Legislator Case Law & Legislation
3-07-1335/36 AI generated

3-07-1335/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-07-1335/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

3-07-1335

Legislator headnote

AI generated

3-07-1335/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 3-07-1335

Keywords

AI generated
refusal of medical measures access to health services refusal under eea agreement breach of regulatory provisions refusal by municipal authority removal despite hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-07-1335

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1335 Haldusasi M.R.

kaebus Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.04.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rakvere Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Rakvere Linnavalitsus Vastustaja (kaebuse esitaja) – M.R. , esindaja Monica Meristo Kolmas isik – OÜ Wesmo RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2008 otsus ja teha asjas uus otsus. Jätta M.R. kaebus Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. M.R. poolt esimese astme kohtu menetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Välja mõista M.R. lt 80 (kaheksakümmend) krooni Rakvere linna kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks.

2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

M.R. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on M.R. õigusi rikutud sellega, et talle ei ole tagatud oma elukohas Roosi tn 7 Rakveres öörahu elumaja vahetus läheduses asuva OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuursaal“ tegutsemise tõttu kuni kella kolmeni öösel. Rakvere Linnavalitsus andis 22.06.2005 OÜ- le Wesmo õiguse kaubandustegevuseks ja toitlustamiseks kohvikus „Kuur-saal“ kuni kella kolmeni öösel. 10.04.2008 muudeti kohviku lahtioleku aega ja kehtestati see alates 10.00 kuni 01.00. Kaebuse esitajal on vastavalt Rakvere linna avaliku korra eeskirja punktile 3.7 õigus öörahule alates kella 23.00-st, kuid seda õigust ei saa ta kasutada juba aastate vältel. Kuna kohvik on ehitatud selliselt, et sealt kostuv lärm kandub üle õue, siis ei ole tagatud Roosi tn 7 elanike öörahu ja ühtlasi on rikutud Rakvere linna avaliku korra eeskirja. KÜ Roosi 7 on esitanud korduvalt Rakvere Linnavalitsusele taotlusi olukorra parandamiseks. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 28 ja rahvatervise seaduse (edaspidi RTerS) §-le 4 lg 1 p-dele 1 ja 9, § 6 lg-le 5 ja §-le 10 on isikul õigus oma tervise kaitsele. Rakvere Linnavolikogu 17.11.2004 määrusega nr 36 kehtestatud „Rakvere linna avaliku korra eeskirjast“ tulenevalt on keelatud tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud müra normtaseme ning igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Nimetatud avaliku korra eeskirja p 3.7 kohaselt on keelatud häirida öörahu alates kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni hommikul, v.a avariilised tööd. Sama eeskirja p 5 kohaselt tuleb igasugune ettevõtlusalane tegevus korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. RTerS § 4 p 13 sätestab, et elukeskkonna ja tervisekaitse põhinõudeks on, et müratase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhkeja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. Rakvere Linnavolikogu 17.11.2004 määrusega nr 36 kehtestatud „Rakvere linna avaliku korra eeskiri“ p 3.2 keelab tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestud normtasemed, p 3.7 keelab häirida öörahu (23.00-06.00), v.a avariiliste tööde või üldkasutatavas kohas Rakvere Linnavalitsuse loal heakorratööde teostamisel. Keeld ei kehti 23. juuni ja 31. detsembri ööl ning erandjuhtudel, kui Rakvere Linnavalitsus on andnud loa pärast 23.00 lõppeva avaliku ürituse korraldamiseks. Rahvatervise seadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus kontrollima ka tervisekaitsealaste õigusaktide täitmist (sh müratasemest kinnipidamist) vastavalt oma pädevuse piires. Kaebuse esitaja peab ebanormaalseks, et vahetult mitmekorterilise elumaja läheduses on antud lõbustusasutusele tegevusluba tegutsemiseks kuni kella kolmeni öösel ning kasumi saamist peetakse olulisemaks inimeste õigusest öörahule. Ettevõtja õigusi ei saa pidada tähtsamaks linnaelanike õigustest. Asjaolu, et kohviku lahtioleku aega on vähendatud kella 01.00-ni, ei paranda olukorda, sest inimesel on õigus öörahule alates kella 23.00-st. 27.11.2006 Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori poolt teostatud mõõtmise tulemused näitasid müra tonaalsuse olemasolu. Käesoleval ajal olukord muutunud ei ole ja peod jätkuvad endiselt.

Rakvere Linnavalitsus leidis, et antud juhul ei ole tegemist tegevusetusega halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) mõttes. Rakvere Linnavalitsus on KÜ-t Roosi 7 informeerinud küsimuse lahendamise käigust ning teatanud tema poolt korraldavate toimingute (mürataseme mõõdistused) tähtaegu niivõrd, kuivõrd see oli võimalik. Tegevusetusega oleks tegemist olnud juhul, kui linnavalitsus ei oleks midagi ette võtnud.

3

Kolmas isik OÜ Wesmo leidis, et müranorme pole ületatud. Tervisekaitsetalitus käis müra mõõtmas ja tegi ettekirjutuse ventilatsioonimüra kõrvaldamiseks.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus rahuldas 30. aprilli 2008 otsusega kaebuse ning tunnistas õigusvastaseks Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamisel.

Otsuse põhjenduste kohaselt otsustavad ja korraldavad kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 154 kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 3 rajaneb kohalik omavalitsus järgmistel põhimõtetel: kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas. Põhiseaduse (PS) § 154 p 3 kohaselt õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste ammendava loetelu seaduses. Kohalikul omavalitsusel peab olema õigus lahendada ka neid kohaliku elu küsimusi, mida seaduses ei nimetata. Sellest järeldub, et kohalik omavalitsus saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. Kaebuse esitajal on põhjendatud ootus, et Rakvere Linnavalitsus täidab Rakvere linna avaliku korra eeskirja (kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 17.11.2004 määrusega nr 36) p 5, mille kohaselt igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Eelnimetatu eiramine võib olla aluseks tegutsemisloa väljastamisest või muutmisest keeldumiseks, lahtioleku aja piiramiseks, samuti tegutsemisloa kehtetuks tunnistamiseks. Tervisekaitsetalitus mõõtis hoone seinte välismüra, mille tulemusena tuvastati, et mürataseme normi oli ületatud. Pärast viimast mõõtmist tehti OÜ-le Wesmo ettepanekud müra vältimiseks, milleks tuleb ehitada tambur ja suitsetamisruum ning sulgeda Roosi 7 poolsed aknad. Kaebuse esitajal on võrdselt teiste Rakvere linna elanikega õigus öörahule alates kell 23.00-st kuni 06.00-ni. Selle õiguse tagamata jätmine talle linnavalitsuse poolt on kaebuse esitaja põhjendatud huvi linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Tulenevalt põhiseadusest on kaebuse esitajal õigus tervisekaitsele. Kooskõlas rahvatervise seaduse (RTerS) § 10 p-ga 1 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Sama seaduse p 2 kohaselt on elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Sagedane öörahu puudumine, mille tagajärjel inimene ei saa end välja puhata, toob endaga kaasa halva enesetunde ja sellest johtuvalt ka võimalikud tervisehäired ning töövõime kaotuse. Haldusasja materjalidest nähtub, et Tervisekaitseinspektsiooni poolt korraldatud mõõtmise tulemusena tuvastati lubatust kõrgem müratase kohvikus ja ka asjaolu, et kohvik töötas kontrollimise ajal kuni kella 04.00-ni öösel (Tervisekaitseinspektsiooni 04.09.2006 kiri nr 4/4-9.3/1049). Puuduvad andmed selle kohta, et linnavalitsus oleks sellele rikkumisele kuidagi reageerinud. Rakvere Linnavalitsus vastas kõigile kaebuse esitaja kirjadele, kuid nendes vastustes ei sisaldunud probleemile lahendust. Haldusasja materjalidest nähtuvalt hakati kõne all oleva probleemiga tegelema alles seoses Roosi 7 elanike kaebuste laekumisega. Rakvere Linnavalitsus kasutas venitamistaktikat, st vastas küll igale kirjale, kuid konkreetseid meetmeid olukorra kiireks lahendamiseks ei rakendatud. Selliseks konkreetseks meetmeks on eelkõige Rakvere linna avaliku korra eeskirja p-de 3.7 ja 5 järgimine, st öörahu tagamine kella 23.00-st kuni 06.00-ni ja ettevõtlusealase tegevuse korraldamine selliselt, et

4 sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Antud juhul ei saa lugeda tulenevalt Rakvere linna avaliku korra eeskirja p-dest 3.7 ja 5 kehtivate õigusaktidega kooskõlas olevaks OÜ-le Wesmo loa andmist tegutsemiseks kuni kella 03.00-ni öösel (alates 10.04.2008 kuni 01.00-ni öösel). Rakvere Linnavalitsus eiras KOKS § 3 p-i 3, mille kohaselt on omavalitsuse ülesandeks igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Rakvere Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2008 otsuse ning lõpetada asjas menetlus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud HKMS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt kohus peab kaebuse saamisel kontrollima kaebuse vastavust HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele. HKMS § 10 lg 2 p 2 kohaselt tuleb kaebuses märkida vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt tuleb märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane samuti kaebuse esitaja õigused, milliseid vaidlustatav toiming rikub või missuguseis vabadusi toiming piirab. HKMS § 10 lg 3 kohaselt peab kaebuses olema märgitud õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Antud kaebus ei vasta HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele. Kaebuse nõudeks on tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamine. Tegevusetus HKMS § 4 lg 2 mõttes on konkreetne piiritletud toiming. Kaebusest ei selgu kaebuse täpne ese. Kaebuse põhjal saab teha järelduse, et kaebuse esitaja ei ole rahul linnavalitsuse tegevusega üldiselt, kuid ei selgita, milline on konkreetne toiming, mida kaebuse esitaja soovib vaidlustada. Kuna ei ole selge, kas kaebuse esitaja on soovinud esitada kohustamiskaebust või tuvastamiskaebust, ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebus on üldsõnaline, kuna ei ole ära toodud konkreetne toiming, mida saab halduskohtus vaidlustada. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega HKMS § 11 lg 3 p 5 mõttes ning kaebus oleks tulnud tagastada kaebuse esitajale. Halduskohus on jätnud ka kohaldamata HKMS § 23 lg 3 p 1, mille kohaselt halduskohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Ebaselge kaebuse läbivaatamine tekitas olukorra, kus linnavalitsus ei saanud kasutada HKMS § 15 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õigusi. Kuna kaebuse ese on üldsõnaline ja ebaselge ei olnud võimalik anda seletusi, esitada tõendeid ja vastuväiteid. Halduskohus on rikkunud HKMS § 25 lg 2, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsus ei ole seaduslik, kui see on tehtud asjas, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevuses ei ole tulenevalt HKMS §-dest 4 ja 6 lg 2 ja 3 kohaliku elu küsimuste lahendamine ja kohaliku omavalitsuse tegevusele üldise hinnangu andmine. Kohtuotsusest ei selgu, mida kohus peab üldse venitamistaktikaks ja mis seos on nimetatul kaebuse esemega. Halduskohtu pädevuses on konkreetse toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Antud juhul kaebuse ese puudub ning seetõttu puudub kohtuotsus ka konkreetse linnavalitsuse toimingu kohta. HKMS § 25 lg 5 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse sisule ja vormistamisele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kaevatava kohtuotsuse resolutsioon nendele nõuetele ei vasta. Sellest ei selgu konkreetne toiming, mis on õigusvastane ja otsus ei ole täidetav muu otsuse tekstiga ega ka koos sellega. Kohtuotsuses puudub konkreetne toiming, mida saaks pidada tegevusetuseks. Sellest tulenevalt on resolutsioon ja põhjendav osa vastuolulised. Halduskohus on märkinud põhjendavas osas, et loa andmine tegutsemiseks kuni 03.00-ni öösel ei ole kooskõlas

5 õigusaktidega. Sellisel juhul oleks tegevusetuseks haldusakti andmine, mis on tegevus, mitte tegevusetus. Haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise taotlust ei ole aga antud kaebuses esitatud. HKMS § 25 lg 4 sätestab, et kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna otsus on tehtud põhjendamatu kaebuse osas (puudub kaebuse ese), ei ole võimalik anda hinnangut materiaalõiguse normi kohaldamisele ja tõendite hindamisele. Halduskohtu otsuse tühistamine ja asjas uue otsuse tegemine ei ole puuduste tõttu kaebuses võimalik.

M.R. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellandi väide, et vastustaja pole konkretiseerinud oma nõuet, ei vasta tõele. Apellant ei ole toonud oma kaebuses ühtegi sisulist vastuväidet ega põhjendust. Apellandi viited kohtuotsuse ebaseaduslikkusele ja menetlusnormide rikkumisele on asjakohatud. Antud asjaga seotud sündmused on kestnud kolm aastat ja apellant ei ole midagi ette võtnud probleemi lahendamiseks. Vaatamata sellele, et olid korduvad kaebused kolmanda isiku poolt rahurikkumiste osas, ei muutnud linnavalitsus majandustegevuse registrikannet ega lühendanud tegutsemisaega vastavalt Rakvere linna avaliku korra eeskirjadele ega võimaldanud inimestele ööja kodurahu. Elanike huvisid linnas peab kaitsma linnavalitsus.

Kolmas isik OÜ Wesmo leiab oma vastuses apellatsioonkaebusele, et Rakvere Linnavalitsuse apellatsioonkaebus on õige ja põhjendatud. Kohtuotsuse resolutsioonist ei selgu, kuidas Rakvere Linnavalitsus peab kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud probleemi lahendama. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded, resolutsioon peab olema täidetav ka muu otsuse tekstita. Antud juhul on halduskohus tunnistanud õigusvastaseks Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse, kuid millise, selle peab linnavalitsus ise kindlaks tegema. Tervisekaitse labori mõõtmised mürataseme osas toimusid kohvikus „Kuur-saal“ õhtusel ajal, kui mängis ansambel. Tuvastamist leidis üksnes ventilatsiooniseadmete poolt tekitatud müranormi ületamine. Ansamblite poolt tekitatava heli tugevust on piiratud pärast kella 23.00 kuni 85 dBl-ni, mis tagab alla 40 dBl müra õues ja mida mõõdetakse pidevalt OÜ Wesmo töötajate poolt. Hetkel on koostöös linnaarhitektiga projekteerimisel veel täiendava müratõkestava seina ehitamine „Kuur-saali“ katusele Roosi tn 7 elamu suunas. Samuti muutis kohvik „Kuur-saal“ koostöös linnavalitsusega lahtiolekuaega kuni kella 23.00-ni. Vaatamata tarvitusele võetud abinõudele on kaebuse esitaja taotlus üldse keelata majandustegevus „Kuur-saalis“. Viimased mõõtmised on näidanud, et öisel ajal ei ületata enam mürataseme normi, kuid Roosi tn 7 elanike arvates peab öisel ajal olema täielik vaikus, mida lubatud 40 dBl ei ole. Üritusi, kui ansambel „Kuur-saalis“ mängib üle kella 23.00, kuid mitte kunagi kauem kui kella 00.30-ni, on olnud üks kuni kaks korda kuus, sellel aastal kokku kuus korda. Kütteperioodi ajal teostatud mõõtmine Roosi tn 7 korterites näitas, et müraallikaks on hoopis Roosi tn 7 maja küttepump. Samuti on Roosi tn 7 elanikud esitanud korduvalt linnavalitsusele kaebusi selle kohta, et Rakvere Vene Gümnaasiumi õpilaste korvpalli põrgatamine asfaltkattega mänguväljakul häirib nende öörahu. Nendest kaebustest võib järeldada, et tegemist on inimestega, kes ei anna endale aru, et nad elavad linnaruumis. Koostöös linnavalitsusega on pidevalt tegeletud müraprobleemiga ning seetõttu ei ole halduskohtu otsus põhjendatud.

Rakvere Linnavalitsus esitas täiendava seisukoha M.R. apellatsioonkaebusele. Rakvere Linnavalitsus leiab, et M.R. vastuväited ei lükka ümber apellatsioonkaebuses esitatud põhjendusi kohtumenetluse normide rikkumise kohta. M.R. ei ole oma kaebuses

6 vaidlustanud konkreetset toimingut ning tema kaebus ei vasta HKMS §-s 4 lg 2 ja §-s 10 sätestatud nõuetele. Vastustaja väide, et linnavalitsus väljendab ilmselget poolehoidu kolmanda isiku suhtes ega soovi probleemi lahendada, on pahatahtlik ning tuleks jätta tähelepanuta.

M.R. esitas täiendavad seisukohad apellatsioonkaebusele. Rakvere Linnavalitsus ja OÜ Wesmo ei ole suutnud mitme aasta jooksul tekkinud probleeme lahendada. Korteriühistu Roosi 7 saatis pidevalt linnavalitsusele kirju, kuid vastused tulid ebamäärased. Alates 2005. aasta maist kuni 08.08.2008, mil muudeti OÜ Wesmo suhtes majandustegevuse registrikannet, ei teinud Rakvere Linnavalitsus probleemi lahendamiseks midagi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2008 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata M.R. kaebuse Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest, on M.R. esitanud kaebuse Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning linnavalitsuse väidetav tegevusetus seisneb OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamata jätmises. Põhjendamatu on apellandi väide, et tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega HKMS § 11 lg 3 p 5 mõttes ning kaebus oleks tulnud tagastada kaebuse esitajale, sest kaebuse esitaja ei ole nõuet täpsustanud ning konkreetset toimingut (tegevusetust) määratlenud. Vastavalt HKMS §-le 4 lg 2 on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Antud asjas on kaebaja vaidlustanud linnavalitsuse toimingu, mis seisnes tegevusetuses kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamisel. Õige on apellandi seisukoht selles osas, et antud juhul on kaebuse ese ebaselge, sest kaebuse esitaja ei ole täpsustanud, millisel perioodil on linnavalitsus olnud tegevusetu ning halduskohus ei ole teinud kaebuse esitajale ka ettepanekut kaebust selles osas täiendada. Samuti ei ole märgitud seda, millise konkreetse toimingu tegemise osas on linnavalitsus olnud tegevusetu (s. o millise toimingu oleks pidanud linnavalitsus sooritama). Kaebusest nähtuvalt on see esitatud linnavalitsuse üleüldise tegevusetuse peale OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamisel ning seega asja lahendamisel tuleb hinnata, kas linnavalitsus on müraprobleemiga tegelenud või on olnud tegevusetu. Asja materjalide kohaselt on KÜ Roosi 7 seoses müraprobleemiga pöördunud linnavalitsuse poole juba alates 2005. aastast. Kaebaja on KÜ Roosi 7 liige. Kuna KÜ on püüdnud lahendada müraprobleemi oma liikmete huvidest lähtudes, siis on kaebuse esitaja poolt vaidlustatud väidetav tegevusetus ajavahemikul 2005 kuni kaebuse esitamiseni halduskohtus (29.06.2007). M.R. poolt täiendavas vastuses ringkonnakohtule on küll märgitud, et linnavalitsus on olnud tegevusetu 2005 maist kuni 08.08.2008, kuni muudeti OÜ Wesmo kohta tehtud registrikannet, kuid kuna kaebus halduskohtule esitati 29.06.2007, siis saab olla linnavalitsuse vaidlustatavaks tegevusetuseks aeg kuni kaebuse esitamiseni. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus oleks pidanud kohaldama HKMS § 23 lg 3 p 1, mille kohaselt halduskohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle

7 esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebus halduskohtule on esitatud linnavalitsuse tegevusetuse peale seoses OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamata jätmisega. Kuna kaebaja väitel rikub müra tema õigust öörahule, siis ei saa väita, et tal ei saa olla halduskohtusse pöördumise õigust juhul, kui kohviku poolt põhjustatud müra isegi rikub tema öörahu. Ringkonnakohus leiab, et Rakvere Linnavalitsus ei ole olnud ajavahemikul 2005 – 2007 tegevusetu OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamisel ning halduskohtu vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Asja materjalide kohaselt on linnavalitsus informeerinud KÜ-t Roosi 7 müraga seotud probleemi lahendamise käigust, vastates KÜ korduvatele pöördumistele selgitavate kirjadega, teatanud linnavalitsuse poolt korraldatud toimingutest (mõõdistamistest) ning kokkusaamistest OÜ Wesmo juhtkonnaga probleemi lahendamiseks. Nii on Rakvere Linnavalitsus 18. mai 2005 kirjas nr 16-3/05/2224 KÜ-le Roosi 7 selgitanud, et Rakvere Linnavolikogu 17. novembri 2004 määrusega nr 36 on kehtestatud „Rakvere linna avaliku korra eeskirjad“, millest lähtuvalt on keelatud tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtaseme, ning igasugune ettevõtlus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Linnavalitsus lubas pöörduda OÜ Wesmo poole probleemi lahendamiseks ning KÜ-l soovitati pöörduda Virumaa Tervisekaitsetalituse Lääne-Virumaa osakonna poole selgitamaks välja, kas elanikke häiriv müra jääb kehtestatud müra normtaseme piiridesse või mitte. Ka 28. märtsi 2007 kirjast nr 16-3/07/2828 ja 13. aprilli 2007 kirjast nr 16-3/07/2828 nähtub Rakvere Linnavalitsuse tegelemine väidetava müraprobleemidega. Toimunud on erinevad müra taseme mõõtmised ning linnavalitsuse 12. märtsi 2007 istungil otsustati korraldada ehitusjärelevalve korras kohviku „Kuur-saal“ ekspertiis, et kontrollida ehitise vastavust ehitusseaduse §-is 3 lg 41 sätestatud nõuetele. Samuti on Rakvere Linnavalitsuse 20. juuni 2007 kiri nr 16-3/07/2828 ja 27. septembri 2007 kiri nr 16-3/07/2828 seotud müraprobleemi lahendamisega. Linnavalitsuse tegevuse tulemusel esitas OÜ Wesmo 26. septembril 2007 omapoolse ülevaate kavandatavatest abinõudest müra leviku piiramiseks. Eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et Rakvere Linnavalitsus on olnud tegevusetu kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemide lahendamisel perioodil 2005 - 2007. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja jätab esimese astme kohtule esitatud kaebuse rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Rakvere Linnavalitsuse poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni kuulub M. R. lt väljamõistmisele Rakvere Linnavalitsuse kasuks.

Viivi Tomson Agu Timmi Maili Lokk