3-07-1808/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1808 Haldusasi

Riivo Valge kaebus kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkirja nr 337P p 9 õigusvastasuse tuvastamiseks ja täiendava välislähetustasu maksmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.01.2008 otsus Menetluse alus ringkonna- kohtus Riivo Valge apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16.09.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Riivo Valge Vastustaja kaitseväe juhataja

RESOLUTSIOON

Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.01.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-1808 ja teha uus otsus, millega rahuldada Riivo Valge kaebus. Tunnistada seadusevastaseks kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkirja nr 337P p 9 Riivo Valget puudutavas osas. Teha kaitseväe juhatajale ettekirjutus Riivo Valgele välislähetustasu määramiseks ja väljamaksmiseks Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1997 määrusest nr 47 juhindudes. Mõista kaitseväe juhatajalt Riivo Valge kasuks välja 10 072 krooni asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3-07-1808 2(7) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkirjaga nr 337P (punkt 9) lähetati Ameerika Ühendriikide Õhuväe staabikolledžisse õpingutele Lennubaasi õhuväe väljaõppe- ja treeningkeskuse ülem kapten Riivo Valge perioodiks 12.06.2006 - 11.06.2007 ning määrati maksta Kaitsejõudude Peastaabi vahenditest päevarahad 65 % ulatuses kehtestatud määrast ja sõidukulud. Kaitseväe juhataja 06.06.2007 käskkirjaga nr 480P (punkt 9) tehti seoses teenistusliku vajadusega muudatus käskkirja nr 337P punktis 9, lugedes lähetamise lõpukuupäevaks 13.06.2007 varasemalt ettenähtud 11.06.2007 asemel.

17.09.2007 halduskohtule esitatud kaebuses ning selle käiguta jätmise määruse täitmiseks esitatud täpsustustes taotles R. Valge käskkirja nr 337P p 9 õigusvastasuse tuvastamist ning kaitseväe juhataja kohustamist maksta kaebajale välja täiendav lähetusraha. Kaebuse kohaselt on käskkiri nr 337P motiveerimata ja kaalutlemata. Asjaolu tõttu, et välislähetuse kestus kujunes kaebajast mitteolenevatel põhjustel kahe päeva võrra pikemaks kui üks aasta, oleks tulnud maksta talle välislähetustasu Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määruse nr 47, mitte 28.03.2001 määruse nr 108 alusel. Juunis 2007 USA-st õpingutelt naastes pöördus kaebaja Kaitsejõudude Peastaabi poole täiendava välislähetusraha nõudes, kuid 14.08.2007 otsusega keelduti taotluse rahuldamisest.

Kaitseväe juhataja kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on vaidlusalune haldusakt õiguspärane. Koostatud on see Õhuväe Staabi ülema esildise alusel, milles taotleti saata kaebaja välisriiki õpingutele perioodiks 12.06.2006-11.06.2007. Määrus nr 47 reguleerib olukorda, kus välislähetus kestab üle ühe aasta. Kuna kavandatud lähetuse kestus ei pidanud ületama üht aastat, siis juhinduti välislähetuse tasu määramisel ja maksmisel Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määrusest nr 108. Õppeprogrammi järgi algas ettevalmistuskursus 19.06.2006, kaebaja saadeti lähetusse 12.06.2006. Seega oleks võinud lähetus ka nädal aega lühem olla, kaebajale anti aga täiendavalt aega kohanemiseks ja sisseseadmiseks. Koolituskulud kandis USA pool ning Eesti pool maksis kaebajale päevaraha. Asjaolust, et kaebaja 11.06.2007 Eestisse tagasi ei jõua, sai vastustaja teada mais 2007, millest johtuvalt korrigeeris 06.06.2007 käskkirjaga nr 480P kaebaja lähetuse lõpukuupäeva. USA staabikolledži õppekorraldusse ja lennupiletite ostmisesse ei saanud vastustaja sekkuda ning temast kaebaja välislähetuses oleku aja pikenemine ei sõltunud. Vastustaja ei saanud ette näha kaebaja üheks aastaks õpingutele lähetamisel, et lähetus võib kahe päeva võrra pikeneda. Seetõttu polnud 17.05.2006 käskkirja nr 337P andmisel alust juhinduda lähetustasu määramisel ja maksmisel Vabariigi Valitsuse määrusest nr 47. Arvestada tuleks määruse nr 108 mõtet ja eesmärki. Kaadrikaitseväelasele anti võimalus koolitada end välisriigis ning tasuti tema sõidu-, majutus-, kindlustus- ja lähetuskulud; soovi korral oli võimalus katkestada lähetus jõuluvaheajaks (16.12.2006 - 02.01.2007) ja sõita koju pere juurde. Seda võimalust kasutas lähetatu T. Susi, kelle lähetuse kestus jäi seeläbi alla aasta, kuid mitte kaebaja.

Tallinna Halduskohus jättis 21.01.2008 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et kaebajale on makstud välislähetusega seotud hüvitisi seaduspäraselt määrusest nr 108 juhindudes. Kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkiri nr 337P (p 9) vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele ning on formaalselt ja sisuliselt õiguspärane. Käskkirja andmise aluseks oli ka Õhuväe Staabi ülema 04.05.2006 esildis nr ÕVS.1.2-7.1/6498 saata R. Valge õppima Ameerika Ühendriikidesse, Maxwell ABF, Alabamas asuvasse Õhuväe

3-07-1808 3(7) staabikolledžisse ajaperioodiks 12.06.2006-11.06.2007. Sellele esildisele käskkirjas küll viidatud pole, mis aga ei tähenda, et käskkiri on ebapiisavalt motiveeritud. Välislähetuseks loetakse kaitseväelase teenistusalast lähetamist välisriiki (kaitseväeteenistuse seaduse § 175 lg 1). Tulenevalt kaitseväeteenistuse KVTS § 175 lõikest 4 kaitseväelase välisriiki lähetamise, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Selline kord oli kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2002 määrusega nr 198, mis kehtis kuni 26.01.2007 ning käesoleval ajal kehtib 18.01.2007 vastu võetud määrus nr 13. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 198 § 1 lg-le 2 lähetatakse kaitseväelane välislähetusse kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) käskkirja alusel, milles märgitakse muuhulgas lähetuse sihtkoht, eesmärk ja kestus ning välislähetuse tasu ja hüvitise suurus; § 2 lg 1 nägi ette, et välislähetuse korral, mille kestus ei ületa üht aastat, juhindutakse välislähetuse tasu ning hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määrusest nr 108. Kaebaja õppima suunamisel oli tegemist plaanilise välislähetusega, mille kestus ei pidanud vastavalt õppekavale ületama üht aastat. Õppekava kohaselt pidid õpingud algama 19.06.2006 ettevalmistuskursusega ning ajavahemikul 16.12.2006-02.01.2007 oli õppuritel jõulupuhkus. Seega võimaldas vastustaja kaebajale välislähetuses viibimise nädal enne õppe algust; kaebaja, jäädes õppevaheajaks USA-sse, kasutas üheaegselt nii puhkust kui ka lähetushüvitisi. Tuvastatud asjaoludest järeldub üheselt, et vastustajal ei saanud 17.05.2006 käskkirja nr 337P andmisel olla kahtlusi selles, et lähetus ei ületa ühelgi juhul üht aastat. Seetõttu ei pidanud vastustaja välislähetuse tasu suuruse määramisel ja maksmisel juhinduma määrusest nr 47. Kaebaja ise tõdes, et alles kohapeal selgus, et õpingud lõppevad 11.06.2007 lõpuaktusega, millel osalemine on kohustuslik ja kus antakse kätte lõputunnistused. Kaebaja väide lõpuaktusel osalemise kohustuslikkusest on usutav, kuigi tõendeid selle kohta pole ja vastustaja selgitusel ei olnud nad sellest ka teadlikud. Poolte selgitustest nähtuvalt teavitas kaebaja õpingute lõpuaja muutumisest mitte vastustajat, vaid Õhuväe Staabi personaliosakonda ning sealt edastati vastustajale vastav esildis, mille tulemusena andis vastustaja 06.06.2007 käskkirja nr 480P, juhindudes vahepeal kehtivuse kaotanud määruse nr 198 asemel määrusest nr 13. Ka määrus nr 13 näeb ette, et kuni aastase lähetuse korral juhindutakse välislähetustasude ja hüvitiste määramisel ja maksmisel määrusest nr 108 ja üle aastase lähetuse korral määrusest nr 47. Kaebaja suhtes määrus nr 47 ei kohaldu. See määrus reguleerib sisuliselt välisteenistust ning näeb ette selliste kulude (nt kolimine, laste koolitus jne) hüvitamist, mida lühemaajaliste lähetuste puhul ette nähtud pole, samuti makstakse üle aasta kestva lähetuse korral päevaraha asemel vähendamisele mittekuuluvat välislähetustasu. Määruse nr 47 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et tegemist on lähetusega, mille kestuseks on algusest peale planeeritud pikem periood kui üks aasta, millest tulenevalt on loodud ka paremad tingimused lähetatule oma elu ümberkorraldamiseks, sh pereliikmete kaasavõtmiseks. Kindlasti ei olnud ega saanud olla määrusandja tahe suunatud sellele, et kui ettenägematutel asjaoludel pikeneb kuni aastane välislähetus päeva või paari võrra, siis kohaldub tagantjärele kogu garantiidesüsteem, mis on ettenähtud välismaale teenistusse suundujatele. See ei oleks ka võimalik, sest algset olukorda ei saa enam tagasi pöörata (nt ei saa koos perega kolida ja saada sellekohaseid hüvitisi). Üle aasta kestvasse välislähetusse saatmiseks on vajalik ka isiku nõusolek, kuni ühe aasta kestusega välislähetusse saatmiseks aga mitte. Kaebajat ei suunatud tema nõusolekul USA-sse enam kui aasta vältavasse välisteenistusse, vaid lähetati seoses teenistusliku vajadusega õpingutele, mille nominaalaeg isegi jõuluvaheajaks välislähetuse katkestamiseta ei pidanud ületama üht aastat. Aastase tähtaja ületamine sai võimalikuks ühelt poolt asjaolu tõttu, et vastustaja

3-07-1808 4(7) võimaldas kaebajale enne õpingute algust ühe nädala sisseelamiseks, teisalt sellest, et kaebaja ei kasutanud õppevaheaega kojutulekuks; ning lõpuks ka sellest, et kaebaja jäi lõpuaktusele. Vastustajal ei olnud võimalik sekkuda ei võimalikesse õppeplaanide muutmistesse ega kaebaja tagasilennu kavandamisse/lennupiletite ostmisesse. Kaebaja ei saa tuletada talle niigi tehtud soodustustest ja ettenägematutest asjaoludest endale õigusi, mis on ette nähtud üle aasta kestvana kavandatud välislähetuse korral. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et teda on koheldud ebavõrdselt. Tagantjärele määruse nr 47 kohaldamisega kaebaja suhtes koheldaks hoopis teda soodsamalt kui T. Susi, kes jõuluvaheajaks katkestas lähetuse ja kasutas õppevaheaega kodus puhkamiseks, mille tõttu tema tegelik lähetuses oldud aeg ei ületanud üht aastat. Lähetushüvitiste regulatsiooni on kehtestanud Vabariigi Valitsus, mitte Kaitsejõudude Peastaap ega kaitseväe juhataja. Palkade, hüvitiste, soodustuste jms diferentseerimisel tuleb alati kuskile piir tõmmata ja antud juhul on selleks piiriks üks aasta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

R. Valge apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista kaebaja kasuks välja tema kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt eksis kohus materiaalõiguse kohaldamisel. Kohus järeldas ebaõigesti, et kuivõrd lähetus pikenes kohtu arvates kaebajast tulenevalt, siis ei saa kaebajal olla määrusest nr 47 tulenevaid garantiisid. Ekslik on kohtu seisukoht, et käskkiri nr 337P on kooskõlas teada olnud faktiliste asjaoludega. Samuti pole õige kohtu järeldus käskkirja formaalse õiguspärasuse kohta. On küll õige, et käskkirja nr 337P andmise faktiliseks aluseks oli Õhuväe Staabi ülema 04.05.2006 esildis, kuid õiguslik probleem peitub selles, kas kaitseväe juhatajal oli kohustus kaaluda esildise rahuldamist ning kas ta kaalus piisava põhjalikkusega esildises sisalduvaid fakte, sh lähetuse kestust. Apellant leiab, et vastustaja ei kohaldanud antud asjas vajalikku kaalutlusõigust ega teostanud nõutud ulatuses uurimispõhimõtet, ka ei küsitud kaebaja arvamust. Apellandile pole selge kohtu veendumus, et käskkirja nr 447P andmisel mais 2006 ei saanud vastustajal olla kahtlust selles, et kaebaja lähetus ei ületa üht aastat. Kaebaja oleks võinud nt haigestuda või poleks reisi korraldanud USA pool saanud tagasilennu pileteid. Vastustaja oleks pidanud hindama riske lähetuse võimaliku pikenemise osas ja võtma vajadusel vastu tingimusliku haldusakti. Faktiliste asjaoludega pole kooskõlas kohtu järeldus, et kaebajale võimaldati koha peal sisseelamiseks üks nädal. See nädal (tegelikult kolm tööpäeva) oli sisuliselt dokumentide vormistamise aeg. Nii sihtkohta sõites kui ka Eestisse naastes oli tegelik reisi aeg lendude viibimise tõttu pool päeva pikem. Kohus heidab põhjendamatult kaebajale ette, et ta ei teavitanud vastustajat õpingute lõpuaja muutumisest. Kohtuotsusest ei selgu, mis alusel kohus järeldas, et kaebajal selline kohustus oli. Tõendamata on kohtu järeldus nagu oleks õpingute nominaalaeg üks aasta. Asjassepuutuvates Vabariigi Valitsuse määrustes puudub mõiste nagu lähetuse planeeritud kestus. Määrustest ei tule üldse välja, kes ja kuidas määrab kindlaks lähetuse kestuse enne isiku lähetusse saatmist ning milline on regulatsioon juhuks, kui lähetuse periood mingil ajahetkel muutub. Apellant on seisukohal, et kui lähetus on kestnud faktiliselt rohkem kui aasta ja seda sõltumata põhjustest, siis tuleb kohaldada lähetustasu määramisel ja maksmisel määrust nr 47. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt, sest näiteks on kapten Trubokile makstud välislähetustasu määruse nr 47 alusel. Kohtul on jäänud välja selgitamata kaebuse tegelik eesmärk. Sisuliselt taotles kaebaja uue haldusakti andmist, mis oli hõlmatud kohustamiskaebusega maksta täiendav välislähetustasu. HMS § 64 lg 1 sätestab haldusakti kehtetuks tunnistamise alused.

3-07-1808 5(7) Apellandi eesmärk on olnud kogu aeg, et haldusorgan uuendaks haldusmenetluse (HMS § 68 lg 1 ja § 44 lg 1 p 1), muudaks käskkirja nr 337P ja sellega seoses maksaks täiendava välislähetusraha.

Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on arusaamatu apellandi väide kaebuse eesmärgi välja selgitamata/lahendamata jätmise kohta. HMS § 68 lg 1 ei saa asjas kohaldada, sest HMS § 44 lg 1 toodud eeldused on täitmata. Alusetu on apellandi etteheide, et vastustaja pole kohaldanud asjas vajalikku kaalutlusõigust ega teostanud piisavalt uurimispõhimõtet. Vabariigi Valitsuse määruste nr 47 ja nr 108 kohaselt on välislähetus kas kestusega alla ühe aasta või üle ühe aasta. Sellest sõltuvalt tuleb lähetustasude ja hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel juhinduda kas ühest või teisest määrusest ning selles osas pole mingit kaalutlusõigust. Kaitseväe juhatajale oli käskkirja vormistamisel teada, et välislähetus kestab üks aasta, ning tal polnud mingit põhjust teha tingimuslikku haldusakti. Lähetuse pikkus oli planeeritud üheks aastaks ning uute asjaolude ilmsiks tulekul, mis ei sõltunud apellandist ega vastustajast, pikendati seda 2 päeva võrra. See aga ei tähenda, et ettenägematutel asjaoludel lähetuse pikenemise tõttu tuleb kohaldada apellandi suhtes määrust nr 47. Apellant ei ole tõendanud, et välislähetuse vormistamise eelselt olid vastustajale teada välislähetuse kestuse pikendamist tinginud asjaolud. Selgusetu on apellandi viide kapten Truboki välislähetusse saatmise käskkirjale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Esimese astme kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning tegi seetõttu ka ebaõige kohtuotsuse. Kaebaja on kaitseväelane (kapten, Lennubaasi õhuväe väljaõppe- ja treeningkeskuse ülem), kes suunati suvel 2006 Ameerika Ühendriikidesse õpingutele ning kellele määrati Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määrusest nr 108 juhindudes maksta päevaraha 65 % ulatuses kehtestatud määrast ja sõidukulud. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas kaebajal on õigus saada välislähetustasu Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määruse nr 108 või 26.02.1997 määruse nr 47 alusel. Kuni 26.01.2007 kehtinud Vabariigi Valitsuse 18.06.2002 määruse nr 198 „Kaitseväelase välisriiki lähetamise kord, välislähetuse tasu ning hüvitiste suurus ja maksmise kord“ § 2 lõiked 1 ja 2 ning 26.01.2007 jõustunud Vabariigi Valitsuse 18.01.2007 määruse nr 13 „Kaitseväelase välisriiki lähetamine, välislähetustasu ja hüvitiste suurus ning maksmise kord“ § 3 lõiked 1 ja 2 nägid ja näevad ette, et kaitseväelase välislähetuse korral, mille kestus ei ületa üht aastat, juhindutakse välislähetustasu ning hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määrusest nr 108 „Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord“ ning välislähetuse korral, mille kestus ületab üht aastat, juhindutakse välislähetustasu ning hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määrusest nr 47 „Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine“. Määruse nr 108 järgi makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest teenistujale päevaraha, mille määra võib ametiasutuse juht vähendada kuni 70 %, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine (§ 13 ja § 14 punktid 1 ja 2). Määruse nr 47 järgi kinnitab välislähetustasu lähtesummad Vabariigi Valitsus ning teenistuja välislähetustasu arvestuslik suurus saadakse tema välislähetustasu lähtesumma korrutamisel vastava riigi/linna koefitsiendiga (§ 6 ja § 24). Viidatud lähtesummaks on Vabariigi Valitsuse 24.12.2004 määruse nr 370 kohaselt kõrgemal ametnikul 8 300 kr ja vanemametnikul 6 300 kr kuus.

3-07-1808 6(7) Viidetega määruse nr 13 § 3 lg 3 p-le 3 (sama tekstiga oli ka määruse nr 198 § 2 lg 3 p 2) ning KVTS § 22 (ohvitseride põhiametikohad) lg 2 punktile 8 järeldas kohus õigesti, et kapteni auastmega ametikohal kaitseväelasele, kelle lähetuse kestus ületab üht aastat, kohaldub vanemametniku välislähetustasu. Põhjendatud pole apellandi väide, et õigusaktid ei sätesta, kes ja kuidas määrab kindlaks lähetuse kestuse. KVTS § 174 lõigetest 1-3 tuleneb, et riigisiseselt otsustab selle väeosa ülem, temaga võrdsustatud ülem või kõrgem ülem, kes saab kohustada kaitseväelast minema kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistuskohustuste täitmisele väljaspool väeosa teises paikkonnas kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks, millist tähtaega võib kõrgem ülem pikendada. Välislähetuse puhul näeb KVTS § 175 lg 2 ette, et kaitseväelase lähetab välisriiki kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja). Ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 198 § 1/määruse nr 13 § 2 järgi kaitseväelane lähetatakse välislähetusse kaitseväe juhataja (ülemjuhataja) käskkirjaga kaitseväelase teenistust korraldava ülema esildise alusel. Seega otsustab kaitseväe juhataja (ülemjuhataja), keda saata välislähetusse, kuhu ja kui pikaks ajaks. Asja materjalide kohaselt lähetati kaebaja kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkirjaga nr 337P (p 9) välislähetusse perioodiks 12.06.2006-11.06.2007. Kuna lähetuse kestus ei ületanud üht aastat, siis välislähetuse tasu ning hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel juhindus vastustaja õigesti Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määruses nr 108 sätestatust. Kas vastustaja nägi või pidi ette nägema kaebaja 11.06.2007 Eestisse naasmist takistavaid asjaolusid, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Asja materjalidest nähtub, et kaitseväe juhataja on 06.06.2007 käskkirjaga nr 480P (p 9) teinud muudatuse 17.05.2006 käskkirja nr 337P punktis 9 ning lugenud R. Valge lähetamise lõpukuupäeva 11.06.2007 asemel 13.06.2007. Sellega on ta lugenud kaebaja välislähetuse kestuseks üks aasta ja kaks päeva. Välislähetuse pikendamist pole vaidlustatud ning varasema käskkirja muutmise põhjused pole käesoleva kohtuvaidluse esemeks. Kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkirja nr 337P p 9 kehtib 06.06.2007 käskkirja nr 480P punktiga 9 sätestatud redaktsioonis ja selle järgi ületab kaebaja välislähetuse kestus üht aastat. Nagu varem korduvalt märgitud, juhindutakse üle aasta kestva välislähetuse korral välislähetustasu ja hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määrusest nr 47. Seetõttu tuleb nõustuda kaebajaga selles, et seoses lähetuse aja muutusega on tal õigus saada välislähetustasu, mis on määratud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 47 juhindudes. ATS § 12 lg 1 järgi reguleerib avaliku teenistuse seadus kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadusega ei sätestata teisiti. ATS § 40 lg 1 kohaselt on teenistujal õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. ATS § 160 lg 3 kohaselt ametnik võib halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. Eeltoodu alusel tunnistab ringkonnakohus kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkirja nr 337P p 9 kaebajat puudutavas osas seadusevastaseks ning rahuldab taotluse täiendava välislähetustasu nõudes. Kaebaja on palunud mõista tema kasuks välja täiendav välislähetustasu, kuid pole nimetanud konkreetset summat ega taotletava tasu määramise arvutuskäiku. Ka kohtule pole esitatud selliseid lähteandmeid, mille põhjal saaks kaebajale väljamõistmisele kuuluva summa täpselt välja arvutada. Seetõttu teeb ringkonnakohus HKMS § 26 lg 3 alusel kaitseväe juhatajale ettekirjutuse kaebajale välislähetustasu määramiseks ja maksmiseks Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määrusest nr 47 juhindudes, arvestades seejuures, et kaebajale kohaldub vanemametniku välislähetustasu lähtesumma ning käskkirjade nr 337P ja 480P alusel välja makstud summad tuleb tasaarvestada.

3-07-1808 7(7) Kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele, mis kuludokumentide kohaselt koosnevad kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust kokku 160 kr ning esindaja kulust apellatsioonimenetluses summas 9 912 kr, seega kahe kohtu astme peale kokku 10 072 kr. Kulude kandmine on tõendatud ning esindaja kulu suurus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada.

Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman