2-08-13530/72-08-13530/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Hageja nõue ja põhjendused 11.04.2008. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt poolte ühiste laste KT , K TT ja K T ülalpidamiseks elatis alates hagi kohtusse esitamisest iga lapse kohta 2175 krooni, kokku 6525 krooni. Poolte kooselu lõppes üheksa aastat tagasi. Lapsed elavad käesoleval ajal hageja juures Kiili vallas ja on hageja ülalpidamisel. Kostja laste ülalpidamises ei osale. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatise hagi kohtusse esitamist elatise võlg summas 45 450 krooni, mis on tekkinud perioodi aprill 2007. a kuni aprill 2008. a eest. Arvestades asjaolu, et nimetatud perioodil oli K TT osaliselt kostja ülalpidamisel, nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt kahe lapse eest. Menetluskulud, sh hageja lepingulise esindaja kulud, palub hageja jätta kostja kanda. Tõendid: sünnitunnistused. Kostja vastuväited 30.04.2008. a kohtule esitatud vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu elatise võlgnevuse tasumisele, kuna 2002. a kuni 2005. a olid kostja ülalpidamisel poolte nooremad lapsed, lastetoetused jäid sel ajal hagejale ning kostja majanduslik olukord ei võimalda kostjal tagasiulatuvalt elatist maksta. 2002. a septembrist kuni 2004. a alguseni käisid K ja K T lasteaias . Pärast kolimist käisid lapsed 2004. a alguses lasteaias . K T lõpetas lasteaia aastal 2005 ning asus elama ema juurde. Peale kolimist on tütar olnud kostjal külas nädalavahetustel ja vaheaegadel. T osales kostja juures elades aktiivselt trennides (jalgratas, korvpall, peotants), mille osavõtukulud tasusid kostja ja kostja abikaasa. Samuti oli K T olemas kõik eluks vajalik - oma tuba, arvuti, jalgratas ja sellega kaasnev varustus, mootorratas ja sellega kaasnev varustus. Kostja ja tema abikaasa tasusid lasteaia maksud, trennitasud, toitlustamise, riietega ja vabaaja üritustega seotud kulud. Hageja tegi kingitusi riiete ja mänguasjade näol konsulteerimata kostjaga. Hetkel on hageja keelanud lastel kostjaga suhelda ning ei võimalda helistamise korral hagejale kostjal pojaga suhelda. Kostja on OÜ T ainuomanik. Firmal on majanduslikud raskused ning hetkel on firma tegevus peatatud ning toimub võlgnevuste likvideerimine. 2006. a oli kostja suurema osa ajast kodune ning kasvatas tütart E uuest abielust. Tuludeklaratsiooni järgi oli kostja palgatulu 2007. a 31 102 krooni. Kostja sissetulekuks on käesoleval ajal ca 9000 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on ka uuest abielust 18.06.2005. a sündinud tütar E , ning kostjal ei ole võimalik maksta kolmele lapsele elatist kokku 6525 krooni. Kostja on võimeline maksma igale lapsele 1600 krooni elatist, kokku 4800 krooni kuus. Kostja palub jätta kohtukulud kummagi poole enda kanda, kuna kostja ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöörduda. Hageja ei lasknud poeg K T peale koolivaheaega kostja juurde tagasi tulla ja jättis poja enda juurde elama alates 09.04.2008. a, hagi on esitatud aprilli algusest. Tõendid: lasteaia tõend ja tehtud maksude väljavõte, lasteaia tehtud maksude väljavõte, Ühisgümnaasiumi õpetaja EK tõend, T.Ti tuludeklaratsiooni väljavõte, E.Ti sünnitunnistus, tantsuklubi tõend. 11.06.2008. a hageja arvamus kostja vastusele Sel ajal kui nooremad lapsed olid kostja ülalpidamisel, osales hageja kogu aeg laste kasvatamisel. Eeltoodut kinnitab ka kostja, selgitades, et hageja ostis lastele riideid ja mänguasju. Ebaõige ning vastuolus kostja esitatud tõenditega on kostja väide, et perioodil 2002-2005 olid kostja ülalpidamisel kaks last. Kostja pangakonto väljavõttest on näha, et kostja on tasunud K T eest lasteaiamaksu üksnes 10.10.2002. a kuni 13.10.2003. a. Lasteaed juhataja vastuse kohaselt ei olnud K lasteaed nimekirjas alates 2003. a oktoobrist. Pärast seda on kostja tasunud K T eest lasteaiamaksu perioodil 15.09.2004. a kuni 29.06.2005. a kümne kuu eest, mil K elas nädala sees isa juures, ning nädalavahetusel viibis hageja juures. Samal ajal (2001-2004) on ka hageja tasunud laste lasteaiamakse kokku 6 401,25 krooni. Samuti kinnitab hageja, et lastetoetused on kasutatud üksnes laste huvides ja nende heaolu

tõstmiseks. Põhjus miks K T alates käesoleva aasta kevadest enam kostja juures ei ela on asjaolu, et kostja lõi last nii kõvasti, et hageja oli sunnitud nimetatud asjas politsei poole pöörduma. Hageja mõistab, et poeg ei soovi pärast selliseid sündmusi isaga kõige parema meelega suhelda, kuid sellele vaatamata ei tee hageja suhtlemisele takistusi, kui lapsed seda soovivad. Hageja leiab, et olukorras, kus kostja peab ülal üksnes uuest abielust sündinud last, jäävad kostja teised lapsed võrreldes kostja juures elava lapsega halvemasse olukorda. Asjaolu, et kostja ei saa rohkem kui 9000 krooni palka, on tõendamata. Hageja ülalpidamisel on käesoleval ajal pooleteise aastane tütar M ning lõppes hagejale vanemapalga maksmine, siis on alates juulist 2008. a hageja sissetulekuks ühes kuus lapsetoetuste näol 2 439 krooni. Puuduvad objektiivsed põhjused seadusjärgse elatisesumma vähendamiseks ning kostja elatisevõla tasumisest vabastamiseks. Kuna hageja saab elatisevõlga nõuda üksnes ühe aasta eest elatisehagi esitamisest arvates, palub hageja jätta tähelepanuta kostja vastuväited 2002- 2005 aastatel 3 lapse ülalpidamise kohta. Hageja on ühiseid lapsi üksi ülalpidanud mitmeid aastaid rohkem. Hageja ei ole elatise võlga nõudnud K T eest, kes elas kuni märtsini 2008. a kostja juures. Täiendavad tõendid: lasteaed juhataja teade, Vallavalitsuse tõend, fotod K T kehavigastustest, K T tervisekaart, 23.05.2008. a kannatanu ülekuulamise protokolli väljatrükk, M M sünnitunnistuse ärakiri, R OÜ tõend. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 61 lg 5 järgi kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Kostja on nõus maksma poolte ühiste laste ülalpidamiseks elatist 1 600 krooni kuus igale lapsele, kuna kostja sissetulekud on 9 000 krooni ja tema ülalpidamisel on ka uuest abielust sündinud tütar. Kostja esitas kohtule tõendi arvestatud töötasu kohta, mille kohaselt on tema palk juunis, juulis ja augustis 2008. a 9 000 krooni kuus ning juunis, juulis, augustis 2008. a peeti palgast kinni elatis 4 800 krooni kuus.11.09.2008. a kohtuistungil seletab hageja, et talle on elatis kantud ainult juulis ja augustis 2008. a 4 800 krooni. Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine alla PkS § 61 lõikes 4 sätestatud alammäära PkS § 61 lg 5 alusel ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja uus laps ei jää poolte lastele elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed, kuna kostja uus abikaasa käib tööl ja rohkem ülalpeetavaid peale kostjaga ühise lapse tal ei ole. Lapsi tuleb kohelda võrdselt ning elatise väljamõistmisel alla alammäära jääksid poolte ühised lapsed väga raskesse majanduslikku olukorda. Hageja ülalpidamisel on samuti peale poolte kolme ühise lapse veel uuest abielust sündinud laps. Hageja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks sissetulekuks on lastetoetused. Samuti on lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga.

Vanem on kohustatud laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma parema töö ja vajadusel müüma temale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuste täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks poolte ühiste laste ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus igale lapsele alates elatisehagi kohtusse esitamist. Kostja poolt sellel perioodil tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg 6 asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuna esinevad PkS § 61 lg 6 p 3 sätestatud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja ütluste kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et nooremad lapsed asuvad alates 2002. a sügisest ajutiselt elama kostja juurde. Seega elasid nooremad lapsed hageja enda nõusolekul ja soovil teatud perioodil kostja juures, poeg K T ca 6 aastat. Vanem laps elas kogu aeg emaga. Kumbki pool teiselt elatise maksmist enda juures elavatele lastele ei nõudnud ja kandsid ise laste ülalpidamiskohustused. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et hageja ostis lastele riideid ja mänguasju ning kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et mõlemad pooled tasusid teatud perioodil, kui nooremad lapsed elasid kostja juures, laste eest lasteaiatasusid, kuid hageja juures elas üks laps ja kostja juures kaks. Seega oligi õiglane arvestades ka asjaolu, et hagejale laekusid kõigi kolme laste lastetoetused, et hageja kandis teatud osa kostja juures elavate laste ülalpidamisest makstes teatud perioodil lasteaiatasusid ja ostes riideid ning mänguasju. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 58 725 krooni (9 x (3 x 2 175)). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 58 725 krooni riigilõivu 3 250 krooni. TsMs § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kohus on seisukohal, et lepinguliste esindajate kulud tuleb jätta poolte enda kanda, kuna kostja ei ole põhjustanud käesolevat menetlust seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta.