2-08-12008/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-12008 Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M L hagi M L vastu elatise väljamõistmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

12. september 2008 Hageja: M L (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: M L (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M L´lt elatis M L kasuks lapse J M L (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 01. aprillist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx 2008 igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.

3. Välja mõista M L´lt elatis M L kasuks lapse R L (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 01. aprillist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx 2009 igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

4. Välja mõista M L´lt elatis M L kasuks lapse H-B L (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 01. aprillist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx 2019 igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

2(3)

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on M L hagi M L vastu elatise väljamõistmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Narva Linna Perekonnaseisuosakonnas 29.12.1989.a.

Abielu kestel on sündinud xxx.a poeg J M L, xxx.a poeg R L, xxx.a poeg H L, xxx.a tütar H-B L ja xxx.a poeg T L. Poolte abielu on lahutamata. Kostja on isana kantud J, R ja H-B sünnitunnistustele. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis:

1. J M L alates 01.04.2007 kuni 31.12.2007 iga kuu summas 2 196 krooni ning 01.01.2008 kuni xxx.2008 iga kuu summas 2 631,75.

2. R L alates 01.04.2007 kuni 31.12.2007 iga kuu summas 2 196 krooni ning 01.01.2008 kuni xxx.2009 iga kuu summas 2 631,75.

3. H-B L alates 01.04.2007 kuni 31.12.2007 iga kuu summas 2 196 krooni ning 01.01.2008 kuni xxx.2019 iga kuu summas 2 631,75.

KOSTJA VASTUS

Kirjalikus vastuses hagile tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja selgitab, et ei ela hagejaga koos alates 1996.a ja ta tunnistab oma lasteks J ja R. J ja R ülalpidamises ja kasvatamises on kostja pidevalt osa võtnud. Elatist on kostja maksnud kokkuleppe alusel, vastavalt hageja vajadustele. H-B kostja oma lapseks ei tunnista. Kostja väidab, et sellest, et H-B sünnitunnistusele on isana sisse kantud tema, sai ta teada kohtust saadetud dokumentidest. Juhul kui hageja ei loobu elatise nõudest H-B L, taotleb kostja molekulaargeneetilist ekspertiisi teostamist.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 12. septembril 2008 muutis hageja oma nõuet ja palus välja mõista elatise. 2007 aasta eest 1 800 krooni kuus lapse kohta ja 2008 aasta eest 2 175 krooni kuus lapse kohta.

Kostja jäi oma vastuväite juurde, et H-B ei ole tema laps ja ta ei ole nõus temale elatist maksma. Kostja on nõus maksma elatist poegade ülalpidamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust sündisid xxx.a J M L, xxx.a R L ja xxx.a H-B L, kes elavad koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

3(3)

PkS 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2007.aastal oli 3600 krooni, ei võinud väljamõistetav elatis lapse kohta 2007.aastal olla väiksem kui 1800 krooni. 2008.aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni – elatise miinimummäär seega on 2175 krooni.

Kohtuistungil palus hageja elatise lastele välja mõista miinimummääras tagasiulatuvalt üks aasta enne elatise hagi kohtusse esitamist.

Ida-Eesti Päästekeskuse tõendi (tl 10 pöördel) kohaselt on M L keskmine töötasu ajavahemikus september 2007 kuni jaanuar 2008 olnud 6903,50 krooni.

Kostja kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta ei esitanud. Kostja seletuste kohaselt saab ta minimaalset palka.

Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatist maksma miinimumsummas J ja R. Kostja ei tunnista H-B oma tütreks ja ei ole nõus talle elatist maksma.

PkS § 39 lg 1 kohaselt loetakse laps, kes on sündinud või eostatud abielu kestel, põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.

Poolte abielu on sõlmitud 29.12.1989.a Narva linnas, mille kohta on koostatud akt nr 805 (tl. 4). Poolte abielu ei ole lahutatud. Abielu kestel on sündinud (xxx) H-B L, kelle sünniakti on isana kantud M L (tl. 7). Kostja ei ole kohtule esitanud avaldust vanema kande vaidlustamiseks.

PkS § 70 lg 2 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamisest, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid.

Kostja poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks alates 01.04.2007.a maksnud lastele elatist. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid PkS § 61 lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid ning võttes arvesse poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, leiab, et esitatud hagi on esitatud põhjendatult ning vastavalt PkS § 70 lg 2 kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.04.2007.a

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.

4(3)

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Helgi Vinni Kohtunik: