2-08-16671/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg 08.10. 2008.a Tsiviilasja number 2-08-16671 Tsiviilasi IK´i avaldus lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: IK (isikukood XXX, elukoht XXX), Puudutatud isik: GK(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja IK Puudutatud isik: RL(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: LL-U(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik: RT(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja KV(isikukood XXX) RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada. 2. Kohus on tuvastanud, et GK(ik XXX) põlvneb ´st (isikukood XXX, surnud XXX. (Tallinna Perekonnaseisuameti surmaakt nr XXX). 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 3. Jõustunud kohtumäärus saata 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA AVALDUSE PÕHJENDUSED IK esitas 30.04.2008. a kohtule avalduse lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avalduse kohaselt on TLL (surnud XXX. a) avaldaja tütre G K `i isa. Avaldaja palub tuvastada, et alaealine GK põlvneb TLL `st. Lape sünniakti on isa nimi märgitud ema ütluste kohaselt. Põlvnemise tuvastamiseks on viidud läbi DNA-uuring. Ekspertiisi kohaselt on TLL 99,9999 % G K `i bioloogiline isa.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TSMS § 477 lg 5). Hagita menetluse lahend on kohtumäärus.

TsMS § 579 lg 1 alusel kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel.

Põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud, ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.

Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr GE-1150-08/3196 kohaselt viidi XXX. a läbi molekulaargeneetiline ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati, et põlvnemise tõenäosus on 99,9999 %. Menetlusosalised on ära kuulatud.

Eeltoodud asjaolud võimaldavad TLL ´t pidada lapse isaks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada (PKS § 42 lg 2).

PKS § 42 lg 3 alusel põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud juhul tehakse lahend lapse huvides, kes on alaealine. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtunik Epp Haabsaar