2-08-7421/21 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-7421 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi

S. P. (P.) hagi E. P. (P.) vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 08.05.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. P. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. P. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kersti P. (Advokaadibüroo Kersti P., Tallinna 1, 93819 Kuressaare); Kostja: E. P. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxxxx xxxxxxxxxx), esindaja Harland Paas (Õigusbüroo HP, Tallinna 58, 93818 Kuressaare).

RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 08.05.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Poolte kooselust on xx.xx.xxxx sündinud poeg E.. Hageja palub välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis 4350 krooni kuus. 2008. aastal on kostja lapse ülalpidamiseks hagejale maksnud 1500 krooni kuus ja ostnud lapsele asju ja kandnud lapsega seotud kulutusi. Kostja on hagejale lapse ülalpidamiseks küll raha andnud, kuid seda järjekindlalt seadusega ettenähtust vähem, mistõttu võib öelda, et ta ei ole ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ja seetõttu tuleks temalt elatis välja mõista. Lapse ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks summaks on 9750 krooni. See summa sisaldab lapse heaoluks ja harjumuspärasteks tarbimisvajadusteks tehtavaid kulutusi, s.h on arvestatud kulutused järgmiselt: eluaseme kulud 2250 krooni, toidule 2500 krooni, riided, jalatsid 500 krooni, transport 1000 krooni, sidekulud 500 krooni, tervishoiule 500 krooni, kulutused koolikohustuse täitmiseks 1000 krooni, muud vältimatud kulutused (abiõpetaja) 1000 krooni. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suuruse suhtes ja leiab, et need ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on puudega lapsega, vajab ta erikohtlemist ja täiendavaid kulutusi (võimlemine, ujumine, logopeedi ja hiljem koduõpetaja tasu jne).

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-57-04 ja nr 3-2-1-7-05). Hageja hinnangul tuleb ebapiisavaks lugeda lapse ülalpidamiseks raha maksmist alla seaduses ettenähtud alammäära ning väiksemas ulatuses, kui on vajalik lapse vajaduste rahuldamiseks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja palk on AS D. 20.03.2008 tõendi kohaselt keskmiselt 18 324 krooni kuus. Hageja on alates 19.12.2007 töötu, 01.04.2008 on ka töötuna arvel ja igakuiselt riigilt saadav toetus on 4100 krooni. Hagejal on raske leida sobivat tööd, kuna ta peab arvestama lapse vajadustega. Hageja ülalpidamisel on lisaks E.ule ka õppiv 19-aastane tütar.

Kostja seisukoht

2. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et elatisena nõutud summa on ülemäära suur ning ei ole põhjendatud. Kostja väitel on ta võtnud osa ja maksnud piisavalt lapsele ülalpidamist sellega, et on tasunud lapsega seotud kulutusi (lasteaia maks, riided), viib lapse lasteaeda ja toob sealt ära. Ta maksab hageja pangaarvele 1500 krooni kuus, sellele lisanduvad muud makstud kulud (näiteks telefoniarved) ja ostetud riided ning lasteaia maks 600-700 krooni kuus. Samuti kannab ta lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib tema juures, s.o 3-4 õhtul nädalas.

Kostjal on lisaks E.ule veel kaks alaealist last, kellele ta ülalpidamist annab. Kostja on seisukohal, et saab elatisena maksta vaid minimaalse summa, s.o 2175 krooni kuus, ja palub elatise selles summas ka välja mõista.

Maakohtu otsus

3. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 4350 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 28.01.2018, kuid mitte alla elatise minimaalmäära. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma püsivat igakuulist osalust lapse ülalpidamisel seadusega kehtestatud elatise minimaalmäära ulatuses. Kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud, ja seda vaatamata sellele, et kostja on mingil moel osalenud lapse ülalpidamises (maksnud lasteaia maksu, ostnud riideid, andnud süüa, kui laps on olnud tema juures). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-108-07 asunud seisukohale, et kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Elatise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kohus leidis, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ei peaks last kasvatav vanem iga ostu tegemiseks teiselt vanemalt raha küsimas käima, vaid tal peaks olema võimalus teise kohustatud vanema poolt lapse ülalpidamiseks makstava elatise kasutamiseks tema arvates lapsele kõige sobivamal viisil ja ajal.

Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Kohus võttis lapse vajaduste hindamisel arvesse, et tegemist on puudega lapsega, millest tulenevad lisakulutused – eriarstide regulaarsed külastused Tartus, prillid, ortopeedilised jalatsid, vajadus regulaarseteks treeninguteks basseinis jne. Kuna küsitav oli muude vältimatute püsikulude arvamine lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste hulka (sisuliselt tulevikus tekkivad), jättis kohus selle arvestamata.

Transpordi kulude osas ei nõustunud kohus täielikult kostja vastuväidetega, sest transpordikulu ei hõlma ilmselt mitte ainult sõitu lasteaeda, vaid ka eriarstide külastusi, treeningutele jne sõite, mistõttu luges hageja poolt pakutud transpordikulu suuruse põhjendatuks. Kuna lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suuruseks kuus on 8750 krooni, siis 4350 kroonine elatise nõue ei ole ülemäära suur. Kulude arvestuse hindamise juures võttis kohus arvesse ka asjaolu, et hageja on kohustatud saadavalt elatiselt maksma tulumaksu. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka lapse iga ja seda, et laps läheb lähitulevikus kooli, millega kaasnevad täiendavad kulud.

Kohus hindab vanemate varalist seisu. Hageja on töötu ja alates 01.04.2008 töötuna arvel. Hageja seletusel on tal raske leida sobivat tööd, kuna ta peab arvestama lapse vajadustega. Kostja keskmine sissetulek on 16 190 krooni kuus ja ta ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist nõutud suuruses ja seda ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kostja on ühe oma vältimatu püsikulutusena märkinud laenu tagasimakse.

Laen on võetud kinnisvara soetamiseks, mis ei ole kostja eluase ja seetõttu võetud kostja enda huvides. Sellelaadsete kohustuste võtmisel tulnuks kostjal arvesse võtta asjaolu, et primaarse kohustusena tuleb tal täita oma laste ülalpidamiskohustus ja kaaluda, milliseid kohustusi on ta võimeline täitma peale ülalpidamiskohustuse täitmist. Elatise maksmine ühele lapsele ei tohi halvendada teiste ülalpeetavate olukorda. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-21-07 leidnud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.

Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt laste üleskasvatamise ja arendamise eest.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palus tühistada Pärnu Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata. Alternatiivselt taotles kostja jätta maakohtu otsus elatise väljamõistmiseks muutmata, vähendada väljamõistetava elatise suurust ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 2175 krooni. Kohtukulud jagada vastavalt seadusele.

Kohus on ühekülgselt, puudulikult ja valesti hinnanud esitatud tõendeid ning seetõttu teinud ebaõige otsuse. Kohtu seisukoht, et kostja on ebapiisavalt ja ebaregulaarselt täitnud lapse ülalpidamiskohustust, on kujunenud hageja subjektiivse ja emotsionaalse põhjenduse alusel. Kohus on jätnud hindamata kostja poolt asjakohaselt ja põhjalikult tõendatud ülalpidamiskohustuse täitmist, samal ajal väites, et kostja pole tõendanud elatise regulaarset maksmist seaduses ettenähtud suuruses. Seadus ei sätesta vanematele mitte elatise maksmise kohustust, vaid alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta täidab lapse ülalpidamiskohustust ja seda oluliselt üle seaduses sätestatud alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni.

Kostja ülalpidamisel on lisaks E.ule veel kaks alaealist last. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtuotsuse ühekülgsust iseloomustab ka maakohtu hinnang vanemate töövõime kohta. Kohus lähtus vanemate olukorra ja võimaluste hindamisel töötamiseks hageja paljasõnalisest väitest sobiva töökoha mitteleidmise kohta. Kostja puhul, kes teenib oluliselt üle riigi keskmise palga, pidas kohus seoses tööga vajalikuks rõhutada suurema aktiivsuse näitamise võimalust. Kostja hinnangul, kuna laps käib lasteaias, ei ole hageja väide sobiva töökoha mitteleidmise osas tõene. Kostja on seisukohal, et ta on seni teinud endast sõltuva lapse ülalpidamiseks ja kasvatamiseks, ning teeb seda ka edaspidi.

Apellatsioonkaebuse vastus

5. Hageja leiab, et kohtuotsus on õige ja seaduslik ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Arvestada ei saa kaebuse väitega, et hageja poolt esitatud arvestus lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste kohta on ülemäära suur, kui kostja ei ole selgitanud, millised kululiigid on ülemäärased ja milline on lapse vajadus. TsMS § 230 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on lisanud apellatsioonkaebuse vastusele tõendid, millised ta sai pärast kohtuistungit - arstliku ekspertiisi otsuse nr 415415 lapse puudeastme kindlaksmääramise kohta ja rehabilitatsiooniplaani. Hageja esitas ka lapse isikliku abivahendi kaardi koopia ortopeediliste jalatsite ja taldade soetamise kulu tõendamiseks. Lisaks vajab laps logopeedilist ravi raske keeleja kõnepuude tõttu.

Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning rajanud otsuse esitatud tõenditele. Kohtuotsus on vastavuses TsMS §-ga 436. Kaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja tühistada kohtuotsus ning jätta hagi rahuldamata või mõista välja elatis apellandi poolt soovitud suuruses. Kohtu põhjendustega saab nõustuda. Maakohus on arvestanud, et tegemist on raske puudega lapsega ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et seoses puudega on tegemist suurenenud kulutustega võrreldes terve lapsega. Vastavalt PKS § 61 lg-le 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav