2-07-49329/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.september 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-49329 Tsiviilasi J N hagi N T vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J N (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja A K

Kostja N C (N T) (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev

09. september 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja J N Hageja esindaja A K

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista N C elatis lapse A N, sündinud xxx ülalpidamiseks igakuuliselt alates 26.11.2007.a. 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni J N kasuks.

3. Otsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Menetluskulude jaotus

4.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-49329 kannab kostja N C.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

26.11.2007.a esitatud hagiavaldusest (tlk 1-4) tulenevalt hageja ja kostja elasid koos alates 1996.a. abielu sõlmimata. 19.04.1997.a. sündis neil tütar A N. Hageja on töötu, saab riiklikke toetusi 600 krooni kuus. Lapse kasvades suurenevad ka tema vajadused, pere sissetulekust ei piisa vahel isegi tavalisteks igapäevasteks vajadusteks. Hageja on sunnitud pidevalt raha laenama. Kostja ei ela koos perega 1997.aastast. Kulud kommunaalteenustele on keskmiselt 800 krooni kuus; koolimineku ja õppimisega seotud kulud keskmiselt 500 krooni kuus; vitamiinide ja ravi eest 300 krooni kuus; lapse toidukulud on mitte alla 1300 krooni kuus; hooajarõivad, jalatsid, aluspesu, voodipesu, pidžaamad, sanitaar-ja hügieenitarbed keskmiselt 700 krooni kuus. Kokku moodustavad kulud 3600 krooni kuus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse A N ülalpidamiseks 1800 krooni kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest; välja mõista kostjalt kohtukulud.

Kostja vastus hagile

17.01.2008.a. kirjalikus vastuses hagile (tlk 24) kostja hagi ei tunnista. Hageja esitas kohtule kohtuotsuse nr 2-05-15731, mis oli tehtud kohtuarstliku ekspertiisi alusel, aga ekspertiisi tulemused viitavad et kostja on hageja lapse bioloogiline isa. Kostja ning kostja isa soovivad vaidlustada seda kuna kostja ja hageja laps on vend ning õde, sellepärast DNA andmed on ühesugused. Kostjale ütles seda kostja isa pärast kohtuotsuse nr 2-05-15731 jõustumist. Kostja isa soovib esitada hagi J N vastu et tuvastada, kes tegelikult on hageja lapse isa. Kostja ootab Kohtuarstliku ekspertiisibüroo vastust. Kostja palub lahendada asi kohtuistungil ning palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtuistung

Kohtuistungil palus hageja välja mõista kostjalt elatise 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates hagiavalduse esitamisest kohtusse, so 26.11.2007.a. Kulutused lapsele on hagi esitamise ajast suurenenud. Hageja sissetulekuks on invaliidsuspension 2600 krooni kuus.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse sai kostja isiklikult kätte 30.06.2008.a. Kostja ei ole kohtule teatanud istungile ilmumata jätmise põhjustest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja palus asja kostja osavõtuta sisuliselt lahendada. Kohus pidas võimalikuks hageja taotlus rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

11.09.2007.a. Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15731 (tlk 4-6) tuvastati A N (isikukood xxx) põlvnemine N T (isikukood xxx).

Lapse A N sünnitunnistusest (tlk 42) nähtub, et lapse vanemad on N C (isikukood xxx) ja J N (isikukood xxx). Laps elab koos hagejaga.

Kostja tugines oma vastuväidetes asjaolule, et kostja ei ole 19.04.1997.a. sündinud A N isa. A N isa on kostja isa, kes ütles seda kostjale pärast kohtuotsuse 2-05-15731 jõustumist ja kes soovib pärast kohtuarstliku ekspertiisibüroo vastust esitada hagi J N vastu lapse tegeliku isa tuvastamiseks.

Vastuseks kohtu päringule (tlk 29) teatas Eesti Kohtuekspertiisi instituudi DNA osakonna peaekspert, et N T esindajale anti teada, et kui N. T on alust arvata, et A N bioloogiline isa võib olla mitte N T ise vaid tema isa, siis kõige usaldusväärsema vastuse sellele oletusele annab N T isa DNA uuring (tlk 30-31).

Kohtu 04.04.2008.a. päringule (tlk 32) kostja ei vastanud ja ekspertiisiakti kohtule ei esitanud. Kohtuistungile kostja ei ilmunud.

11.09.2007.a. kohtuotsusega on tuvastatud A N põlvnemine kostjast ja lapse vanemad on J N ja N C.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le

49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PkS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Seejuures on kohtu hinnangul üldjuhul prioriteetne just viimane kriteerium (s.o. lapse vajadused).

Hageja hinnangul kulus tal kohtule hagi esitamise ajal poolte ühise lapse A N ülalpidamiseks 3600 krooni kuus. Praeguseks on kulud lapse suurenenud. Hageja sissetulekuks on invaliidsuspension 2600 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 1800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 26.11.2007.a. Kostja oma varalise seisundi kohta tõendeid kohtule ei esitanud.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007 a oli kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4 350 krooni, sellest pool on 2 175 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

Elatis kuulub väljamõistmisele alates 26.11.2007.a. PkS § 70 lg 1 alusel.

Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb tunnistada täies ulatuses viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama §-i lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud asjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik