2-08-27490/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2008. a, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-08-27490 Tsiviilasi J B hagi PB´i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J B (ik xxx, elukoht xxx), esindaja A Petrov Kostja: PB (S) (ik xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi aeg, osalenud isikud 17.09.2008. a, hageja J B, hageja esindaja Andrei Petrov RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista PB`ilt J B kasuks igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus M B (ik xxx) ülalpidamiseks alates 30.06.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3. Välja mõista PB´ilt riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused 30.06.2008. a kohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis poolte ühise tütre ülalpidamiseks 3000 krooni kuus.

Poolte abielust sündis xxx. a tütar M B. Kostja alaealise tütre ülalpidamisest osa ei võta. Hagejal kulub poolte ühise tütre ülalpidamiseks igakuiselt: kodune toit 1500 krooni;

mähkmed 600 krooni; kommunaalja transpordikulud 1300 krooni; riided, jalanõud 800 krooni; ravimid, vitamiinid 250 krooni; mänguasjad 300 krooni; joonistusja meisterdamistarbed, beebiraamatud jm 250 krooni; voodi, vanker, käru, turvatool jm ühekordsed suuremad ostud 350 krooni. Kokku kulub hagejal poolte ühise tütre ülalpidamiseks 5350 krooni kuus. Hageja on seisukohal, et kostjalt tuleb elatis välja mõista summas 3 000 krooni kuus, kuna kostja on paremini majanduslikult kindlustatud ning erinevalt hagejast omab suuremat sissetulekut. Hageja on lapsega lapsehoolduspuhkusel ja käesoleval ajal ei tööta. Ainsaks sissetulekuks on lapsetoetused 900 krooni kuus. Viimane vanemahüvitis oli septembris 2008. a. Kostja seisukoht 11.08.2008. a kohtule edastatud vastuses on kostja nõus maksma poolte ühise lapse ülalpidamiskuludeks 1500 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2 175 krooni. PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja ei täida oma alaealise tütre ülalpidamiskohustust. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Hageja on hagiavalduses hinnanud poolte alaealise tütre ülalpidamiseks igakuiselt 5350 krooni, millest 3000 krooni palub välja mõista kostjalt. Kohtus on leidnud tõendamist, et kostjal on ülalpidamisel ka teine laps, kelle varalist seisundit võib 3000 kroonise suuruse elatise väljamõistmine halvendada. Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine alla PkS § 61 lõikes 4 sätestatud alammäära PkS § 61 lg 5 alusel ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja uus laps ei jää poolte lapsele elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lapsi tuleb kohelda võrdselt ning elatise väljamõistmisel alla alammäära jääks poolte ühine laps raskesse majanduslikku olukorda. Hageja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks sissetulekuks on lapsetoetused. Samuti on lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga. Vanem on kohustatud laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma parema töö ja vajadusel müüma temale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuste täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks poolte ühiste laste ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus igale lapsele alates elatisehagi kohtusse esitamist. Arvestades poolte ühtse lapse vajadusi ning asjaolusid, et elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning, et kostjal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tütre ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, mis 2008.a on 2175 krooni. Elatis tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamisest.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 575 krooni (9 x 2175 = 19 575). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 575 krooni riigilõivu 1250 krooni.

Maie Seppo kohtunik