2-08-9976/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sdekretär Tõlk Natalja Losevtsova Jelena Muttonen

Tatjana Artemjeva Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2008. a kell 16.00, Narva Narva kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-9976 Tsiviilasi M.R. hagi M. R. vastu abielulahutuses ja elatise suurendamises

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. R. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx x-xx xxx) Kostja: M. R. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx x-xx xxx) Laste hive kaitsma õigustatud asutuse: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabi ameti kaudu) Narva linna esindaja: Sergei Lahmanov Kohtuistungi toimumise aeg 25. september 2008. a RESOLUTSIOON

Lahutada abielu, mis on sõlmitud 29.08.1992.a Narva Linna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr 516, M. R. ja M. R. (abielueelne perekonnanimi A.) vahel. Taastada M. R. perekonnanimi „A.“.

Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. Muuta Viru Maakohtu 03.04.2006.a. kohtumäärusega nr 2-06-2790 ja 2-06-2791 väljamõistetud elatise suurust ja mõista välja M.R.´lM. R. kasuks alates 17.03.2008.a. elatis 2175 krooni, kuid mitte väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, poja A. R., sünniaeg xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks kuni tema täiealiseks saamiseni, s.t kuni xx.xx.xxxx.a või poolte varalise seisundi või lapse vajaduste muutmisel.

Mõista välja M. R.´lM. R.kasuks alates 17.03.2008.a. elatis 2175 krooni, kuid mitte väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, poja J. R., sünniaeg xx.xx.xxxx.a,

ülalpidamiseks kuni tema täiealiseks saamiseni, s.t kuni xx.xx.xxxx.a või poolte varalise seisundi või lapse vajaduste muutmisel.

Võtta vastu hageja M. R. hagist loobumise laste elukoha kindlaksmääramise nõudes ning lõpetada menetluse selles osas.

Menetluskulud

Kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Käesolev otsus tehakse avalikult teatavaks 30.09.2008.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.

Asjaolud

Abielu on sõlmitud poolte vahel 28.08.1992.a. Narva Linna Perekonnaseisuametis. Abielust omavad pooled 2 last: poeg A. R., sünniaeg xx.xx.xxxx.a. ja poeg J., sünniaeg xx.xx.xxxx.a.

Haginõuded, põhjendus

Hageja pöördus 17.03.1008.a. kohtusse hagiga abielu lahutamises ja laste elukoha kindlaksmääramises, elatise suurendamiseks. Hageja märkis avalduses, et poolte abielusuhted on lõppenud, kuid nad jätkavad elada ühes korteris koos oma lastega. Viru Maakohtu kohtumäärusega nr 2-006-2790 ja 2-06-2791 mõisteti kostjalt hageja kasuks elatis laste ülalpidamiseks 1500 krooni kummalegi lapsele. Kostja ei täita neid määruseid. Ta ei osale laste ülalpidamises ja kasvatamises. Perekonna säilitamine on võimatu. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 4 moodustab minimaalne elatis ühele lapsele ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008.a. peab olema elatise 2125 krooni kuus igale lapsele. Hageja palub abielu lahutada, jätta talle abiellumisel võetud perekonnanimi R., määrata lapsed elama tema juurde, suurendada kostjalt tema kasuks välja mõistetud elatist laste ülalpidamiseks alates 01.01.2008.a. kuni ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestavast kuupalga alammäärast.

Laste hive kaitsma õigustatud asutuse seisukoht

Narva linn ei toetanud hageja M. R. hagi M. R. vastu laste A. ja J. elukoha kindlaksmääramisest ema juures. Lapsed elavad koos emaga ja isaga 3-toalises korteris. Pärast abielulahutamist kavatsevad M.ja M. R.elada ühes korteris. Seega ei ole otstarbekas lahendada küsimust laste elukoha kindlaksmääramise kohta.

Kohtuprotsessi käik

Hageja toetas haginõudeid. Selgitas, et perekonnaelu ei laabunud. Abielu jätkata on võimatu. Ta ei saa elatist laste ülalpidamiseks. Soovib elatist suurendada kuni minimuummäärani, mis seadusega kehtestatud. Ta soovib taastada perekonnanime Aleksandrova. Ta loobub nõudest laste elukoha kindlaksmääramisest.

Kostja tunnistas kohtuistungil hagi abielu lahutamises. Kostja kinnitas, et abielusuhteid ei ole, perekonda säilitada on võimatu. Palub abielu lahutada. Ta on nõus maksma elatise 3000 krooni 2 lapse peale. Rohkem maksta ei ole suuteline.

Kohtuotsuse põhjendus, motiivid ja resolutsioon

Kuulanud ära poolte selgitused, uurinud tsiviilasja materjale, seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, hinnates kõiki tõendeid, leiab kohus, et abielulahutuse hagi kuulub rahuldamisele; nõue elatise suurendamises kuulub rahuldamisele. Kohus leidis, et poolte abielu jätkamine on võimatu. Kostja ei osuta perele materiaalset abi.

Vastavalt PkS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kostja võttis õigeks hagi abielulahutuses.

Vastavalt TsMS § 116 loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks.

Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilitab isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Narva Perekonnaseisuosakonnas 29.08.1992.a. väljastatud abielutunnistuse kohaselt oli M. R. abielueelne perekonnanimi „ A.“. Hageja palub jätta temale perekonnanimi „A.“.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 49 ja 50 lg 1 ja 2, vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanemad peavad oma alaealist last ülal pidama (PkS § 60 lg 1)

Kostja kinnitas, et ta ei osuta materiaalset abi.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 3 on lapse vajaduse muutmine aluseks elatise suuruse muutmiseks. Vastava otsuse teeb kohus huvitatud isiku nõudel ning võttes arvesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 sätestatud menetlusõigusliku alust. Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 1,2,4, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a. ei saa minimaalne elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.

Kohtu arvates on põhjendatud kulutused lapse ülalpidamiseks ühes kalendrikuus, mille vanemad peavad kandma ühiselt vastavalt oma varalistele võimalustele.

Kostja on töövõimeline, töötab, saab ja peab oma last ülal pidama.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kõike eeltoodut arvestades. Kostjal on kohustus laste eest hoolitseda ja ülal pidama oma alaealist last. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja iga lapse peale ülalpidamiseks elatise suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt PrS § 70 kohaselt , kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus leidis, et M.R. ei täitnud ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb lähtuda elatise välja mõistmisel lapse huvidest.

Lähtudes ülaltoodust ja mõlema poole varalisest seisundist, lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175 krooni poja A. ülalpidamiseks. alates 01.01.2008.a. ja elatis 2175 krooni poja J. ülalpidamiseks. alates 01.01.2008.a.

Kuna hageja on hagist lapse elukoha kindlaksmääramises loobunud, tuleb tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 3.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMs § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsus eeltoodu alusel ning juhindudes PkS §-dest 29 lg 2, 30 p 3, 60 lg 1, 61 lg 1, 2, 4; 70 ja TsMS §-dest § 162 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1.

Kohtunik Natalja Losevtsova