2-07-50902/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 19.september 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-50902 Tsiviilasi S Ž`i hagi I Ž vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – S Ž (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja – Jelena Kulikova Kostja – I Ža (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja – Jelena Metsalu Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2008.a. kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja S Ž ja tema esindaja Jelena Kulikova Kostja I Ž ja tema esindaja Jelena Metsalu

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt.

Jagada S Ž`i ja I Ža ühisvara järgmiselt:

Jätta I Ža`le korteriomand aadressil Xxx (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr xxx). Mõista I Ža`lt S Ž`i kasuks välja enamsaadu arvel 159 562,84 (ükssada viiskümmend üheksa tuhat viissada kuuskümmend kaks krooni ja 84 senti) krooni.

Poolte kantud kohtukulud jätta nende endi kanda.

Riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv jätta 1/3 osas S Ž`i kanda ja 2/3 osas I Ža kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

2 apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Pooled elavad eraldi juba umbes 10 aastat. Abielu jooksul on pooltel soetatud ühisvara korteriomand aadressil Xxx, turuväärtusega 900 000 krooni. Hageja palub jagada poolte ühisvara jättes korteri aadressil Xxx kostjale ja enamsaadu arvelt mõista kostjalt hageja kasuks välja 450 000 krooni. Tulenevalt kostja vastuväidetest täpsustas hageja menetluse jooksul oma nõuet (tlk 194). Poolte abielu registreerimise hetkeks oli kostja korteriosaku eest tasunud 2600 krooni, mis moodustab kogu osaku hinnast 32,8 %. Ülejäänud osakusumma 5307,74 krooni, mis moodustab 67,2%, tasusid pooled abielu jooksul. Kuna korteri väärusest (700 000 krooni) moodustab 67,2 % 470 400 krooni, siis palub hageja kostjalt enamsaadu arvelt välja mõista eelnimetatud summast pool e. 235 200 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu, et korteriomand aadressil Xxx kuulub ühisvara hulka. Enne abielu sõlmimist omandas kostja osa elamukooperatiivis aadressil Xxx. 30.09.1996.a. omandas kostja korterite vahetuse teel korteri aadressil Xxx. Hageja väidab, et korteriomand oli ostetud ühisvarana ja kuulub ühisvara hulka, kuid tegelikult see korter oli vahetatud. Eelmised omanikud kolisid ära korterisse, hageja ja kostja linna. Kostja on seisukohal, et vaidlusaluse korteri näol on tegemist tema lahusvaraga. Kui kohus kostja selle seisukohaga ei nõustu, siis palub kostja kõrvale kalduda ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest, kuna ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kostja ei nõustu hageja poolt esile toodud korteriomandi turuväärtusega. Kostja arvates on korteriomandi turuväärtus mitte rohkem kui 500 000 krooni. Vastuse täpsustuse kohaselt tasus kostja enne abielu sõlmimist osamaksu summas 2 976,90 krooni, mis moodustab umbes 37,6 % osamaksu kogusummast. Kostja osutab ka sellele, et hageja viibis tihti merel. Hageja ei ole esitanud mingit tõendit selle kohta, et ta on osalenud osamaksu tasumisel. Kostja avaldab, et viimase osamaksu teostas ta temale kingitu arvelt. Nimelt 15.05.1991.a. sai kostja kingituseks Tallinna Autokoolilt 2500 rubla seoses kolmekümne viienda sünnipäevaga ja viie aasta täitumisega töötamisest Tallinna Autokoolis. Seega tasus kostja oma lahusvarast kokku korteriosaku eest 5 244,90 rubla, mis moodustab 66,32 % osaku hinnast. Alates 14.05.1997.a. elab kostja koos pojaga vaidlusaluses korteris ilma hagejata. Kostja leiab, et korteri hinnaks tuleb lugeda abielusuhte lõppemise hetkeks olnud korteri hinda ehk ostuhinda summas 10 200 krooni. Seega on kostja nõus tasuma hagejale 33,68 % korteri kompensatsiooni e. 1 717,70 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse (tlk 7) järgi sõlmisid pooled abielu xxx.a. Abielu lahutati 05.05.2008.a. kohtuotsusega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korter aadressil Xxx osteti vallasasjana abielu ajal. Asja materjalidele lisatud ostu-müügilepingu (tlk 51) järgi osteti korter aadressil Xxx 30.09.1996.a. Perekonnaseaduse (PerekS) § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.

3 Asja materjalidele lisatud kinnistusraamatu väljavõtte (tlk 8) kanti korteriomand aadressil Xxx kinnitusraamatusse 21.10.2002.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomandi kinnistusraamatusse kandmise ajaks olid poolte abielusuhted lõppenud. Kohus leiab, et kui vallasasjana kuulus korter poolte ühisvara hulka, siis korteriomandi seadmine ei muutnud vara kuuluvust. Seega kuulub vaidlusalune korter ka peale kinnistamist poolte ühisvara hulka. Hageja palub nimetatud ühisvara jagada. PerekS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kostja leiab, et vaidlusalune korter omandati tema lahusvara arvel. Hageja ei vaidle vastu sellele, et osaliselt on korter aadressil Xxx omandatud kostja lahusvara arvel. Hageja arvestuse (tlk 194) kohaselt on korteri väärtusest 32,8% omandatud kostja lahusvara arvelt.

Asjas puudub vaidlus selles, et enne poolte abielu sõlmimist oli kostjal osak korteri , Tallinn suhtes. Nimetatut tõendab ka asja materjalidele lisatud order (tlk 42). Asja materjalidele lisatud tõendi (tlk 163) järgi oli kostja EÜ liige alates 1986.a. ning temale kuulus osak summas 7 907,74 krooni EÜ-s korterile aadressil xxx. Osamaksust oli seisuga 17.04.1988.a. (s.o. enne abielu sõlmimist) tasutud 2 957,06 rubla vastavalt Korteriühistu tõendile (tlk 232). Kohus leiab, et asjas on eeltooduga tõendamist leidnud, et poolte abielu sõlmimise ajaks oli korteri , Tallinn osaku eest hageja poolt tasutud 37,39 % osaku maksumusest. Korteriühistu tõendi (tlk 232) kohaselt tasuti ülejäänud osamaks summas 2268,66 rubla 15.05.1991.a. Seega tasuti ülejäänud osamaks abielu jooksul ning kostja kui osaku omaniku lahusvara väärtus suurenes oluliselt abielu kestel abikaasade ühisvara arvel. Kohus leiab, et kuigi kostja väidetel tasus ta viimase osamaksu summa oma lahusvara arvelt ei ole nimetatu tõendatud. Asjaolu, et hageja töötas sel hetkel merel kui osamaksu viimane summa EÜ-le üle kanti ei tõenda kohtu arvates, et kostja tasus osamaksu võla oma lahusvara arvel. Kostja väidete kohaselt tasus ta 2268,66 rubla 15.05.1991.a. temale kingitu arvel. Nimetatud ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) § 260 lg 1 kohaselt kinkeleping summaga üle viiesaja rubla, valuutaväärtuste puhul aga summaga üle viiekümne rubla peab olema notariaalselt tõestatud. Kostja taolist kinkelepingut esitanud ei ole, seega on kostja väide kinke kohta tõendamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korter asukohaga Xx xomandati sisuliselt vahetamise teel korteriga aadressil xxx , Tallinn. Seega leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et osaliselt omandati korter aadressil Xxx kostja lahusvara arvel. PerekS § 19 lg 2 p 3 kohaselt kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Arvestades asjaolu, et kostjale kuulus EÜ-s osamaks, mille maksumusest oli kostja abielu sõlmimise ajaks tasunud 37,39 %, siis leiab kohus, et ühisvarasse kuuluva korteri aadressil Xxx jagamisel tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et korter tuleb jätta kostjale, siis hagejale tasutava hüvitise suurus moodustab korteri turuväärtusest 62,61 % :2.

Poolte vahel on vaidlus korteri aadressil Xxx turuväärtuse suhtes. Asja materjalidele lisatud eksperthinnangu (tlk 167-182) kohaselt on ekspert esitanud arvamuse, et korteriomandi aadressil Xxx turuväärtuseks on seisuga 08.05.2008.a. 700 000 krooni. Kostja avaldas septembris 2008.a. toimunud istungil, et istungi toimumise ajaks on korteri turuväärtus langenud. Asja materjalidele lisatud korteriomandi müügilepingu järgi müüdi 18.08.2008.a. korter aadressil xxx, üldpinnaga 39 m2 415 000 krooni eest. Asja materjalidele lisatud 05.06.2008.a. maaklerilepingu kohaselt määras kostja korteriomandi müügihinnaks 600 000 krooni. Asjas puudub vaidlus, et maaklerilepingu sõlmimisest 3 kuu jooksul korteriomandit maha ei ole õnnestunud müüa. Kostja väidetel ei ole sellise hinnapakkumise juures tulnud korterit vaatama mitte ühtegi huvilist.

4

Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-15-06 väljendanud, et ühisvara jagamisel korteriomandi kohtuotsusega jätmisel ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Eeltoodust tulenevalt määratakse ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus kindlaks ühisvara jagamise seisuga. Kuigi konkreetse korteri turuhinda ei ole täpselt võimalik kindlaks määrata, leiab kohus, et arvestades asja materjalidele lisatud tõendeid saab võimalikult ligilähedase turuvääruse leida võttes aluseks augustis 2008.a. samas majas paikneva müüdud korteri m2 hinna. 39 m2 korter müüdi 415 000 krooni eest, järelikult oli 1m2 hinnaks 10 641 krooni. Korter aadressil Xxx on üldpinnaga 47,9 m2 seega kujuneb taolise arvestuse järgi korteri turuväärtuseks 509 704 krooni. Arvestades asjaolu, et nimetatud korter on 3 kuud müügis olnud hinnaga 600 000 krooni, kuid korterit müüa ei ole õnnestunud, ostuhuvilisi ei ole olnud, siis leiab kohus, et käesoleval hetkel tuleb korteri turuväärtuseks lugeda 509 704 krooni. Asjas puudub vaidlus, et korter tuleb jätta ühisvara jagamisel kostjale. Eelpooltoodud põhjendustel tuleb korteri turuväärtusest 62,61 % jagada poolte vahel võrdseteks osadeks ning kostjalt välja mõista hagejale enamsaadu arvel (509 704 kroonist 62,61 % moodustab 319 125,67 krooni. 319 125,67:2=159 562,84) 159 562,84 krooni.

MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, leiab kohus, et poolte endi kantud kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 29.01.2008.a. määrusega määras kohus anda hagejale riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Hageja vabastati riigilõivu tasumisest riigituludesse 17 000 krooni ulatuses ja kohustati tal tasuda riigilõiv summas 5000 krooni. TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, lg 3 järgi kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. Kuna käesolevas asjas tuleb hagi rahuldada osaliselt, hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 5000 krooni ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, siis leiab kohus, et riigituludesse maksmisele kuuluv riigilõivu kohustus tuleb 1/3 osas jätta hageja kanda ja 2/3 osas jätta kostja kanda.

5 Krista Kirspuu Kohtunik