhelda lapsega pidulikel sündmustel (sünnipäevad, lasteaia/koolipeod, pidulikud aktused jne.). Kohus peab põhjendatuks lubada kostjal suhelda lapsega pidulikel sündmustel (sünnipäevad, lasteaia/koolipeod, pidulikud aktused jne.).

Kostja palub kindlaks määrata, et vanemate omavaheline suhtlemine lapsesse puutuvalt toimub e-posti teel. Samuti kohustada, et hageja informeeriks kostjat e-kirja teel kõigist lapsega seotud asjaoludest – haigestumised, lastevanemate koosolekud, perepäevad jne. Kohus leiab, et kostja nimetatud taotlus on asjakohane ja põhjendatud ning määrab kindlaks, et vanemate omavaheline suhtlemine lapsesse puutuvalt toimub e-posti teel ning kohustab hagejat informeerima kostjat e-kirja teel kõigist lapsega seotud asjaoludest – haigestumised, lastevanemate koosolekud, perepäevad jne.

Vastavalt TsMS § 162 lg 4 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik