3-07-2215/20 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2008 Tartu

Haldusasja number

3-07-2215

Haldusasi

XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. september 2008

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – XXX, esindajad Andrus Sepp ja

vandeadvokaat Andres Tamm

Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest,

s. o alates 30. septembrist 2008.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. XXX esitas kohtule kaebuse, milles taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

(edaspidi PRIA) peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 tühistamist.

XXX esitas 23.05.2005 PRIA-le pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust,

ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78

ha maale.

PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirjaga nr 1-3.11-4/77 lisa punktiga 11 jäeti toetuse taotlus

2005. aasta eest 148 210.76 krooni suuruses summas rahuldamata ning nõuti tagasi 2004

makstud toetus summas 337 387.68 krooni.

XXX esitas kohtule kaebuse. Tartu Halduskohus jättis oma 22.06.2006 otsusega haldusasjas nr

3-06-472 kaebuse rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis 14.11.2006 otsusega XXX

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Riigikohtu 20.06.2007 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-26-07 tehti uus otsus, millega tühistati

PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.13-4/77 lisa punkt 11 osas, millega ei määratud

XXXle mahepõllumajanduslikku tootmise toetust 2005. aasta eest summas 148 210.76 krooni

ning nõuti tagasi 2004. aasta toetus summas 337 387.68 krooni.

PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-4/974 jäeti rahuldamata põllumajanduslik

keskkonnatoetuse taotlus 2004. aasta eest ning nõuti tagasi enam makstud toetus kokku summas

337 387.68 krooni.

Kaebuse kohaselt vastasid pindalatoetuse taotluses märgitud maatükid toetuskõlbulikele, nn heas

põllumajanduslikus korras olevatele maadele esitatud nõuetele. PRIA 13.10.2006 ja 03.08.2007

ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt. Ekspertiisid on tehtud pisteliselt ja

ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti. Arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade

kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. Kuigi ekspertarvamused kinnitavad

põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja mõõtnud,

vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks.

2. Vastustaja PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastuse kohaselt on PRIA välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluste

lahendamisel antud juhul hinnata. PRIA on analüüsinud kõiki Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-26-07

käsitletud kriteeriume, kuid kaebaja vaidlusalused põllud eelviidatud kriteeriumidele ei vastanud.

Vaidlustatud käskkirja väljaandmisel tugineti 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustele.

Kaebaja viited ekspertide võimalikele eksimustele on paljasõnalised ja tõendamata.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 11. juuni 2008 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamata, vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus.

Antud asjas on vaidlus põldude nr 6-1, 5 ja 7 üle, vaidlust põllu nr 39 osas ei ole, kuna kaebaja

on ise 25.06.2007 kontrollaruandes nr 74-53 kinnitanud, et mittetoetuskõlbulikul alal karjatamist

pole toimunud. Kuivõrd põldude nr 39 ja 6-1 toetusnõuetele mittevastav pindala (vastavalt 3 ja

4 ha) on võrreldes põldudega nr 5 ja 7 väga väike, vaatles PRIA neid maatükke summaarselt ning

põllud nr 39 ja 6-1 ei mõjuta oma väiksuse tõttu vaidlustatud käskkirju toetuse mittemääramise

osas.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-26-07 asunud seisukohale, et kontrollimisel, kas XXX vastab

toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuleb lähtuda ELi õigusaktidest, eelkõige on asjassepuutuv

Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mis on Eestis vahetult kohaldatav ning mille art 8 p 1

kohaselt loetakse puudega kaetud maatükk toetuskõlblikuks juhul, kui seal on võimalik

samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta maatükil.

Lisaks tuleb arvesse võtta Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005

vastavaid tõlgendusi, mille kohaselt tuleb põllumajanduslik maatükk, kus ühel hektaril on

rohkem kui 50 puud, üldreeglina lugeda mittetoetuskõlbulikuks.

Veel on Riigikohus viidanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 punktile 2, mille

kohaselt on liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala

tervikuna siis, kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi

igapäevase standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel

arvesse võtta tegelikult kasutatav ala.

Samuti on Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-26-07 asutud seisukohale, et siseriiklikust õigusest

lähtuvalt tuleb tugineda põllumajandusministri 20.04.2004 määrusele nr 51, mille § 3 kohaselt

võib toetust taotleda heas põllumajanduslikus korras oleva põllumaa, püsirohumaa või

põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Riigikohus on rõhutanud, et

antud juhul ei kuulu kohaldamisele põllumajandusministri 13.04.2006 määrusega nr 44 lisatud

täiendus eelnimetatud sättele, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv

püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus

ei ületa 0,5, sest vastav määrus jõustus pärast kaebaja poolt taotluse esitamist 2004 ja 2005 kohta

toetuste saamiseks.

Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas

põllumajanduslikus korras olev maa.

PRIA on 19.09.2005 visuaalse kontrolli tulemuste kontrollimiseks tellinud Eesti Maaülikoolilt

täiendava ekspertiisi vaidlusalustel maatükkidel (põllud nr 5 ja 7) asuvate lammialade kohta,

mille kohta on Maaülikooli õppejõud Rein Lillak, Argaadi Parol ja Endla Reintam koostanud

13.10.2006 ekspertarvamuse. Täiendavalt on samad eksperdid koostanud 13.08.2007

ekspertarvamuse puudega kaetud alade kohta. Eelnimetatud ekspertarvamusi on kaebajale

tutvustatud, samuti viibis kaebaja ekspertide vaatlustoimingute juures. Kohtul puudus alus

kahelda ekspertide ekspertarvamustes.

13.10.2006 põldude nr 5 ja 7 kohta antud eksperdiarvamuse kohaselt näitavad kasvav pajuvõsa ja

rohustu koosseis selgelt, et inimtegevus on nendel aladel olnud ebapiisav ja kaootiline ning ei

vasta heale põllumajandustavale, samuti ei ole mullaoludest lähtuvalt reaalne, et neid alasid oleks

võimalik hooldada.

13.08.2007 ekspertarvamuse kohaselt põldude nr 5 ja 7 puudega kaetud alade kohta leiti, et ala ei

ole praktikas karjatatav. Puude ja põõsaste tiheda esinemise tõttu ei ole antud ala võimalik niita

ega teostada teisi põllumajanduslikke hooldustöid. Ka jõeäärsed lammialad ei võimalda selle

põllumajanduslikku kasutamist, kuna on võsastunud, üleujutatud ja kaetud kõrgete mätastega.

Vaidlustatud käskkirja väljaandmisel on PRIA tuginenud ekspertarvamustele ja välja selgitanud

kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluse lahendamisel hinnata − mõlemal vaidlusalusel

põllul ei ole võimalik loomade karjatamist teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta

maatükkidel, kuna nendel maadel puudub loomade jaoks söögikõlbulik alustaimestik. Kumbki

põld ei ole heas põllumajanduslikus korras, sest viimase 3 - 4 aasta jooksul on seal asuvaid

lammialasid maksimaalselt üks kord osaliselt niidetud, mis ei ole kooskõlas hea

põllumajandustavaga (metsaalasid pole aga üldse hooldatud). Lammialad on liigniisked, mis ei

võimalda nende alade korrapärast hooldamist ja karjatamist. Kultuurtaimede asemel kasvavad

peamiselt loomade jaoks mittesöödavad või koguni mürgised taimed, mistõttu maad ei ole

karjatamiseks kõlbulikud. Mõlemal põllul on enamus metsaalast kaetud tihedalt hariliku tamme

ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab 60%, ulatudes kohati 90%, mida Euroopa

Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 kohaselt ei tohiks esineda rohkem kui

50 puud hektari kohta. Mõlema põllu metsaaladel kasvavad puud ja põõsad nii tihedalt, et

loomadele söödav alustaimestik puudub, mistõttu kumbki põld ei vasta kohalikele

karjatamistavadele, kuna söödataimede puudumise tõttu ei olegi seal karjatamine reaalselt

võimalik. Eksperdid on järeldanud, et ühtegi vaidlusalust põldu ei ole võimalik

toetuskõlbulikuna arvesse võtta tervikuna, kuna neid ei kasutata tervikuna (täies mahus)

asjaomase

piirkonna

või

liikmesriigi

igapäevase

standardi

kohaselt,

küll

on

aga

toetuskõlbulikuna pindala kontrollimisel arvesse võetud tegelikult kasutatavad alad (põld

nr 39 - 6,91 ha, põld nr 6-1 - 2,07 ha, põld nr 5 - 11,5 ha).

Kaebaja poolt lisatud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi 07.09.2007 ja Taimetoodangu

Inspektsiooni 23.04.2007 kirjad ei lükka ümber eelnimetatud ekspertarvamuste järeldusi.

Vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja väidetava õiguspärase ootuse printsiipi, kuna PRIA ei

ole vaidlustatud käskkirja väljaandmisel enam lähtunud ega kohaldanud põllumajandusministri

13.04.2006 määruse nr 44 lisatud täiendusest, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne

maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate

või puude liituvus ei ületa 0,5, sest vastav määrus jõustus pärast kaebaja poolt taotluste esitamist

2004 ja 2005 kohta toetuste saamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. XXX esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsuse

tühistamist ning asja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtusse.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõigesti leitud, et põldude nr 39 ja 6-1 pindala on võrreldes põldudega nr 5 ja 7 väga

väike ning ebaõigesti nimetatud põllud jäetud hindamata. Põllul nr 39 on toimunud niitmine,

mitte karjatamine. 25.06.2007 kohapealses kontrollis on kaebaja kinnitanud, et ta on maa-ala

niitnud. Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 tollase redaktsiooni kohaselt on

niitmine põllu toetuskõlbulikkuse määramise seisukohast võrdväärne karjatamisega, mistõttu on

ka põld nr 39 toetuskõlbulik.

