2-08-20335/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu menetluses on V.K. hagi J.P. vastu lapse sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled abielus alates xxx a. Abielust on sündinud tütar A. (xxx a). Abielusuhted lõppesid 2005. aasta jaanuaris. xxx a sündis kostjal tütar M. M. sünniakti on kantud hageja lapse isana. Hageja lapse isa ei ole ning kostja ei vaidlusta seda.
Legislator headnote
AI generated2-08-20335/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON
1. V.K. hagi J.P. vastu rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2. Tuvastada, et M.P. (IK xxx) sünniaktis (sünniakt nr xxx on koostatud xxx. a, Ida-Viru Maavalitsus (Narva)) tehtud kanne isa kohta – V. K. (IKxxx; sündinud xxx a) on ebaõige.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuasja number 2-08-20335 Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2008. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi V.K. hagi J.P. vastu lapse sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
V.K. (IK xxx; elukoht: xxx)
J.P. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu menetluses on V.K. hagi J.P. vastu lapse sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled abielus alates xxx a. Abielust on sündinud tütar A. (xxx a). Abielusuhted lõppesid 2005. aasta jaanuaris. xxx a sündis kostjal tütar M. M. sünniakti on kantud hageja lapse isana. Hageja lapse isa ei ole ning kostja ei vaidlusta seda.
2. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.
KOHTUISTUNG
3. Kohtuistungil 26.09.2008. a jäi hageja hagis esitatud nõude juurde.
4. Kostja võttis hagi õigeks ning kinnitas, et hageja ei ole M. bioloogiline isa. Laps on registreeritud hageja nimele seetõttu, et pooled olid lapse sünni ajal abielus.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks.
7. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
8. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 3, § 44.
9. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohtunik