Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-18356/4 AI generated

2-08-18356/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-18356/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Jätta JG hagi M T vastu isa kanda ebaõigeks tunnistamise nõudes rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Legislator headnote

AI generated

2-08-18356/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünnisaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. PKS § 44 lg 2 p 1 kohaselt võib vanemate kohta tehtud kannet kohust vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2008. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-18356 Tsiviilasi JG hagi M T vastu isa kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JG (isikukood xxx, elukoht xxx);

kostja M T (isikukood xxx, elukoht xxx). Istungi toimumise aeg 25.09.2008.a. Istungil osalesid Kostja M T RESOLUTSIOON

1. Jätta JG hagi M T vastu isa kanda ebaõigeks tunnistamise nõudes rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja asjaolud JG esitas 12.05.2008.a. hagi M T vastu isa kande ebaõigeks tunnistamise nõudes.

N ja N G sündisid hageja ja kostja kooselu ajal ning nende sünnitunnistustele on sisse kantud isana hageja. Hageja on hakanud kahtlema, kas ta on laste isa. Hageja taotleb DNA ekspertiisi teostamist, et tõendada laste mitte põlvnemist hagejast.

Kostja vastuväited Kostja esitas 11.06.2008.a. vastuse hagiavaldusele. Isakande tühistamise nõudega kostja nõus ei ole, sest hageja teeb seda eesmärgil mitte maksta elatist laste ülalpidamiseks.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et JGi hagi M T vastu isa kande ebaõigeks tunnistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünnisaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. PKS § 44 lg 2 p 1 kohaselt võib vanemate kohta tehtud kannet kohust vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana.

Selleks, et tuvastada, kas N G (isikukood xxx) ja N G (isikukood xxx) põlvnevad JGist, tuli teostada DNA

ekspertiis. Ekspertiisiakti nr GE-xxx (t lk 35-36) kohaselt viidi läbi DNA analüüs, mille tulemuste alusel ei ole

välistatud JG isadus N G ja N G suhtes. Seega saab JG olla N G ja N G bioloogiline isa.

Kohus asub seisukohale, et molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemused (t lk 35-36) võimaldavad kohtul teha asjas järelduse, et N G ja N G sünniakti (t lk 7) tehtud kanded isa kohta on õiged ning seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulu Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Ene Tsefels Kohtunik