Kohus on ebaõigesti jätnud hindamata vaidlustatud käskkirja punktid 1 ja 2.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on vaidlustanud algusest peale PRIA 16-19.09.2005

kohapealse kontrolli akti, millega vähendati nii põllu nr 39 kui ka nr põllu 6-1 pindalasid. PRIA

ei ole selgitanud, kust ta on saanud andmed, millele tema toetusest ilmajätmise käskkiri põhineb.

Kohus ei saa neid alasid käsitleda koos põldudega nr 5 ja 7, sest need on erinevad põllud.

Kontrollaruande nr 050108-74-035 kohaselt ei ole põldude nr 39 ja 6-1 puhul avastatud puudusi,

kuid samas on oluliselt vähendatud põldude pindalasid, täitmata sellekohaseid kontrollakte;

2) on kaebaja ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmisega oluliselt rikutud

menetlusseadust. Kaebaja taotles ekspertiisi, mis uuriks, kas vaidlusalustel maatükkidel esineb

rohurinne, mis on söödav XXX poolt kasvatatavatele 100-le herefordi tõugu lihaloomadele.

Kohtuotsus

rajaneb

üksnes

ebaõigetele

EMÜ

teadlaste

13.10.2006

ja

13.08.2007

ekspertarvamustele. Kohus on ebaõigesti märkinud, et nimetatud ekspertarvamusi on kaebajale

tutvustatud, kuna PRIA ei ole kaebajale ekspertiisi tulemusi tutvustanud. PRIA poolt 13.10.2006

ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt, ekspertiisid on tehtud

pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud

maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. Kuigi ekspertarvamused

kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja

mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks.

Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja vastuväited teostatud ekspertiisidele selles osas, mis

puudutavad 2003 - 2004 loomade karjatamist. Ekspertiisiaktidest ei nähtu üheselt, kas ja miks

eksperdid arvavad, et kaebaja ei ole 2003 - 2004 vaidlusalustel aladel loomi karjatanud või neid

alasid niitnud, kuigi kohapealse kontrolli aktid 2005 ja 2007 kinnitavad, et kaebaja on nendel

aladel loomi karjatanud. Seega on tehtud ekspertiisiaktid vastuolus PRIA enda poolt teostatud

kohapealse kontrolli tulemustega.

PRIA 13.10.2006 ja 03.08.2007 ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt. Ekspertiisid on

tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti. Arvamuste andmisel ei ole

arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. Kuigi

ekspertarvamused kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole

PRIA seda ala välja mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks.

EMÜ vanemteadur Marek Sammul on andnud 13.11.2007 arvamuse, et ekspertiisides lähtutakse

intensiivse põllumajanduse põhimõtetest, mis XXX maadel ei ole rakendamiseks kohane seoses

nende maade kuulumisega Natura alade-Põduste-Upa hoiuala hulka. M. Sammuli arvates ei

märgi eksperdid, missuguste loomaliikide seisukohalt nad hindavad alal levivate taimede

söödavust.

Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi 09.10.2007 kirja kohaselt on

XXX alates 2001 loetletud poollooduslikel kooslustel teostanud taastamis- ja hooldustöid

koduloomade karjatamise abil. 2001 – 2005 toimus nende tööde korraldamine, juhendamine ja

vastuvõtmine Saaremaa Keskkonnateenistuse kaudu. Kõik nimetatud aastatel teostatud

hooldustööd on kontrollitud ja akteeritud nimetatud asutuste poolt ning need on tunnistatud

vastavateks töödele esitatud nõuetele ja poollooduslike koosluste hooldamise traditsioonilistele

tavadele.

01.08.2006 hindas põllu nr 5 ja põllu nr 7 lammialasid PRIA konsulent Mai Vaher, kes andis

arvamuse, et tegemist on loodusliku karjamaaga, mis tuleb võtta põllumassiivide registrisse ning

on toetuskõlbulik. XXX poolt põllumajanduslikus kasutuses olevad maad on täies ulatuses

saanud

mahepõllumajandusliku

tunnustuse,

puuduvad

ettekirjutused põllumajandusliku

keskkonnatoetuse saamiseks esitatavate nõuete rikkumise kohta. 2004, 2005, 2006 on XXX

mahepõllumajanduse aspektist kontrollinud Taimetoodangu Inspektsioon, kes on kontrollinud ka

põldude nr 5, 6-1, 7 ja 39 osas mahepõllumajanduslikult peetud loomi ning on leidnud, et kogu

põllumajanduslikul maal tegeletakse mahepõllumajandusliku loomakasvatusega. Vastavalt XXX

põlluraamatutele aastatest 2004 - 2006 on näha kõikidel vaidlusalustel põldudel tehtud tööd,

sealhulgas loomade karjatamine erinevatel põldudel. Ei kohapealse kontrolli käigus ega ka

ekspertiiside läbiviimisel ei ole PRIA ametnikud tundnud kordagi huvi põlluraamatute vastu, küll

aga on Taimetoodangu Inspektsioon fikseerinud nende olemasolu ja nõuetele vastavuse kõigis

oma kontrollaktides;

3) on ebaõigesti leitud, et PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi ega ole

vaidlustatava käskkirja väljaandmisel enam lähtunud ning kohaldanud Põllumajandusministri

13.04.2006 määruse nr 44 lisatud täiendust, mille kohaselt on põld heas põllumajanduslikus

korras, kui sellel kasvavate puude ja põõsaste liituvus on vähem kui 0,5. Ometigi on

vaidlusaluses käskkirjas p-des 1, 2 ja 3 ühe toetuse rahuldamata jätmise põhjusena toodud puude

võrade liituvus üle 0,5. Puude liituvuse tingimust aga Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse

nr 51 tollases redaktsioonis ei olnud, mistõttu selle arvestamine toetuse mittemääramisel on

taotleja õiguspärase ootuse printsiibi rikkumine. Samuti on jäetud tähelepanuta, et PRIA on

eiranud hea halduse tava ja rikkunud põllumajandustootjate võrdse kohtlemise printsiipi. Vaidlus

põhineb suuresti Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI/60363/2005 tõlgendusel

PRIA poolt, mille tulemusena muutusid 403 Lääne-Eesti ja saarte põllumajandustootjate

karjatamiseks kasutatavad looduslikud rohumaad mittetoetuskõlbulikeks püsirohumaadeks. 2007

kevadel otsustati, et teostatakse täiendav kontroll ja tootjad, kes on probleemseid püsirohumaid

karjatanud, saavad kätte 2005 toetused ning loobutakse sanktsioonidest varasemate aastate osas,

kuna PRIA ja Põllumajandusministeerium ei olnud piisavalt teavitanud tootjat, millised maad on

toetuskõlbulikud. Nii viis PRIA 2007 juunis läbi täiendava kontrolli, hindamaks maade

karjamaana kasutamist ning alustaimestiku olemasolu vaidlusalustel pindadel. Tänaseks on

eranditult kõigile loomakasvatajatele 2005 toetus välja makstud ning neile ei ole rakendatud

sanktsioone eelmiste väljamakstud toetuste tagasinõudmiseks. Üksnes XXX osas ei ole PRIA

oma seisukohadest taganenud, kuigi 2007 täiendav kontroll tuvastas nii loomade karjatamise kui

ka rohurinde olemasolu vaidlusalustel põldudel.

5. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 11. juuni 2008 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on apellant toimikus olevaid tõendeid meelevaldselt enda kasuks tõlgendanud ning loonud

apellatsioonkaebuses faktilistest asjaoludest väära ettekujutuse. Paljasõnaline on väide, et põldu

nr 39 on igal aastal niidetud. PRIA kontrollaruandes kasutatud mõiste „niidumaa” ei tähenda

automaatselt, et seda maa-ala on niidetud. PRIA 19.09.2005 kohapealse kontrolli aktis, millele

apellant ka ise tugineb, on põllule nr 39 lisatud märkus: „välja mõõdetud 5 niitmata ala (pajud,

kraav kõrkjatega)”. Sellest tulenevalt on põllu nr 39 toetuskõlbulikku pindala vähendatud ca 3 ha

võrra. Ülejäänud 6,91 ha osas on põld loetud toetuskõlbulikuks. Ühtlasi tunnistab apellant ka ise,

et seda põldu ei ole karjatatud, millele ka halduskohus on õigesti viidanud.

Põllu nr 6-1 kohta on kontrollaktis märgitud, et seda põldu on karjatatud, kuid see märkus kehtib

vaid selle põllu osa suhtes, mis on loetud toetuskõlbulikuks (2,07 ha).

Põldude toetuskõlbuliku pindala vähendamise ulatusele ega sellega kaasnenud protseduuridele

pole apellant varem vastu vaielnud, mistõttu tuleb vastavasisuline väide jätta tähelepanuta.

Halduskohus on õigesti märkinud, et isegi kui põllud nr 39 ja 6-1 tuleks lugeda täies ulatuses

toetuskõlbulikuks, ei mõjutaks see lõppastmes toetustaotluse rahuldamist, kuna kõnesolevate

põldude PRIA poolt tunnustamata pindala (kokku 7,14 ha) on kogu toetustaotlusega hõlmatud

põllumaaga võrreldes kaduvväike.

Apellant on ekslikult märkinud oma kaebuses, et põlde nr 39 ja 6-1 tuleb käsitleda põldudest nr 5

ja 7 lahus, kuna tegemist on justkui erinevate põldudega. Asjakohane õigusregulatsioon eristab

mõistetena

„põllumajanduslikus

kasutuses

olevat

maad”

ja

„põlde”.

Vastavalt

põllumajandusministri 20.04.2004 määrusega nr 51 kinnitatud korra § 46 lg 1 kohaselt võetakse

toetusaluse pindala arvutamisel aluseks kogu taotluses märgitud põllumajandusmaa, mitte

üksikud põllud eraldivõetuna. Seega on PRIA õigesti lähtunud vaidlusaluse käskkirja andmisel

apellandi põldude summaarsest arvestusest;

2) on halduskohus õigesti jätnud ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata. Apellandi küsimus

– kas vaidlusalused põllud olid 2004 kaetud herefordi tõugu veiste jaoks söödava

alustaimestikuga − ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjakohane. Ükski

Euroopa Komisjoni ega põllumajandusministri asjakohane määrus ei näe ette, et toetustaotluste

objektiks olevate põllumaade hindamisel peaks tuvastama, millist tõugu veiseid seal karjatatakse.

13.10.2006 ekspertarvamus vaidlusalustel maatükkidel asuvate lammialade kohta ning

13.08.2007 ekspertarvamus puudega kaetud alade kohta on õiged, usaldusväärsed ning annavad

ammendavad vastused käesolevat vaidlust puudutavatele küsimustele. Etteheide, justkui

ekspertiisid oleks tehtud pisteliselt, on alusetu. Ekspertiisiülesanne püstitati lähtudes samade

poolte vahel eelmises kohtuvaidluses Riigikohtu poolt antud juhistest, mistõttu apellandi

vastavasisuline vastuväide on asjakohatu. Eksperdid on tõdenud, et kasvav pajuvõsa ja rohustu

koosseis näitavad selgelt, et inimtegevus on nendel aladel olnud ebapiisav ja kaootiline (viimase

kolme-nelja aasta jooksul on neid alasid niidetud maksimaalselt üks kord) ning ei ole vastanud

heale põllumajandustavale. Mullaoludest lähtuvalt ei ole ka reaalne, et neid alasid oleks võimalik

hooldada.

Apellandi poolt viidatud M. Sammuli arvamus on ilmselt tendentslik ega lähtu vaidlusaluse

toetuse eesmärgist ja maksmise kriteeriumitest. Toetustaotluse esemeks oleva maatüki hindamise

seisukohast ei oma tähtsust, millist konkreetset tõugu loomi seal karjatatakse. Samuti on ekslik

M. Sammuli arvamus, justkui apellandi suhtes peaks rakendama leebemaid hindamiskriteeriume

ainuüksi põhjusel, et tema maatükid asuvad poollooduslikel aladel. Ka T. Talvi asunud oma

kirjas ekslikult hindama apellandi põldudel esinevaid poollooduslikke kooslusi, mis aga

iseenesest ei mõjuta õigusaktidega kindlaksmääratud hindamiskriteeriume;

3) ei ole PRIA rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi ega hea halduse tava. Apellandi

õiguspärast ootust ei ole rikutud, kuna PRIA ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel enam

lähtunud ega kohaldanud põllumajandusministri 13.04.2006 määrusele nr 44 lisatud täiendust.

Puude võrade liituvuse määra 0,5 rakendamisel on PRIA lähtunud hoopis kuni 01.01.2007

kehtinud metsaseaduse §-ist 2, mille kohaselt metsaks tuleb lugeda maa-ala, millel kasvavate

puude võrade liituvus on vähemalt 0,3. Nimetatud regulatsioon kehtis juba 1999. Samuti ei ole

apellanti võrreldes teiste taotlejatega ebavõrdselt koheldud. Kuivõrd apellant pole kohtule

vastavasisulisi tõendeid esitanud, pole võimalik anda täpsemaid selgitusi selle kohta, kas ja

millistel asjaoludel on ühele taotlejale toetussummad välja makstud ning teise taotlus on jäetud

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

11. juuni 2008 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Otsustamaks, kas XXX vastas 2004 taotluse esitamisel toetuse saajatele kehtestatud nõuetele,

tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-st 1, võttes arvesse Euroopa

Komisjoni 9. märtsi 2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, samuti

juhinduda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 teisest lausest, mille kohaselt

võetakse toetuskõlbulikuna arvesse tegelikult kasutatavat ala. Lisaks tuli tugineda taotluse

esitamise ja maade kontrollimise ajal kehtinud põllumajandusministri 20. aprilli 2004 määruse

nr 51 nõuetele.

8. Apellandi väite kohaselt on halduskohus jätnud ebaõigesti andmata hinnangu PRIA

peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punktidele 1 ja 2. Viidatud punktis 1

hinnatakse põllu nr 39 toetuskõlbulikkust ja punktis 2 põllu nr 6-1 toetuskõlbulikkust.

Iseenesest on apellandi nimetatud väide õige, sest halduskohus ei ole sisuliselt hinnanud põldude

nr 39 ja nr 6-1 vastavust toetusnõuetele, märkides vaid, et põldude nr 39 ja 6-1 toetusnõuetele

mittevastav pindala on võrreldes põldudega nr 5 ja nr 7 väga väike ja seetõttu ei mõjuta oma

väiksuse tõttu vaidlustatud käskkirjade õiguspärasust. Samas ringkonnakohus leiab, et PRIA

peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punktidest 1 ja 2 ei sõltu vaidlustatud

käskkirja õiguspärasus.

