2-08-49187/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08- 49187

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder

Määruse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-49187 Tsiviilasi Lihula Vallavalitsuse avaldus alaealistele isikutele eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Lihula Vallavalitsus (registrikood 75013575, asukoht Jaama 1, Lihula 90302 Lääne maakond) esindaja Marika Truumure; asjast puudutatud isikud:

• K.P. (isikukood , elukoht );

• R. P. (isikukood , elukoht sama);

• R. P. (isikukood , elukoht samas);

• Alaealiste esindaja advokaat Sulev Raudsepp (advokaadibüroo OÜ Raudsepa advokaadibüroo)

• Z. A. ( elukoht , isikukood )

• R. V. (elukoht registris , isikukood )

Menetlustoiming Eestkostja määramine RESOLUTSIOON

1. Määrata eestkoste alaealistele K.P., R. P., R. P. üle.

2. Määrata R. P.’i (isikukood ) eestkostjaks Z. A. (isikukood ) kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni 16. 03. 2009.a.

3. Määrata R. P.’i (isikukood ) eestkostjaks tähtajaga kolm aastat Z. A. (isikukood ).

3. Määrata K.P.’i (isikukood ) eestkostjaks tähtajaga kolm aastat Z. A. (isikukood ).

4. Kohus vaatab eestkoste lõpetamise või pikendamise eestkosteasutuse avalduse alusel läbi hiljemalt 03. oktoobril 2011.a. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

Menetluskulud jätta riigi kanda. Määrus saata välja menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest,

2-08- 49187

Tallinna Ringkonnakohtule, määruse teinud kohtu kaudu.

ASJAOLUD Lihula Vallavalitsus esitas 14. juulil 2008.a. kohtule avalduse alaealistele K.P., R. P., R. P. eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on alaealiste ema R. V. alkohoolik, kes alates elama asumisest Lihula valla territooriumile 1989.a. on olnud lastekaitsega tegelevate ametnike pideva järelevalve all.

R. V.e neli vanemat last on täisealised ja elavad iseseisvat elu. Kaheksas laps R. V. sooritas 2006.a. enesetapu. Laste isa R. V. suri 22.06.1994. K.V.e isa kohta registris märge puudub.

R. V.el ei ole olnud püsivat töökohta Eesti vabariigi ajal. Aeg-ajalt on ta käinud juhutöödel. Pere sissetuleku moodustavad riiklikud peretoetused, toitjakaotuspensionid, puudega lapse toetus. Ema sõltuvushaiguse süvenedes on lapsed olnud söömata, eluruumid kütmata või oli ema kadunud ja lastel tuli ööbida koridorides või otsida peavarju naabrite juures. Lapsed on viibinud turvakoduteenusel, hoolitsuseta jätmise tõttu haiglas, elanud periooditi ema venna J. P. juures Märjamaal. Väiksemad lapsed on olnud pikema perioodi jooksul vanemate laste hoida. Lapsed on kogenud vägivalda ema erinevate joomakaaslaste poolt.

2007.a. kevadeks oli pere olukord muutunud selliseks, et vallavalitsus hakkas lastele otsima uut elupaika. Lapsed lastekodusse minema nõus ei olnud. Vahepealsel aja suutis ema end kokku võtta ja lasi endale siirdada kapsli. Poole aasta jooksul suutis ta alkoholist loobuda ja pere olukord paranes, kuid 2008.a. alguses hakkas R. V. uuesti tarvitama alkoholi. Laste kodus viibimine muutus võimatuks. Lapsed olid sunnitud otsima peavarju naabrite või sugulaste juures.

07. aprillil 2008 esitas Z. A. (laste õde) vallavalitsusele avalduse, et on nõus R., R. ja K. enda juurde elama võtma. Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad külastasid Z. A.i kodu, et hinnata tema kodust olukorda ja naise sobivust eestkostjaks. Arutati kuidas korraldada laste edasist elu.

Vallavalitsus leiab, et Z. A. on sobiv isik eestkostjaks ja taotleb tema määramist laste eestkostjaks. Z. A.il on onu perekonna ja teiste õdedevendade näol toetav sotsiaalne võrgustik, kes aitab teda alaealiste vendade kasvatamisel. See võimaldab lastele senisest stabiilsema kasvukeskkonna.

ASJAST PUUDUTATUD ISIKUD Avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Ka alaealiste esindaja nõustus eestkostja määramisega. Ema R. V. istungile ei ilmunud ja on oma kirjalikus avalduses taotlenud asja arutamist ilma tema osavõtuta. Kohtukutse olevat ta väidetavalt katki rebinud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse § 92 järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Perekonnaseaduse § 93 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud

2-08- 49187

andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Lihula Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ alaealistele R. P., R. P. ja K.P. eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on laste ema alkohoolik, kes kasvatab lapsi üksi ja ei tule toime laste eest hoolitsemisega. Kuna kodune olukord ei võimaldanud lapsi jätta ema juurde, otsis eestkosteasutus võimalust laste paigutamiseks mujale. S.t. et alaealised on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja läbivaatamise ajaks on lapsed asunud elama oma õe Z. A.i juurde, kes taotleb enda määramist laste eestkostjaks. Kohus määras alaealiste esindajaks advokaadi, kes on seisukohal, eestkostja määramine on alaealiste enda huvides vajalik.

Keegi menetlusosalistest Lihula Vallavalitsuse taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Perekonnaseaduse § 95 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Lihula Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata alaealiste R. P., R. P. ja K.P. eestkostjaks õde Z. A.. Vallavalitsus leiab, et Z. A. on sobiv isik laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks. Z. A. on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks oma vendade eestkostjaks /t.l.23/. Kohus on veendunud, et Z. A. on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Perekonnaseaduse § 96 tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud. Perekonnaseaduse § 98 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Perekonnaseaduse § 99 järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 100 järgi

(1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.

(2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega.

(3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. TsMS § 526 lg. 2 p. 5 järgi eestkostja määramise määruses märgitakse aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

2-08- 49187

Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Kohus määrab eestkostja kolmeks aastaks v.a.R. P., kes vähem kui aasta pärast saab täisealiseks. Eestkosteasutuse taotlusel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 03. oktoobril 2011.a. TsMS § 172 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna eestkoste määramine on toimunud eelkõige alaealise huvisid silmas pidades , jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526, 554, 557 ja 661.

Külli Mõlder kohtunik