9. Põllu nr 39 osas on vastustaja seisukohal, et tegemist ei ole puiskarjamaaga, sest puudub

loomade karjatamiseks vajalik alustaimestik ning seda ala ei ole tihedate puude tõttu võimalik

niita. Apellandi väite kohaselt ei olegi põllul nr 39 toimunud karjatamist, vaid ta on seda niitnud.

Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega ei ole tõendatud apellandi vastav väide. PRIA

25.06.2007 kontrollaruandes (tl 103) kasutatud mõiste „niidumaa” ei tähenda seda, et PRIA oleks

tuvastanud maa-ala niitmise. PRIA 16.-19.09.2005 kohapealse kontrolli aktis, millele apellant ka

ise tugineb, on põllule nr 39 lisatud märkus: „välja mõõdetud 5 niitmata ala (pajud, kraav

kõrkjatega)”. Kuna põld nr 39 oli ka apellandi enda väitel niidumaa ja karjatamist seal ei

toimunud, siis on niitmata alad ca 3 ha õigesti välja mõõdetud toetuskõlbuliku pinna hulgast ning

ülejäänud 6,91 ha osas loetud põld toetuskõlbulikuks.

10. Põllu nr 6-1 kohta on vaidlustatud käskkirja punktis 2 märgitud, et 16.-19.09.2005

kohapealse kontrolli käigus ning 25.06.2007 kontrollaruandes on tuvastatud, et toetuskõlbulik ala

on 2,07 ha, tervikuna ei ole ala käsitletav puiskarjamaana, kuna kogu ala ei ole kaetud loomade

karjatamiseks vajaliku söödava alustaimestikuga.

Ebaõige on apellandi väide, et põllu nr 6-1 kohta 25.06.2007 kontrollaruandes tehtud märkusest

ei selgu see, et see ei kehti kogu põllu, vaid ainult 2,07 ha kohta. Märkuse sõnastuse kohaselt

hetkel registris olev ala on karjatatud, seega käib märkus 2,07 ha kohta.

16.-19.09.2005 kontrolli tulemusena vormistatud kontrollaruandes nr 050108-74-035 on põllu

nr 6-1 osas märgitud „loomade karjatamine“, taotletud pind 6,25, kontrollitud pind 2,07.

Ringkonnakohus leiab, et 16.-19.09.2005 kontrollaruannet põllu nr 6-1 osas on põhjendatud

puudulikult. Kontrollaruandes ei ole põhjendatud, miks ei olnud vaidlusalune ala heas

põllumajanduslikus korras, nagu nägi seda ette põllumajandusministri 20. aprilli 2004 määruse

nr 51 taotluse esitamise ja esmase kontrollimise ajal kehtinud redaktsioonis. Samuti ei ole

põhjendatud, miks ei ole XXX vaidlusalusel pinnal võimalik tegelda loomade karjatamisega

samamoodi nagu sama piirkonna puudeta aladel, samal ajal kui vaidlust ei tekkinud küsimuses,

kas põllul on loomi karjatatud.

Lähtudes eeltoodust, on PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punkt 2

õigusvastane.

11. Samas aga kuigi PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punkt 2 on

õigusvastane, ei too see kaasa PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974

tühistamist ja kaebuse rahuldamist.

Asjaolu, et põld 6-1 on õigusvastaselt tunnistatud osaliselt toetusõiguslikuks, ei muuda

lõppastmes toetustaotluse rahuldamata jätmist. Kui lugedagi põld nr 6-1 täielikult

toetusõiguslikuks, ei tooks see kaasa mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotluse

rahuldamist ja seetõttu puudub alus ka PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974

tühistamiseks.

Toetuse määramisel tuleb käsitleda kõiki apellandi poolt märgitud põlde kogumis. Asjakohane

õigusregulatsioon eristab mõistetena „põllumajanduslikus kasutuses olevat maad” ja „põlde”.

Vastavalt põllumajandusministri 20.04.2004 määrusega nr 51 kinnitatud korra §-le 46 lg 1

võetakse toetusaluse pindala arvutamisel aluseks kogu taotluses märgitud põllumajandusmaa,

mitte üksikud põllud eraldivõetuna. Seega on PRIA õigesti lähtunud käskkirja andmisel apellandi

põldude summaarsest arvestusest.

12. Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks ning

seetõttu on alusetu kaebaja väide kohtu poolt menetlusnormide olulise rikkumise kohta.

Apellandi poolt eksperdile esitada soovitav küsimus selle kohta, kas vaidlusalused põllud olid

2004 kaetud herefordi tõugu veiste jaoks söödava alustaimestikuga, ei ole käesoleva vaidluse

lahendamise seisukohast asjakohane. Ükski Euroopa Komisjoni ega põllumajandusministri

asjakohane õigusakt ei sätesta, et toetustaotluste objektiks olevate põllumaade hindamisel peaks

tuvastama, millist tõugu veiseid seal karjatatakse.

13. Halduskohus on õigesti hinnanud 13.10.2006 ekspertarvamust vaidlusalustel maatükkidel

(põllud nr 5 ja nr 7) asuvate lammialade kohta ning 13.08.2007 ekspertarvamust puudega kaetud

alade kohta kogumis teiste asjas olevate tõenditega ning apellandi väide, et kohus on otsuse

tegemisel tuginenud ebaõigetele ekspertarvamustele, on põhjendamatu.

Iseenesest õige on apellandi väide, et asja materjalidest ei selgu, millal ja kas on nimetatud

ekspertarvamusi PRIA poolt kaebajale tutvustatud, kuid kaebusest halduskohtule nähtub, et

kaebaja oli teadlik 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustest ning see asjaolu, millal

tutvustati kaebajale ekspertarvamusi, ei saa olla vaidlustatud kohtotsuse tühistamise aluseks.

14. Alusetu on apellandi väide, et 13.10.2006 ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta

tegelikku olukorda tõeselt, sest ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud

ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike

kooslustega hoiuala koosseisu.

13.10.2006 ekspertiisiakti punkti II kohaselt (tl 36 – 48) viidi mullastiku- ja veeolude ning

taimekatte hindamine läbi 12 punktis ning punktide valikul lähtuti tervikliku ülevaate saamise

vajalikkusest. Selle tõttu hinnati massiive nii võsastunud äärealadel kui massiivide keskpaigast.

Ühtlase taimekoosluse tõttu, mis paljus kopeeris esimest massiivi, piirduti teisel massiivil (teisel

pool jõge) vaid kahe punktiga.

13.08.2007 ekspertiisi tegemisel analüüsiti kokku 18 punkti (tl 25 – 34).

Mõlema ekspertiisi eesmärgiks oli kindlaks teha põldude nr 5 ja nr 7 vastavus heas

põllumajanduslikus korras oleva maa tingimustele ning 13.08.2007 ekspertiisiülesanne oli

püstitatud tulenevalt Riigikohtu lahendites antud juhistest.

15. Põldude nr 5 ja nr 7 toetusõiguslikkust käsitleb PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja

nr 1-3.13-4/974 punkt 3 ja selle kohaselt ei ole võimalik nimetatud põlde käsitleda

puiskarjamaana, kuigi alad olid piiratud taraga ja loomad olid seal liikunud, sest vastavalt

13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertiisiaktidele ei ole kasvav alustaimestik loomade poolt söödav

või on kohati isegi mürgine; samuti ei olnud põldudel nr 5 ja nr 7 võimalik niita puude võrade

tiheda liituvuse tõttu.

Asjaolu, et 25.06.2007 kontrollaruandel on põldude nr 5 ja nr 7 osas märgitud, et need on

karjatatud ja alustaimestik on olemas, ei muuda ebaõigeks ekspertiisiaktides esitatud järeldusi

selle kohta, et kasvav alustaimestik on loomade jaoks mittesöödav või koguni mürgine. Loomade

igasugune liikumine ei ole käsitletav karjatamisena.

Ekspertide arvamuse kohaselt kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis näitavad selgelt, et

inimtegevus on nendel aladel (s. o põldudel nr 5 ja nr 7) olnud ebapiisav ja kaootiline (viimase

kolme-nelja aasta jooksul on neid alasid niidetud maksimaalselt üks kord) ning ei ole vastanud

heale põllumajandustavale. Mullaoludest lähtuvalt ei ole ka reaalne, et neid alasid oleks võimalik

hooldada.

16. Enne vaidlustatud 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 andmist on vastustaja teinud

kindlaks, et põldudel nr 5 ja nr 7 ei ole võimalik loomade karjatamist teostada samamoodi nagu

sama piirkonna puudeta maatükkidel, kuna nendel maadel puudub loomade jaoks söögikõlbulik

alustaimestik. Kumbki põld ei ole heas põllumajanduslikus korras, sest viimase 3 - 4 aasta

jooksul on seal asuvaid lammialasid maksimaalselt üks kord osaliselt niidetud, mis ei ole

kooskõlas hea põllumajandustavaga. Lammialad on alaliselt liigniisked, mis ei võimalda nende

korrapärast hooldamist ja karjatamist. Metsaalad on aga sedavõrd tiheda puittaimestikuga, mis ei

võimalda teostada põllumajanduslikke hooldustöid. Maatükkide mittehooldamisest on omakorda

tingitud kultuurrohttaimede puudumine. Mõlemal põllul on enamus metsaalast tihedalt kaetud

hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab 60%, ulatudes kohati 90%-ni.

Kuna tegemist on puidutööstuses kasutatavate puudega, siis ei tohiks neid Euroopa Komisjoni

09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 kohaselt esineda rohkem kui 50 puud hektari

kohta, kuid antud juhul on puude tihedus suurem. Kumbki põld ei vasta kohalikele

karjatamistavadele, kuna söödataimede puudumise tõttu ei ole karjatamine võimalik. Ekspertide

arvamuse kohaselt on loomad küll faktiliselt metsa vahel liikunud, kuid söögiks on nad saanud

sealt ainult noori saarepuu võrseid.

Kõike eeltoodut arvestades on 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punkt 3 õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus.

17. EMÜ vanemteadur Marek Sammul on andnud 13.11.2007 arvamuse (tl 57 – 59),

et ekspertiisides lähtutakse intensiivse põllumajanduse põhimõtetest, mis XXX maadel ei ole

rakendamiseks kohane seoses nende maade kuulumisega Natura alade – Põduste- Upa hoiuala

hulka. Ringkonnakohus leiab, et viidatud M. Sammuli arvamus ei lähtu vaidlusaluse toetuse

eesmärgist ja maksmise kriteeriumitest ning seetõttu ei ole asjakohane. Toetustaotluse esemeks

oleva maatüki hindamise seisukohast ei oma tähtsust, millist konkreetset tõugu loomi seal

karjatatakse. Ekslik on M. Sammuli arvamus, et apellandi suhtes peaks rakendama toetuste

määramisel leebemaid hindamiskriteeriume ainuüksi põhjusel, et tema maatükid asuvad

poollooduslikel aladel.

18. Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi 09.10.2007 kiri (tl 60),

mille kohaselt on XXX alates 2001 teostanud poollooduslikel kooslustel taastamis- ja

hooldustöid koduloomade karjatamise abil, ei tõenda seda, et vaidlusalused põllud on

toetusõiguslikud ning vastavad õigusaktidega kindlaksmääratud hindamiskriteeriumidele.

19. Ka konsulent Mai Vaheri 01.08.2006 arvamus (tl 61 - 65) ei muuda PRIA poolt tellitud

ekspertarvamusi ebatõepärasteks. Konsulent M. Vaheri arvamuse kohaselt on tema poolt

vaadeldud XXX püsirohumaad, mis on kasutuses karjamaadena, suures osas toetusõiguslikud,

olgugi, et neil puuduvad põllumassiivi numbrid. Arvamusest ei selgu, milliste põldude kohta see

käib. Apellandil on lisaks vaidlusalustele maatükkidele veel põllu- ja karjamaid ning ka

vaidlusalused maatükid on osaliselt karjatatavad.

20. Apellandi väited selle kohta, et XXX poolt põllumajanduslikus kasutuses olevad maad on

täies

ulatuses

saanud

mahepõllumajandusliku

tunnustuse,

puuduvad

ettekirjutused

põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavate nõuete rikkumise kohta ning 2004,

2005, 2006 on XXX mahepõllumajanduse aspektist kontrollinud Taimetoodangu Inspektsioon,

kes on kontrollinud ka põldude nr 5, 6-1, 7 ja 39 osas mahepõllumajanduslikult peetud loomi

ning on leidnud, et kogu põllumajanduslikul maal tegeletakse mahepõllumajandusliku

loomakasvatusega, ei lükka ümber 13.10.2006 ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisidega tuvastatut.

Samuti ei ole kaebuse rahuldamise aluseks apellandi poolt ringkonnakohtu istungil esitatud PRIA

19. augusti 2008 teatis selle kohta, et PRIA taastas põllumajandustoetuste ja põllumassiivide

registris tulenevalt Riigikohtu 21.02.2007 otsusest põllumassiivid numbritega 41246286081,

41246397563, 41146275937 ja 41246291523. Põllumassiivide taastamine registris ei muuda

neid koheselt toetusõiguslikeks.

21. Õige on halduskohtu seisukoht, et PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi ega hea

halduse tava ning apellandi sellekohased väited ei anna alust asuda teisele seisukohale kui

halduskohus.

Apellandi õiguspärast ootust ei ole rikutud, kuna PRIA ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel

kohaldanud

põllumajandusministri

13.04.2006

määrusega

nr

44,

millega

täiendati

põllumajandusministri 20. aprilli 2004 määrust nr 51, lisatud täiendust, mille kohaselt on põld

heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate puude ja põõsaste liituvus on vähem kui 0,5.

Puude võrade liituvuse määra 0,5 rakendamisel on PRIA vaidlustatud käskkirjas viidanud kuni

01.01.2007 kehtinud metsaseaduse §-le 2, mille kohaselt metsaks tuleb lugeda maa-ala, millel

kasvavate puude võrade liituvus on vähemalt 0,3.

Tõendatud ei ole apellanti ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste taotlejatega. Kuna apellant ei

ole täpsustanud, konkreetselt kellega võrreldes on teda ebavõrdselt koheldud, siis ei saa ka

hinnata seda, kas on toimunud ebavõrdne kohtlemine.

22. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jäävad

apellandi

poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson